1. Mida me tõe all silmas peame?

KUIDAS sina tõe juurde tulid? Kas sa oled tões kasvanud? Kui kaua sa oled tões olnud? Ilmselt on sinult selliseid küsimusi küsitud või oled ise neid teistele esitanud. Mida me seejuures tõe all silmas peame? Tavaliselt mõtleme selle all meie uskumusi, jumalateenimist ja eluviisi. Need, kes on tõe omaks võtnud, tunnevad Piibli õpetusi ja elavad selle põhimõtete järgi. Nad on vabanenud valeusu köidikutest ja neil on parim elu, mis praeguses Saatana maailmas üldse võimalik on. (Joh. 8:32.)

2. Mis võib sütitada inimese huvi Piibli tõe vastu? (Vt Joh. 13:34, 35.)

² Mis sütitas sinus huvi Piibli tõe vastu? Võib-olla oli see Jehoova teenijate hea käitumine. (1. Peetr. 2:12.) Või ehk panid sa tähele nende armastust. Paljud märkasid seda armastust juba esimesel koosolekul. See avaldas neile rohkem muljet kui see, mida lava pealt räägiti. Selles pole midagi üllatavat, sest Jeesus ütles, et tema jüngrid tuntakse ära nendevahelise armastuse järgi. (Loe Johannese 13:34, 35.) Ent Jumalasse uskumiseks on vaja midagi enamat, kui vaid teha kindlaks, kes on tõelised kristlased.

3. Mis võib juhtuda, kui sinu usk põhineb vaid tunnetel?

³ Meie usu aluseks ei peaks olema vaid Jumala rahva seas valitsev armastus. Miks võib nii öelda? Kujutle näiteks, et mõni sinu usukaaslane, võib-olla isegi kogudusevanem või pioneer, teeb ränga patu. Või oletame, et keegi vend või õde teeb sulle haiget. Või siis saab kellestki usutaganeja ning ta väidab, et me õpetame valet.  Kui midagi sellist juhtub, siis kas see saab sulle komistuskiviks ja sa lõpetad Jehoova teenimise? Mida me sellest arutluskäigust õpime? Kui soovime, et meil oleks tugev usk, peavad meil olema lähedased suhted Jehoovaga. Pole tark rajada oma usku vaid tunnetele. Sul tuleb faktide ja loogilise arutluskäigu abil endale tõestada, et Piiblis on kirjas tõde. (Rooml. 12:2.)

4. Mis võib juhtuda, kui inimese usk proovile pannakse? (Vt Matt. 13:3–6, 20, 21.)

⁴ Jeesus ütles, et mõned võtavad tõesõnumi rõõmuga vastu, ent kui nende usk proovile pannakse, siis selgub, et see on liiga nõrk. (Loe Matteuse 13:3–6, 20, 21.) Sellised inimesed ilmselt ei mõista, et Jeesuse järelkäijatel tuleb taluda katsumusi. (Matt. 16:24.) Nad võisid algul mõelda, et kristlastel pole mingeid probleeme, üksnes õnnistused. Praeguses maailmas võib aga kõigil tulla ette raskusi. Igaühe olukord võib muutuda, nii et rõõmust võib saada kurbus. (Laul 6:6; Kog. 9:11.)

5. Milline usk on enamikul meie vendadel ja õdedel?

⁵ Enamiku meie vendade ja õdede usk rajaneb tugeval alusel. See ei löö kõikuma isegi siis, kui mõni usukaaslane neile kuidagi haiget teeb või ebakristlikult käitub. (Laul 119:165.) Nende usk saab iga katsumusega tugevamaks, mitte ei nõrgene. (Jaak. 1:2–4.) Kuidas endale sellist tugevat usku saada?

6. Millel rajanes esimese sajandi kristlaste usk?

⁶ Esimesel sajandil rajanes kristlaste usk pühakirja tundmisel ja Jeesuse õpetustel. Paulus mainis „hea sõnumi tõde”, mis hõlmab kõiki kristlikke õpetusi, sealhulgas fakte Jeesuse lunastusohvri ja tema ülesäratamise kohta. (Gal. 2:5.) Paulus oli veendunud, et need õpetused on tõesed. Kust me seda teame? Ta kasutas pühakirja, „selgitades ja tõestades selle abil, et messias pidi kannatama ja surnuist üles tõusma”. (Ap. t. 17:2, 3.) Esimese sajandi kristlased võtsid need õpetused omaks ja palusid püha vaimu abi, et neist aru saada. Nad uurisid hoolega pühakirja, et veenduda, kas need õpetused on tõesed. (Ap. t. 17:11, 12; Heebr. 5:14.) Nende usu aluseks polnud pelgalt tunded ja nad ei teeninud Jehoovat vaid sellepärast, et usukaaslastega oli tore koos olla. Nende usk tugines põhjalikele teadmistele. (Kol. 1:9, 10.)

