1. Millist nõu antakse tekstis Filiplastele 2:3 ja miks on see meile kasulik?

ME ALLUME Jehoova seadustele, sest me mõistame, et ta teab, mis on meile parim. (Efesl. 4:22–24.) Alandlikkus ajendab meid Jehoova tahte enda omast ettepoole seadma ja teisi endast ülemaks pidama. Tänu sellele on meil head suhted Jehoova ja oma usukaaslastega. (Loe Filiplastele 2:3.)

2. Mida võib Pauluse sõnadest järeldada ja mida me selles artiklis arutame?

² Kui me pole ettevaatlikud, siis võib Saatana maailma mõjul meis pead tõsta uhkus ja isekus. * Ilmselgelt oli selline oht olemas ka esimesel sajandil, sest Paulus kirjutas roomlastele: „Ärge arvake endast liiga palju, vaid suhtuge endasse tasakaalukalt.” (Rooml. 12:3.) Paulus ei tahtnud öelda, et me ei tohiks endast üldse midagi arvata. Loomulikult peaksime endast lugu pidama, kuid samas tuleb meil olla tasakaalukas. Selles artiklis arutame kolme valdkonda, kus alandlikkus aitab meil endast mitte liiga palju arvata. Nendeks on abielu, meie ülesanded Jehoova teenistuses ja sotsiaalmeedia kasutamine.

3. Miks võib abielus probleeme tekkida ja kuidas mõned neisse suhtuvad?

³ Jehoova tahab, et abielu oleks õnnelik. Samas võib  aga ebatäiuse tõttu abikaasade vahel probleeme tekkida. Paulus kirjutas lausa, et „need, kes abielluvad, kogevad oma elus uusi raskusi”. (1. Kor. 7:28.) Mõned võivad omavahel kogu aeg nägeleda ja seetõttu järeldada, et nad lihtsalt pole teineteise jaoks loodud. Kui nad lasevad maailmal end mõjutada, võivad nad kergesti mõelda, et ainus lahendus on lahutus. Nad võivad arvata, et kõige tähtsam on mõelda iseenda heaolule.

4. Kuidas me ei tohiks oma abiellu suhtuda?

⁴ Me ei tohiks suhtuda oma abiellu rahulolematult. Me teame, et Piibli järgi on ainus põhjus abielu lahutamiseks seksuaalne ebamoraalsus. (Matt. 5:32.) Niisiis, kui abielus tekib raskusi, ei peaks me isekalt mõtlema: „Kas minu abielu vastab mu ootustele? Kas mu abikaasa armastab mind piisavalt? Kas ma oleksin õnnelikum kellegi teisega?” Selline mõtteviis on enesekeskne. Ilmaliku tarkuse järgi tuleks sul kuulata oma südant ja toimida nii, et sa ise oleksid õnnelik, isegi kui see teeks su abielule lõpu. Jumala tarkuse järgi ei tohi aga pidada silmas üksnes enda, vaid ka teiste kasu. (Filipl. 2:4.) Jehoova tahab, et sa hoiaksid oma abielu, mitte ei lahutaks abikaasast. (Matt. 19:6.) Kõige tähtsam peaks olema Jehoova tahe, mitte sinu enda oma.

5. Kuidas peaksid abikaasad teineteist kohtlema? (Vt Efesl. 5:33.)

⁵ Abielumees ja -naine peaksid kohtlema teineteist armastuse ja lugupidamisega. (Loe Efeslastele 5:33.) Mis omadus aitab abikaasadel seda teha? Alandlikkus. Alandliku meelega abikaasa ei mõtle mitte ainult enda, vaid ka teise heaolule. (1. Kor. 10:24.) Piibel  õpetab meid keskenduma pigem andmisele, kui saamisele. (Ap. t. 20:35.)

6. Mida me õpime Steveni ja Stephanie mõtetest?

⁶ Alandlikkus on aidanud paljudel kristlikel paaridel abielust rohkem rõõmu tunda. Näiteks Steven sõnab: „Kuna me oleme üks tiim, siis tegutseme ühise eesmärgi nimel, seda eriti probleemide korral. Selle asemel et kumbki mõtleks „mis on parim minule”, püüame mõelda, „mis on parim meile”.” Tema naine Stephanie on sama meelt. Ta ütleb: „Keegi ei taha elada koos inimesega, kes muudkui vaidleb sinuga. Kui tekib mingi erimeelsus, püüame aru saada, milles probleem seisneb. Me palvetame, uurime meie väljaandeid ja püüame asja selgeks rääkida. Me ründame probleemi, mitte teineteist.” Tõepoolest, abielu toob palju rohkem rõõmu, kui kumbki abikaasa ei arva endast liiga palju.

