1., 2. Kuidas julgustavad meid mitte alla andma Jehoova sõnad tekstis Jesaja 65:16, 17?

„ÄRA ANNA ALLA!” See oli 2017. aasta üldkokkutuleku teema. Sellel kokkutulekul õppisime, kuidas erinevates raskustes vastu pidada. Nüüd on sellest möödas juba neli aastat, aga meil tuleb ikka veel taluda lõpuaja probleeme.

² Milliseid muresid on sinul viimasel ajal olnud? Kas mõni sinu pereliige või sõber on suikunud surmaunne? Kas sul on mõni raske haigus? Kas pead toime tulema vanaduse vaevustega? Kas oled üle elanud mõne looduskatastroofi, kogenud vägivalda või tagakiusamist? Kas sulle on valmistanud kannatusi koroonaviirus? Me ootame väga aega, kui sellised mured on minevik ja me ei pea nendele enam mõtlema. (Loe Jesaja 65:16, 17.)

3. Mida meil on vaja ja miks?

³ Elu on praegu raske ja tulevikus võivad meie olud veel hullemaks minna. (Matt. 24:21.) On selge, et meil on vaja vastupidavust. Jeesus ütles: „Oma vastupidavusega te hoiate oma elu.” (Luuka 21:19.) Kui mõtleme sellele, kuidas teised on vastu pidanud, aitab see meilgi mitte alla anda.

4. Miks on Jehoova vastupidavuses parim eeskuju?

⁴ Kes on vastupidavuses kõige parem eeskuju? Jehoova. Kas see vastus üllatab sind? Võib-olla, aga mõtle järgnevale. Praegune maailm on Saatana kontrolli all ja täis igasugu probleeme. Jehooval on väge, et kõik raskused kohe kõrvaldada, aga ta teeb seda alles tulevikus.  Jehoova talub kannatlikult praegust olukorda, kuni määratud aeg kätte jõuab. (Rooml. 9:22.) Vaatame nüüd üheksat asja, mida Jehoova on otsustanud taluda.

5. Kuidas on Jehoova nime teotatud ja kuidas sina sellesse suhtud?

⁵ Tema nime mustamine. Jehoovale on tema nimi tähtis ja ta tahab, et kõik seda austaksid. (Jes. 42:8.) Samas on tema nime juba üle kuue tuhande aasta mustatud. (Laul 74:10, 18, 23.) See sai alguse Eedeni aias, kui Kurat, kelle nimi tähendab „laimaja”, Jumalat süüdistas. Ta andis mõista, et Jumal keelab Aadamale ja Eevale midagi head. (1. Moos. 3:1–5.) Sellest ajast peale on Jehoovat süüdistatud, et ta jätab inimesed millestki vajalikust ilma. Jeesus oli väga mures selle pärast, et tema isa nime teotati. Seepärast ta õpetas oma järelkäijaid palvetama: „Meie Isa, kes sa oled taevas, pühitsetud saagu sinu nimi.” (Matt. 6:9.)

6. Miks on Jehoova andnud piisavalt aega, et lahendada ülemvõimu puudutav vaidlusküsimus?

⁶ Vastupanu tema ülemvõimule. Jehooval on õigus valitseda nii taeva kui ka maa üle ja tema valitsemisviis on parim. (Ilm. 4:11.) Saatan on aga püüdnud ingleid ja inimesi veenda, et Jumalal pole õigust valitseda. Seda vaidlusküsimust ei saa lahendada üleöö. Jehoova on oma tarkuses andnud piisavalt aega, et inimesed mõistaksid, et nad ei saa ilma Loojata edukalt hakkama. (Jer. 10:23.) Kuna Jumal on olnud kannatlik, saab see vaidlusküsimus lõpliku lahenduse. Peagi saab kõigile selgeks, et Jehoova valitsemisviis on parim ja et vaid tema kuningriik suudab tuua tõelise rahu.

7. Kes on Jehoova vastu mässanud ja mis neist saab?

⁷ Mäss Jehoova vastu. Jehoova lõi vaimolendid ja inimesed täiuslikeks. Aga üks mässumeelne ingel Saatan, kelle nimi tähendab „vastane”, pööras täiuslikud inimesed Aadama ja Eeva Jehoova vastu. Selle mässuga liitusid ka teised inglid ja inimesed. (Juuda 6.) Kui Jehoova valis endale rahvaks muistse Iisraeli, siis ka see pöördus temast ära ja hakkas ebajumalaid kummardama. (Jes. 63:8, 10.) Jehoova tundis end õigustatult reedetuna. Siiski on ta olnud kannatlik ja oodanud õiget aega, et hävitada kõik mässajad. Peagi saavad tunda kergendust kõik need ustavad Jehoova teenijad, kes peavad praeguses kurjas maailmas vastu pidama.