7. Kuidas Piibli tõele rajatud usk meid aitab?

⁷ Jumala sõna tõed ei muutu. (Laul 119:160.) Näiteks on need muutumatud, kui kaaskristlane meid solvab või teeb ränga patu. Ja need ei muutu ka siis, kui me kogeme vastupanu. Seega on meil tarvis Piibli õpetusi hästi tunda ja olla kindlad nende tõesuses. Nagu ankur hoiab laeva tormi ajal paigal, nii hoiab Piibli tõele rajatud usk meid katsumuste ajal vankumatuna. Kuidas aga tugevdada oma veendumust, et see, mida me usume, on tõde?

8. Kuidas jõudis Timoteos veendumusele, et see, mida ta usub, on tõde? (Vt 2. Tim. 3:14, 15.)

⁸ Timoteos oli kindel, et see, mida ta usub, on tõde. Kuidas ta sellisele veendumusele jõudis? (Loe 2. Timoteosele 3:14, 15.) Timoteose ema  ja vanaema õpetasid talle pühakirja. Ent ilmselt uuris ta seda ka iseseisvalt. Hiljem said Timoteos, tema ema ja vanaema tuttavaks kristlike õpetustega. Arvatavasti köitis Timoteost Jeesuse järelkäijate vahel valitsev armastus. Ta soovis oma usuvendade ja -õdedega seltsida ning hoolis neist väga. (Filipl. 2:19, 20.) Siiski ei rajanenud tema usk tunnetel, vaid pühakirja õpetustel, mis lähendasid teda Jehoovaga. Meiegi peaksime uurima Piiblit ja veenduma ise selle õpetuste tõesuses.

9. Millised kolm põhitõde on sul tarvis endale selgeks teha?

⁹ Sul tuleb endale alustuseks selgeks teha vähemalt kolm põhitõde. Esiteks on sul vaja veenduda selles, et Jehoova on kõige looja. (2. Moos. 3:14, 15; Heebr. 3:4; Ilm. 4:11.) Teiseks on tarvis aru saada, et Piibel on Jumala sõna. (2. Tim. 3:16, 17.) Ja kolmandaks tuleb mõista, et Jehooval on organiseeritud rahvas, kes teenib teda Kristuse juhtimise all, ning et see rahvas on Jehoova tunnistajad. (Jes. 43:10–12; Joh. 14:6; Ap. t. 15:14.) Nende põhitõdede selgekstegemine ei eelda, et sinust peaks saama kõndiv piiblientsüklopeedia. Kasuta lihtsalt oma mõtlemisvõimet, et Piibli tões üha kindlamalt veenduda. (Rooml. 12:1.)

10. Mida veel meil on tarvis teha?

¹⁰ Kui oled need kolm põhitõde endale selgeks teinud, on sul vaja arendada oskust neid ka teistele selgitada. Miks on see vajalik? Kristlastena on meil kohustus õpetada Piibli tõde neile, kes seda soovivad. * (1. Tim. 4:16.) Kui me  seda teeme, siis tugevneb ka meie enda veendumus.

11. Kuidas Paulus inimesi õpetas ja kuidas tema eeskuju järgida?

¹¹ Kui Paulus õpetas inimesi, siis ta „esitas veenvaid tõendeid Jeesuse kohta nii Moosese seadusest kui ka prohvetiraamatutest”. (Ap. t. 28:23.) Kuidas tema eeskuju järgida? Meil on vaja teha enamat, kui vaid fakte esile tuua. Me peame piibliõpilasele õpetama, kuidas Piiblit uurida ja selle üle mõtiskleda. Me soovime, et ta hakkaks Jehoovat teenima, ja seda mitte lugupidamisest meie vastu, vaid kuna ta on ise jõudnud Piibli õigsuses veendumusele.

12., 13. Kuidas saavad lapsevanemad aidata lastel usku tugevdada?

¹² Lapsevanemad, kahtlemata te soovite, et teie lastel oleks tugev usk. Te võite mõelda, et kui lastel on koguduses head kaaslased, siis nad edenevad vaimselt. Ent lisaks headele sõpradele on vaja veel midagi. Teie lastel on vaja luua lähedased suhted Jumalaga ja ise veenduda, et Piibli õpetused on tõesed.

