1. Miks on palve midagi väga imelist?

 PALVE on midagi väga imelist. Mõelda vaid, me võime rääkida taeva ja maa loojaga, valada talle kõik südame pealt välja ja seda ükskõik mis keeles ja ükskõik mis kell, ilma et oleks vaja aega kinni panna. Samuti pole vahet, kas oleme haiglavoodis või vangikongis – me teame, et taevane isa kuulab meid. See on midagi, mida ei peaks pidama endastmõistetavaks.

2. Kuidas ilmneb Taaveti sõnadest, et ta väärtustas palvet?

² Kuningas Taavet väärtustas palvet. Ta laulis Jehoovale: „Olgu mu palve suitsutusrohuks su ees.” (Laul 141:1, 2.) Tol ajal kasutati suitsutusrohtu seoses Jehoova teenimisega ning seda valmistati suure hoolega. (2. Moos. 30:34, 35.) Kuna Taavet soovis, et tema palved oleksid Jehoovale meelepärased, mõtles ta hoolega läbi, mida oma taevasele isale öelda. Ka meie soovime, et meie palved Jehoovale meeldiksid.

3. Millise hoiakuga tuleks Jehoova poole pöörduda ja miks?

³ Jehoova poole pöördudes ei peaks me olema liialt familiaarsed. Meil tuleks rääkida temaga aupaklikult. Mõelgem nägemustele, mille said Jesaja, Hesekiel, Taaniel ja Johannes. Need on erinevad  nägemused, kuid neis kõigis on midagi ühist: Jehoovat kujutatakse suursuguse kuningana. Jesaja nägi teda istumas aulisel ja üleval troonil. (Jes. 6:1–3.) Hesekieli nägemuses istus ta taevasel vankril, mida ümbritses otsekui vikerkaare sära. (Hes. 1:26–28.) Taaniel kirjeldab Jehoovat kui Elatanut, kelle riided on valged nagu lumi ja kelle trooniks on tuleleegid. (Taan. 7:9, 10.) Johannes räägib, et ta nägi Jehoova trooni ümber vikerkaart, mis sarnanes smaragdiga. (Ilm. 4:2–4.) Kõik need kirjeldused loovad pildi Jehoova erakordsest auhiilgusest. Need rõhutavad, milline au on tema poole palvetada ja kui tähtis on teha seda lugupidavalt. Kuid mille eest me võime palvetada?

4. Mida me õpime meieisapalve avasõnadest? (Matt. 6:9, 10.)

⁴ Loe Matteuse 6:9, 10. Mäejutluses õpetas Jeesus oma jüngritele, kuidas tuleks palvetada. Lausunud „teie palvetage siis nõnda”, nimetas ta mitut olulist asja, mis on otseselt seotud Jehoova eesmärgiga. Ta ütles, et nad võiksid palvetada Jumala nime pühitsemise eest ja selle eest, et tuleks kuningriik, mis hävitab kõik Jumala vaenlased. Samuti selle eest, et täituks Jumala tahe maa suhtes, mis toob kaasa suuri õnnistusi. Kui me nende asjade eest palvetame, näitame, et Jehoova tahe on meile tähtis.

5. Kas isiklike asjade pärast sobib palvetada?

⁵ Edasi õpetas Jeesus, et on kohane palvetada ka isiklike asjade pärast. Näiteks võime paluda, et Jehoova annaks meile igapäevast leiba ja andestaks meie patud, samuti et ta aitaks meil kiusatusele mitte järele anda ja päästaks meid Saatana käest. (Matt. 6:11–13.) Selle kõige eest paludes tunnustame, et sõltume Jehoovast,  ja näitame, kui väga me ihkame tema soosingut.

6. Kas me võime paluda ainult nende asjade eest, mida mainitakse meieisapalves? Selgita.

⁶ Jeesus ei oodanud, et jüngrid palvetades rangelt meieisapalve sõnastust järgiksid. Ka ta ise ei palvetanud alati samade asjade eest, vaid rääkis oma isale sellest, mis tal parasjagu südamel oli. (Matt. 26:39, 42; Joh. 17:1–26.) Meiegi võime palvetada kõige eest, mis meile muret teeb või meil mõttes mõlgub. Näiteks, kui meil tuleb teha mõni otsus, võime paluda Jumalalt tarkust ja arusaamist. (Laul 119:33, 34.) Kui saame mõne keerulise ülesande, võime paluda, et Jehoova aitaks meil mõista, kuidas seda parimal viisil täita. (Õpet. 2:6.) Vanemad võivad palvetada laste eest ja lapsed vanemate eest ning me kõik võime ja peaksimegi palvetama piibliõpilaste ja nende inimeste eest, kellele me kuulutame. Kuid me ei peaks piirduma vaid sellega, et Jumalalt midagi palume.

