1. Millised õpetused sind eriti puudutasid, kui hakkasid piiblit uurima?

 KAS sa mäletad aega, kui hakkasid piiblit uurima? Võib-olla olid üllatunud, kui said teada, et Jumalal on nimi, või hingasid kergendatult, kui kuulsid, et Jumal ei piina inimesi põrgutules. Ja tõenäoliselt vaimustas sind mõte sellest, et sul on võimalik taas näha oma lähedasi, kes magavad surmaund, ja elada koos nendega paradiisis.

2. Mida ajendas piibli uurimine sind tegema? (Efesl. 5:1, 2.)

² Mida rohkem sa Jehoovat tundma õppisid, seda enam kasvas sinu armastus tema vastu. See ajendas sind piibli põhimõtteid järgima. Tänu sellele hakkasid sa tegema paremaid otsuseid. Kuna soovisid Jehoovale meelepärane olla, siis muutusid ka sinu mõtteviis ja käitumine. Just nagu laps jäljendab oma vanemaid, püüdsid sinagi jäljendada oma taevast isa. (Loe Efeslastele 5:1, 2.)

3. Millistele küsimustele meil oleks hea mõelda?

³ Meil oleks hea mõelda järgmistele küsimustele. Kas minu armastus Jehoova vastu on praegu tugevam, kui siis, kui mind ristiti? Kas püüan üha enam mõelda ja tegutseda nii, nagu meeldib Jehoovale? Ja kas mu armastus vendade-õdede vastu on kasvanud? Kui tunned, et sinu armastus on veidi jahenenud, siis ära heida meelt. Midagi sarnast juhtus kristlastega esimesel sajandil, kuid Jeesus ei kaotanud nende suhtes lootust ja ta ei tee seda ka sinu puhul. (Ilm. 2:4, 7.) Ta teab, et sul on võimalik armastus taas lõkkele puhuda.

4. Mida me selles artiklis arutame?

 ⁴ Selles artiklis arutame, kuidas me saame kasvatada armastust Jehoova ja teiste vastu. Seejärel vaatame, mida head see toob, kui me nii teeme.

5., 6. Milliseid raskusi Paulusel oli ja mis aitas tal Jehoova teenimist jätkata?

⁵ Paulus tundis Jehoova teenimisest rõõmu, kuid tal oli ka palju raskusi. Tal tuli tihti reisida pikki vahemaid ja see polnud noil päevil sugugi kerge. Oma reisidel oli ta vahel „ohus jõgedel, ohus röövlite käes” ning mõnikord vastased isegi peksid teda. (2. Kor. 11:23–27.) Lisaks sellele polnud tema usukaaslased alati tänulikud selle eest, mida ta nende aitamiseks tegi. (2. Kor. 10:10; Filipl. 4:15.)

⁶ Mis aitas Paulusel Jehoovat ikka edasi teenida? Ta õppis Jehoova kohta nii pühakirjast kui ka omaenda kogemustest väga palju ning veendus, et Jehoova armastab teda. (Rooml. 8:38, 39; Efesl. 2:4, 5.) Ja ka tema armastus Jehoova vastu üha kasvas. See armastus ilmnes selles, et ta aitas oma usukaaslastel Jehoovale ustavaks jääda ja toetas neid. (Heebr. 6:10.)

7. Mis on üks võimalus armastust Jehoova vastu tugevdada?

⁷ Meie saame kasvatada armastust Jehoova vastu, kui uurime hoolega piiblit. Seda tehes oleks hea mõelda, mida loetu meile tema kohta räägib. Näiteks küsi endalt: „Kuidas näitavad loetud salmid, et Jehoova armastab mind ja mis põhjusi on minul teda armastada?”

8. Kuidas aitab palvetamine meil armastust Jehoova vastu kasvatada?

⁸ Veel üks võimalus kasvatada armastust Jehoova vastu on rääkida temaga palves sageli ja kogu südamest. (Laul 25:4, 5.) Me võime olla kindlad, et ta kuulab meie palveid. (1. Joh. 3:21, 22.) Õde Khanh b Aasiast ütleb: „Algul armastasin Jehoovat vaid selle põhjal, mida ma olin tema kohta teada saanud. Kuid minu armastus süvenes, kui kogesin, kuidas ta mu palvetele vastab. Ja ma tahtsin üha enam teha seda, mis talle meeldib.”

9. Millest ilmneb, et Timoteos oli kasvatanud oma armastust usukaaslaste vastu?

⁹ Mõni aasta pärast seda, kui Paulusest sai kristlane, kohtas ta noort meest, kelle nimi oli Timoteos. Timoteos armastas Jehoovat ja ta armastas ka inimesi. Paulus kirjutas tema kohta filiplastele: „Mul pole kedagi teist, kes oleks sellise suhtumisega nagu tema ja kes teist tõeliselt hooliks.” (Filipl. 2:20) Paulus ei rääkinud siin Timoteose organiseerimisvõimest või sellest, kui hea kõnemees ta on, vaid hoopis sellest, kui väga ta vendi-õdesid armastab. Kahtlemata ootasid kogudused Timoteose külaskäike. (1. Kor. 4:17.)

10. Kuidas väljendasid Anna ja tema abikaasa oma armastust usukaaslaste vastu?

¹⁰ Meilgi tuleks väljendada oma vendade-õdede vastu armastust. (Heebr. 13:16.) Anna ja tema abikaasa, kellest oli juttu eelmises artiklis, läksid pärast  ränka tormi üht peret vaatama ja avastasid, et nende maja katus on sisse varisenud. Seetõttu polnud sel perel ühtki puhast riideeset. Anna räägib: „Võtsime nende riided, pesime need ära ja viisime siis puhta ja triigituna tagasi. Meile polnud see mingi eriline vaev. Kuid nii tugevnes meie sõprus nendega ja see kestab tänase päevani.” Armastus ajendas Annat ja ta abikaasat oma usukaaslasi aitama. (1. Joh. 3:17, 18.)