7. Milline peaks olema venna hoiak, kui ta saab mõne vastutusrikka ülesande?

⁷ Me peame Jehoova teenimist auks ja tahame teha selles oma parima. (Laul 27:4; 84:10.) Kui vennad on valmis täitma koguduses ülesandeid, on see kiiduväärt. Piibel ütleb: „Kes pürgib ülevaatajaks, igatseb üllast tööd.” (1. Tim. 3:1.) Kui vend aga saab mõne vastutusrikka ülesande, ei peaks ta arvama, et on teistest tähtsam. (Luuka 17:7–10.) Ta peaks teenima teisi alandlikult. (2. Kor. 12:15.)

8. Mida me õpime Diotrefese, Ussija ja Absalomi toimimisviisist?

⁸ Piiblis on hoiatavaid näiteid nendest, kes arvasid endast liiga palju. Näiteks Diotrefes tahtis olla koguduses tähtsaim. (3. Joh. 9.) Ussija püüdis isekalt täita ülesannet, mida Jehoova ei olnud talle andnud. (2. Ajar. 26:16–21.) Absalom püüdis salakavalalt võita rahva poolehoidu, kuna ta tahtis saada kuningaks. (2. Saam. 15:2–6.) Nendest piiblilugudest ilmneb, et Jehoovale ei meeldi see, kui keegi otsib austust iseendale. (Õpet. 25:27.) Uhkusel ja auahnusel on alati halvad tagajärjed. (Õpet. 16:18.)

9. Millist eeskuju andis Jeesus?

⁹ Jeesus oli hoopis teistsugune. Piibel ütleb tema kohta: „Kuigi ta oli Jumala sarnane, ei soovinud ta haarata võimu, olla Jumalaga võrdne.” (Filipl. 2:6.) Ehkki Jeesus on positsioonilt Jehoovast järgmine, ei arva ta endast liiga palju. Ja ta ütles oma jüngritele: „See, kes end teie seas vähemtähtsaks peab, on suur.” (Luuka 9:48.) On tore teenida koos pioneeride, koguduseabiliste, kogudusevanemate ja ringkonnaülevaatajatega, kes on alandlikud nagu Jeesus. Alandlikkus aitab meil olla teiste vastu armastavamad. Ja armastus on tõeliste kristlaste tundemärk. (Joh. 13:35.)

10. Mida teha, kui tundub, et koguduses on mingi probleem ja et sellega ei tegeleta?

¹⁰ Mida sa peaksid tegema, kui sulle tundub, et koguduses on mingi probleem ja et sellega ei tegeleta? Selle asemel et kaevelda, oleks hea asi alandlikult kogudusevanemate hoolde jätta. (Heebr. 13:17.) Selles võivad olla abiks järgmised küsimused. Kas see probleem üldse on nii tõsine? Kas praegu on  õige aeg sellega tegeleda? Kas minu asi on seda lahendada? Kas võin endale ausalt tunnistada, et püüan aidata kaasa koguduse ühtsusele, mitte ise silma paista?

11. Mis on tulemus, kui teenida Jehoovat alandlikult? (Vt Efesl. 4:2, 3.)

¹¹ Jehoovale on alandlikkus olulisem kui võimekus ja ühtsus olulisem kui tõhusus. Seepärast püüa teenida Jehoovat alandlikult. Nõnda aitad sa kaasa koguduse ühtsusele. (Loe Efeslastele 4:2, 3.) Kuidas siis olla alandlik? Tee agaralt kuulutustööd. Otsi võimalusi teistele head teha. Ole külalislahke kõigi vastu, sõltumata nende teenistusülesannetest. (Matt. 6:1–4; Luuka 14:12–14.) Kui teed niimoodi kogudusega koostööd, ei panda tähele mitte ainult sinu võimekust, vaid ka alandlikkust.

12. Mida räägib Piibel sõprusest?

¹² Jehoova soovib, et tunneksime rõõmu pereliikmete ja sõpradega suhtlemisest. (Laul 133:1.) Ka Jeesusel oli häid sõpru. (Joh. 15:15.) Piibel näitab, miks on hea, et meil on tõelisi sõpru. (Õpet. 17:17; 18:24.) Samuti on seal öeldud, et me ei peaks end teistest eraldama. (Õpet. 18:1.) Arvatakse, et sotsiaalmeedia kaudu võib leida palju sõpru ja et see aitab vältida üksildust. Sotsiaalmeedias suheldes tuleb aga olla ettevaatlik.