7. Miks tuleks Jehoovat ka ülistada?

⁷ Me ei tohiks unustada Jehoovat tema võrratute omaduste ja tegude pärast ka ülistada. Jehoova väärib ülistust rohkem kui keegi muu. Ta on hea ja valmis andestama. Ta on halastav ja kaastundlik Jumal, kes ei vihastu kergesti ning on tulvil truud armastust ja ustavust. (Laul 86:5, 15.) Jehoova ülistamiseks põhjustest juba puudu ei tule.

8. Mille eest me võime Jehoovat tänada? (Laul 104:12–15, 24.)

⁸ Jehoova väärib ka kuhjaga tänu kõigi kingituste eest, mis me temalt saame. Näiteks võime nautida imeilusates värvides lilli, lõputul hulgal erinevaid maitseid ja sõprade kosutavat seltskonda. Meie armastav taevane isa annab seda kõike ja veel  palju muudki lihtsalt selleks, et meid õnnelikuks teha. (Loe Laul 104:12–15, 24.) Ja muidugi oleme Jehoovale tänulikud rikkaliku vaimse toidu ja imelise tulevikulootuse eest.

9. Mida teha, et me ei unustaks Jehoovat tänada? (1. Tess. 5:17, 18.)

⁹ Tuleb aga tunnistada, et vahel võime lihtsalt unustada Jehoovat tänada. Abi võib olla sellest, kui kirjutame üles, mida oleme temalt palunud, ja vaatame selle nimekirja aeg-ajalt üle, et tuletada meelde, kuidas ta on meile vastanud. Nii saame Jehoovat rohkemate asjade eest tänada. (Loe 1. Tessalooniklastele 5:17, 18.) Kas pole tõsi, et kui keegi meid tänab, soojendab see meie südant? Ka Jehooval on hea meel kuulda meie tänu. (Kol. 3:15.)

10. Miks tuleks tänada Jehoovat selle eest, et ta saatis maa peale Jeesuse? (1. Peetr. 2:21.)

¹⁰ Loe 1. Peetruse 2:21. Me peaksime tänama Jehoovat ka selle eest, et ta saatis maa peale oma kalli poja. Jeesuse elu uurides saame väga palju teada Jehoova kohta ja selle kohta, kuidas olla talle meelepärane. Ning tänu sellele, et Jeesus meie eest suri, võib meil olla Jehoovaga lähedane isiklik suhe. (Rooml. 5:1.)

11. Millist osa etendab seoses palvetega Jeesus?

¹¹ Jehoova kuulab palveid, mis me esitame talle Jeesuse nimel, ja ta kasutab ka neile vastamiseks Jeesust. Jeesus ise ütles: „Mida tahes te palute minu nime kaudu, seda ma teen, et Isa austataks Poja kaudu.” (Joh. 14:13, 14.)

12. Miks veel Jehoovat Jeesuse eest tänada?

¹² Me võime patud andeks saada üksnes tänu Jeesuse lunastusohvrile. Jeesus on meie „aitaja Isa juures”. (1. Joh. 2:1.) Ta on „ülempreester, kes on taevas istunud Majesteedi troonist paremale”. (Heebr. 8:1.) Ta tunneb meile meie nõrkustes kaasa ja kostab meie eest. (Rooml. 8:34; Heebr. 4:15.) Ilma Jeesuse ohvrita ei saaks meie kui ebatäiuslikud inimesed Jehoovaga palves rääkida. Seda, mida Jehoova on meie heaks oma poja kaudu teinud, on niivõrd palju, et me ei suuda teda iial küllalt tänada.