¹³ Lapsevanemad peaksid olema lastele eeskujuks sellega, et nad on ise hoolsad piibliuurijad. Neil tuleb võtta aega, et õpitu üle mõtiskleda. Niimoodi õpivad lapsed tegema sedasama. Vanemad peavad oma lastele õpetama, kuidas kasutada piibliuurimise abivahendeid, samamoodi nagu nad õpetaksid seda piibliõpilastele. Nii aitavad nad lastel kasvatada armastust ja usaldust Jehoova vastu ning „ustava ja aruka orja” vastu, kelle kaudu ta vaimset toitu jagab. (Matt. 24:45–47.) Vanemad, ärge õpetage lastele vaid Piibli põhitõdesid. Aidake neil usku tugevdada, õpetades neile „Jumala tarkuse sügavusi” vastavalt nende eale ja võimetele. (1. Kor. 2:10.)

14. Miks tuleks meil uurida Piibli ennustusi? (Vaata ka kasti „ Kas oskad selgitada neid ennustusi?”.)

¹⁴ Usu tugevdamisel on tähtis roll Piibli prohvetiennustuste uurimisel. Millised ennustused on sinu usku kasvatanud? Võib-olla need, mis käivad viimsete päevade kohta. (Matt. 24:3, 7; 2. Tim. 3:1–5.) Millised teised ennustused võiksid sinu veendumust kinnitada? Kas sa oskad näiteks selgitada, kuidas on täitunud või täitumas ennustused, mis on kirjas Taanieli raamatu 2. või 11. peatükis? * Kui sinu usk rajaneb kindlalt Piiblil, siis on see  vankumatu. Mõtle näiteks meie vendadele, keda Saksamaal teise maailmasõja ajal ägedalt taga kiusati. Kuigi nad ei mõistnud täielikult viimsete päevade kohta käivaid ennustusi, oli neil tugev usk, mis põhines Jumala sõnal.

15.–17. Tänu millele suutsid meie vennad tagakiusamise all vastu pidada?

¹⁵ Natsi-Saksamaa valitsus saatis tuhanded meie vennad ja õed koonduslaagrisse. Hitler ja SS-i ülem Heinrich Himmler vihkasid Jehoova tunnistajaid. Ühe õe sõnul karjus Himmler laagris meie õdedele: „Teie Jehoova võib küll valitseda taevas, kuid meie valitseme maa peal! Eks vaatame, kes kauem vastu peab, teie või meie!” Mis aitas Jehoova teenijatel ustavaks jääda?

¹⁶ Need piibliuurijad teadsid, et Jumala kuningriik hakkas valitsema aastal 1914. Seetõttu ei üllatanud neid see, et Saatana maailm neid ägedalt taga kiusab. Samas olid nad kindlad, et ükski inimvalitsus ei saa Jumala eesmärgi täitumist takistada. Hitler ei suutnud Jehoova teenimisele lõppu teha ega Jumala valitsusega konkureerida. Meie vennad olid veendunud, et ühel või teisel viisil Hitleri valitsus lõppeb.

¹⁷ Nii see ka läks. Peagi kukkus natsirežiim kokku ja Himmler, kes oli öelnud, et „meie valitseme maa peal”, pidi oma elu päästmiseks põgenema. Seda tehes kohtas ta endist vangi vend Lübket, kelle ta ära tundis. Löödult küsis ta temalt: „Noh piibliuurija, mis nüüd edasi saab?” Vend Lübke selgitas Himmlerile, et Jehoova tunnistajad olid kogu aeg teadnud, et natsirežiim hävib ja nad vabastatakse. Himmler, kellel varem oli Jehoova tunnistajate kohta palju halba öelda, oli nüüd sõnatu. Mõne aja pärast sooritas ta enesetapu. Mida me sellest loost õpime? Kui uurime Piiblit, sealhulgas prohvetiennustusi, saab meie  usk vankumatuks ja see aitab meil rasketel aegadel vastu pidada. (2. Peetr. 1:19–21.)

18. Miks on meil tarvis Jumala tahet järjest paremini tundma õppida? (Vt Joh. 6:67, 68.)

¹⁸ On selge, et meil kõigil tuleb ilmutada armastust, mis on tõeliste kristlaste tundemärk. Samas tuleb meil õppida Jumala tahet järjest paremini tundma ja püüda sellest üha selgemini aru saada. (Filipl. 1:9.) Kui me seda ei tee, võivad meid eksitada inimfilosoofia ja väärõpetused, kaasa arvatud usutaganejate valed. (Efesl. 4:14.) Kui esimesel sajandil paljud Jeesuse jüngrid ta maha jätsid, ütles Peetrus talle veendunult: „Sinul on igavese elu sõnad.” (Loe Johannese 6:67, 68.) Kuigi Peetrus ei mõistnud tollal kõiki Jeesuse õpetuse üksikasju, järgis ta teda ustavalt, sest ta teadis, et Jeesus on messias. Ka sina saad tugevdada oma veendumust, et Piibli õpetused on tõesed. Kui sa seda teed, suudad usuproovides vastu pidada ja aidata ka teistel usku tugevdada. (2. Joh. 1, 2.)