8., 9. Mis valesid Jehoova kohta räägitakse ja kuidas saame meie aidata neid kummutada?

⁸ Saatana valed. Saatan süüdistas tublit jumalateenijat Iiobit ja andis mõista, et kõik teenivad Jehoovat omakasupüüdlikult. (Iiob 1:8–11; 2:3–5.) Saatan süüdistab jumalateenijaid ka tänapäeval. (Ilm. 12:10.) Kui peame raskustes vastu ja teenime Jehoovat armastusest, tõestame, et Saatan on valetaja. Siis Jehoova õnnistab meid, nagu ta õnnistas ka Iiobit. (Jaak. 5:11.)

⁹ Valereligiooni vaimulike kaudu propageerib Saatan valet, et Jumal on julm ja et ta põhjustab inimestele kannatusi. Kui mõni laps on surnud, ütlevad vaimulikud isegi, et Jumalal oli vaja teda enda  juurde ingliks. See on täielik vale. Kui meil on mõni tõsine haigus või meie lähedane sureb, siis me ei süüdista selles Jumalat. Me oleme hoopis kindlad, et ühel päeval seab Jumal asjad korda. Me räägime kõigile, kui armastav Jumal Jehoova on. Nii saab Jehoova vastata oma teotajale. (Õpet. 27:11.)

10. Mida näitab Laul 22:23, 24 Jehoova kohta?

¹⁰ Jehoova teenijate kannatused. Jehoova on kaastundlik Jumal. Ta on kurb, kui näeb meie kannatusi, olgu siis tagakiusamise, mingi haiguse või meie ebatäiuse tõttu. (Loe Laul 22:23, 24.) Jehoova mõistab meie valu. Ta tahab sellele lõpu teha ja ta kindlasti ka teeb seda. (Vrd 2. Moos. 3:7, 8; Jes. 63:9.) Ta on öelnud oma teenijate kohta, et tuleb päev, mil „ta pühib ära kõik pisarad nende silmist ja enam ei ole surma ega leinamist, hädakisa ega valu”. (Ilm. 21:4.)

11. Mida tunneb Jehoova oma teenijate suhtes, kes on surnud?

¹¹ Jehoova sõprade surm. Mida tunneb Jehoova oma ustavate teenijate suhtes, kes on surnud? Ta igatseb neid taas näha. (Iiob 14:15.) Jehoova igatseb kindlasti näha oma sõpra Aabrahami või Moosest, kellega ta rääkis näost näkku. (2. Moos. 33:11; Jaak. 2:23.) Ja ta tahab kuulda, kuidas Taavet ja teised laulukirjutajad laulavad tema kiituseks kauneid laule. (Laul 104:33.) Kuigi need Jumala sõbrad on surnud, ei ole ta neid unustanud. (Jes. 49:15.) Jehoova mäletab nende kohta igat üksikasja, nii et võib öelda, et nad kõik on tema silmis elavad. (Luuka 20:38.) Ühel päeval äratab Jehoova nad ellu ja tal on taas rõõm kuulda nende palveid ja näha neid teda  teenimas. Kui sina oled kaotanud mõne lähedase, siis võivad need mõtted sind lohutada.

12. Mis neil viimseil päevil Jehoovat kurvastab?

¹² Jumalatute inimeste kurjad teod. Jehoova teadis, et pärast Eedeni mässu lähevad olud hullemaks, enne kui need paremaks lähevad. Jumal vihkab kurjust, ebaõiglust ja vägivalda. Ta hoolib eriti nõrkadest ja kaitsetutest, näiteks orbudest ja leskedest. (Sak. 7:9, 10.) Jehoovat kurvastab see, kui tema ustavaid teenijaid halvasti koheldakse või vangistatakse. Me võime olla kindlad, et Jehoova armastab kõiki oma ustavaid teenijaid.