13. Kuidas näitas Jeesus oma maise elu viimasel õhtul, et ta armastab oma jüngreid?

¹³ Oma maise elu viimasel õhtul palvetas Jeesus pikalt oma jüngrite eest. Ta palus, et Jehoova kaitseks neid Saatana eest. (Joh. 17:15.) Jeesusel endal oli raske aeg, teda ootasid rängad katsumused. Ja ometi ei mõelnud ta vaid iseendale. Nii väga armastas ta oma jüngreid!

14. Kuidas saame meie näidata, et armastame usukaaslasi?

¹⁴ Meiegi ei peaks palvetama mitte ainult iseenda, vaid ka oma vendade ja õdede eest. Sellega kuuletume Jeesuse käsule üksteist armastada ja näitame Jehoovale, et peame usukaaslasi kalliks. (Joh. 13:34.) Teiste eest palvetamine ei ole ajaraiskamine.  Piibel ütleb: „Õige inimese anuval palvel on suur mõju.” (Jaak. 5:16.)

15. Miks vajavad vennad-õed meie palveid?

¹⁵ Usukaaslased vajavad meie palveid. Paljud neist kannatavad haiguste, loodusõnnetuste, sõdade, tagakiusamise või millegi muu tõttu ning me võime paluda, et Jehoova aitaks neil vastu pidada. Samuti võime palvetada nende ennastohverdavate vendade ja õdede eest, kes abivajajaid aitavad. Kui sina tead kedagi, kellel on parasjagu raske aeg, võiksid teda oma palvetes nimeliselt mainida. See on märk tõelise vennaarmastuse kohta.

16. Miks peaksime palvetama vendade eest, kes on koguduses eestvedajad?

¹⁶ Ka vennad, kes on koguduses eestvedajad, vajavad usukaaslaste palveid ja on nende eest tänulikud. Apostel Paulus tundis nii. Ta kirjutas: „Palvetage ka minu eest, et mulle antaks õigeid sõnu, kui ma suu avan, ja ma võiksin kuulutada julgelt hea sõnumi püha saladust.” (Efesl. 6:19.) Kui palume, et Jehoova õnnistaks vendi, kes meie heaks tublisti tööd teevad, väljendame armastust nende vastu.

17., 18. Millal võidakse meil paluda esitada ühispalve ja mida tuleks seoses sellega meeles hoida?

¹⁷ Mõnikord võidakse meil paluda öelda ühispalve. Näiteks võib õde kutsuda oma piibliuurimisele kaasa teise õe ja paluda tal palve teha. Kaaslane ei pruugi õpilast hästi tunda. Seepärast eelistab ta ehk teha lõpupalve, kuna uurimise lõpuks ta juba teab üht-teist õpilase kohta ja tema palve on sisukam.

¹⁸ Kui vennal palutakse teha palve kuulutustöökoosolekul või koguduse koosolekul, peaks ta meeles pidama koosoleku eesmärki. Samuti tuleb tal meeles pidada, et palves ei  sobi kogudust manitseda ega millestki teavitada. Enamasti peavad koguduse koosolekul nii laul kui ka palve mahtuma viie minuti sisse. Seepärast ei peaks vend, kes teeb palve, ohtralt sõnu pruukima ja palvet liiga pikaks venitama, eriti kui on tegemist alguspalvega. (Matt. 6:7.)

19. Mis aitab meil Jehoova päevaks valmis olla?

¹⁹ Mida lähemale jõuab Jehoova päev, seda olulisem on olla palves püsiv. Jeesus ütles: „Püsige siis ärkvel ja anuge kogu aeg, et teil õnnestuks põgeneda kõige selle eest, mis peab toimuma.” (Luuka 21:36.) Palve aitab meil olla vaimselt ärkvel ja Jehoova päevaks valmis.

20. Mida teha, et meie palved oleksid kui healõhnaline suitsutusrohi?

²⁰ Võtame otsad kokku. Võimalus Looja poole pöörduda on midagi väga erilist. Meie palvetes peaks olema tähtsaimal kohal kõik see, mis on seotud Jehoova eesmärgiga. Meil tuleks teda Jeesuse ja kuningriigi eest tänada ning palvetada ka usukaaslaste eest. Muidugi mõista võime paluda ka enda vajaduste ja murede pärast. Kui mõtleme hoolega, mida palves öelda, näitab see, et väärtustame võimalust Jehoovaga rääkida, ja nii toovad meie sõnad talle rõõmu otsekui healõhnaline suitsutusrohi. (Õpet. 15:8.)