13. Miks tunnevad mõned sotsiaalmeedia kasutajad end üksildase ja õnnetuna?

¹³ Uuringud näitavad, et need, kes  veedavad palju aega sotsiaalmeedias ja jälgivad teiste postitusi, võivad end lõpuks tunda üksildase ja õnnetuna. Sageli postitatakse sotsiaalmeediasse valitud pilte oma elu toredamatest sündmustest, iseendast, oma sõpradest või põnevatest paikadest. Mõni, kes neid pilte vaatab, võib tunda, et tema elu on küll väga argine ja igav. Üks 19-aastane õde tunnistab: „Olin päris kade, nähes, kui vahvalt teised oma nädalavahetusi veedavad, samal ajal kui mina kodus igavlen.”

14. Kuidas aitab nõuanne tekstis 1. Peetruse 3:8 meil kasutada sotsiaalmeediat targalt?

¹⁴ Kahtlemata saab sotsiaalmeediat kasutada paljudel headel eesmärkidel, näiteks suhtlemiseks pereliikmete ja sõpradega. Samas oled ilmselt märganud, et mõned inimesed teevad postitusi selleks, et teised neid imetleksid. Nad otsekui tahaksid öelda „vaata mind”. Mõned isegi lisavad iseenda või teiste fotodele labaseid või siivutuid kommentaare. Muidugi pole see kohane kristlastele. Meid on innustatud arendama alandlikkust ja vennalikku kiindumust. (Loe 1. Peetruse 3:8.)

15. Millist hoiakut Piiblis taunitakse?

¹⁵ Kui sa midagi sotsiaalmeediasse postitad, oleks hea mõelda, kas sinu kommentaarid, fotod või videod võivad jätta teistele mulje, et sa hoopled millegagi? Kas sinu postitus võib tekitada teistes kadedust? Piibel ütleb: „See, mis on maailmale omane – patused ihad, silmahimu ja varaga uhkeldamine –, ei lähtu Isast, vaid maailmast.” (1. Joh. 2:16.) Ühes ingliskeelses piiblitõlkes on fraas „varaga uhkeldamine” tõlgitud vastega „soov silma paista”. Kristlane ei peaks ootama, et teised teda imetleksid. Me tahame järgida Piibli üleskutset „ärgem arvakem endast liiga palju, ärgem õhutagem üksteises võistlusvaimu, ärgem kadestagem üksteist”. (Gal. 5:26.) Alandlikkus aitab meil hoiduda selle maailma isekast mõtteviisist.

16. Miks me ei tohiks olla uhked?

¹⁶ Et olla tasakaalukas, on meil vaja arendada alandlikkust ja hoiduda uhkusest. (Rooml. 12:3.) Uhked inimesed on vaidlushimulised ja isekad. Oma hoiaku ja tegudega teevad nad kahju nii iseendale kui ka teistele. Kui nad end ei muuda, lasevad nad Saatanal end pimestada ja ta rikub nende mõtted. (2. Kor. 4:4; 11:3.) Alandlik inimene suhtub endasse aga tasakaalukalt. Ta mõistab, et teised võivad olla temast mitmes mõttes paremad. (Filipl. 2:3.) Ja ta teab, et „Jumal on ülbete vastu, kuid alandlikele on ta armuline”. (1. Peetr. 5:5.) Me ei taha, et Jumal oleks meie vastu.

17. Mida me peame tegema, et olla alandlikud?

¹⁷ Et olla alandlikud, tuleb meil järgida Piibli nõuannet „võtke seljast vana isiksus koos selle teguviisidega ja riietuge uude isiksusse”. Selleks on vaja vaeva näha. Meil tuleb Jeesus endale eeskujuks võtta ja käia hoolsalt tema jälgedes. (Kol. 3:9, 10; 1. Peetr. 2:21.) Kindlasti tasuvad need pingutused end ära. Kui püüame olla alandlikud, siis meie pereelu on õnnelikum, me aitame kaasa koguduse ühtsusele ja kasutame sotsiaalmeediat tasakaalukalt. Kõige tähtsam on aga see, et Jehooval on meie üle hea meel ja ta õnnistab meid.