13. Millest ilmneb, et inimesed on moraalselt alla käinud ja mida Jehoova ette võtab?

¹³ Inimeste moraalne allakäik. Saatanale meeldib, kui inimene, kes on loodud Jumala sarnaseks, hakkab tegema halbu asju. Noa päevil „Jehoova nägi, et inimese kurjus maa peal on suur”. Piibel ütleb: „Jehooval oli kahju, et ta oli inimese maa peale teinud, ja tema süda oli kurb.” (1. Moos. 6:5, 6, 11.) Kas olukord on sellest ajast paremaks läinud? Ei ole. Võib arvata, et Saatanale teeb rõõmu praegu vohav seksuaalne ebamoraalsus, sealhulgas seksuaalsuhted samasooliste inimeste vahel. (Efesl. 4:18, 19.) Eriti õnnelik on Saatan siis, kui ränga patu teeb ustav jumalateenija. Peagi kõrvaldab Jehoova kõik ebamoraalsed inimesed, kes keelduvad end muutmast.

14. Mida teevad inimesed Jehoova loomistööga?

¹⁴ Jehoova loomistöö hävitamine. Lisaks sellele, et inimesed rõhuvad üksteist, ei kanna nad hoolt maakera ja loomade eest. (1. Moos. 1:28; Kog. 8:9.) Mõne teadlase arvates on inimtegevuse tagajärjel lähiaastatel väljasuremisohus umbes miljon looma- ja taimeliiki. Seepärast on mõistetav, et inimesed keskkonna pärast muretsevad. On väga lohutav, et Jehoova on lubanud hävitada need, kes hävitavad maad, ja muuta maa paradiisiks. (Jes. 35:1; Ilm. 11:18.)

15., 16. Mis aitab meil vastu pidada? Too näide.

¹⁵ Jehoova on pidanud tuhandeid aastaid nägema suuri probleeme. (Vaata kasti „ Mida on Jehoova talunud?”.) Ta oleks võinud neile ükskõik millal lõpu teha, aga see on hea, et ta on olnud kannatlik. Mõtle järgnevale näitele. Ühele abielupaarile öeldakse, et nende sündimata lapsel on tõsised terviseprobleemid, et tal ei saa olema kerge elu ja ta sureb noorena. Kui laps sünnib, ootavad vanemaid ees raskused, aga nad on siiski lapse üle õnnelikud. Kuna nad armastavad last, on nad valmis taluma raskusi ja hoolitsema tema eest parimal viisil.

¹⁶ Samuti on ebatäiuslikud kõik Aadama ja Eeva järeltulijad, aga Jehoova armastab neid ja hoolib nendest. (1. Joh. 4:19.) Erinevalt haige lapse vanematest on Jehooval võimalik oma laste kannatused lõpetada. Jehoova on seadnud aja, mil ta lõpetab kõik hädad, mis inimkonda vaevavad. (Matt. 24:36.) Tema armastus ajendab ka meid vastu pidama nii kaua kui tarvis.

17. Kuidas aitab Jeesuse eeskuju meil vastu pidada? (Vt Heebr. 12:2, 3.)

¹⁷ Jehoova on vastupidavuses parim  eeskuju. Jeesus toimis oma isa eeskuju järgi. Inimesena talus ta kannatlikult vaenulikke sõnu ja häbi ning pidas vastu piinapostil. (Loe Heebrealastele 12:2, 3.) Jehoova eeskuju andis Jeesusele kindlasti jõudu, et vastu pidada. See annab jõudu ka meile.

18. Kuidas aitab 2. Peetruse 3:9 meil mõista, mis on võimalik tänu Jehoova kannatlikkusele?

¹⁸ Loe 2. Peetruse 3:9. Jehoova teab, millal on parim aeg praegusele maailmale lõpp teha. Tänu Jehoova kannatlikkusele on miljonitel inimestel olnud võimalik hakata teda teenima. Nad on rõõmsad, et Jehoova on andnud piisavalt aega, et nad on saanud sündida, teda tundma õppida ja hakata teda teenima. Kui miljonid inimesed peavad lõpuni vastu, on see kinnituseks sellele, et Jehoova tegi õige otsuse olla kannatlik.

19. Mida meil tuleks teha ja mis on meie tasu?

¹⁹ Jehoova peab vastu rõõmuga. Hoolimata sellest, et Saatan on talle palju meelehärmi valmistanud, on Jehoova siiski õnnelik Jumal. (1. Tim. 1:11.) Ka meie saame olla rõõmsad, kui ootame aega, mil Jehoova pühitseb oma nime, seab ausse oma ülemvõimu ning kõrvaldab kõik meie mured ja probleemid. Hoidkem meeles, et meie taevane isa on kannatlik, ja pidagem lõpuni vastu! Kui me seda teeme, käivad meiegi kohta sõnad „Õnnelik on see, kes peab katsumustes vastu, sest kui ta pälvib Jumala soosingu, saab ta elupärja, mille Jehoova on tõotanud anda neile, kes teda armastavad”. (Jaak. 1:12.)