11. a) Kuidas võivad teised end tunda, kui nende heaks midagi teeme? b) Kuidas suhtub Jehoova meie heategudesse? (Õpet. 19:17.)

¹¹ Teised panevad sageli tähele, kui me püüame jäljendada Jehoovat ning kohtleme neid armastavalt ja lahkelt. Meie head teod võivad tähendada neile rohkem, kui oskame arvatagi. Varem mainitud Khanh meenutab oma noorusaega, öeldes: „Olen väga tänulik neile kallitele õdedele, kes võtsid mind kaasa kuulutama. Nad tulid mulle järele, pärast kutsusid mind einestama ja viisid lõpuks turvaliselt koju tagasi. Nüüd mõistan, et see nõudis neilt päris suuri pingutusi, kuid nad tegid seda rõõmuga.” Loomulikult ei täna meid mitte igaüks, kelle heaks me midagi teeme. Khanh ütleb nende kohta, kes teda aitasid: „Soovin, et saaksin neile nende headuse ja lahkuse eest tasuda, kuid ma ei tea, kus nad praegu elavad. Jehoova aga teab seda ja ma palvetan selle eest, et tema annaks neile tasu.” Khanhil on õigus. Jehoova märkab igat meie väikseimatki heategu. Ta suhtub sellesse kui väärtuslikku ohvrisse. Teistele head tehes me otsekui  laename Jehoovale ja „tema tasub meile selle eest”. (Loe Õpetussõnad 19:17.)

12. Kuidas saavad vennad näidata, et armastavad oma usukaaslasi? (Vaata ka pilte.)

¹² Kuidas saavad vennad oma usukaaslasi aidata ja väljendada sellega oma armastust nende vastu? Noor vend Jordan küsis ühelt kogudusevanemalt, mida ta saaks teha, et koguduses rohkem abiks olla. Kogudusevanem kiitis teda selle eest, mis ta juba teinud oli, ja andis talle siis mõningaid soovitusi. Ta ütles, et Jordan võiks püüda varem kuningriigisaali jõuda ja teisi tervitada, koosolekul vastata, käia koos grupiga kuulutamas ning otsida võimalusi teisi aidata. Jordan võttis seda nõuannet kuulda ja õppis tänu sellele nii mõndagi uut. Kuid mis kõige tähtsam, tema armastus vendade ja õdede vastu kasvas. Jordan mõistis, et kui vennast saab koguduseabiline, siis ta mitte ei alusta teiste aitamist, vaid jätkab selle tegemist. (1. Tim. 3:8–10, 13.)

13. Kuidas ajendas armastus Christianit taas kogudusevanemana teenima?

¹³ Kui oled varem teeninud koguduseabilise või -vanemana, siis võid olla kindel, et Jehoova mäletab kõike, mida armastus ajendas sind tegema. (1. Kor. 15:58.) Ta paneb tähele ka seda head, mida sa praegu teed. Vend Christian oli pettunud, kui ta kogudusevanema ametist vabastati. Ta sõnab: „Sellegipoolest otsustasin, et teen Jehoova teenistuses kõik, mida suudan. Ja seda sõltumata sellest, mis ülesanne mul koguduses on.” Mõne aja pärast määrati  ta taas kogudusevanemaks. Christian möönab: „Esialgu oli mul palju kõhklusi. Kuid mõtlesin, et kui Jehoova on nii halastav ja lubab mul uuesti teenida kogudusevanemana, siis armastusest tema ja vendade-õdede vastu teen seda hea meelega.”

14. Mida võib õppida Elena loost?

¹⁴ Jehoova teenijad armastavad ka oma ligimesi. (Matt. 22:37–39.) Õde Elena Gruusiast ütleb: „Alguses käisin kuulutamas üksnes armastusest Jehoova vastu. Mida tugevamaks mu armastus muutus, seda enam hakkasin hoolima ka inimestest. Püüdsin mõelda, mis probleemid neil on ja mis teema võiks neid huvitada. See ajendas mind rohkem pingutama, et neid aidata.” (Rooml. 10:13–15.)

15., 16. Mida head toob teiste aitamine? (Vaata ka lavastatud pilti.)

¹⁵ Kui me kedagi aitame, võib see korda saata palju head. Koroonapandeemia ajal õpetas vend Paolo koos oma naisega eakatele õdedele, kuidas nutiseadme abil kuulutustööd teha. Ühele õele oli see esialgu päris keeruline, kuid lõpuks õnnestus tal tänu sellele kutsuda oma sugulasi mälestusõhtule. Neist 60 sai jälgida mälestusõhtu ülekannet. Paolo ja tema naise jõupingutustest oli kasu väga paljudele. Hiljem kirjutas see õde Paolole: „Suur tänu, et  sa meid, eakaid, õpetasid. Ma ei unusta kunagi seda, kuidas Jehoova meie eest hoolitseb ja kui palju teie meie heaks tegite.”

¹⁶ Paolo õppis midagi väga olulist. See kogemus kinnitas talle, et armastus on tunduvalt tähtsam, kui meie teadmised ja võimed. Ta ütleb: „Ma mõistan nüüd, et kuulutajad ei pruugi mäletada mu kõnesid, mida ma ringkonnaülevaatajana esitasin, kuid nad mäletavad siiani, kuidas ma neid aitasin.”

17. Kuidas võib teiste aitamine meile endile kasuks tulla?

¹⁷ Vahel võib teiste aitamine tuua ootamatuid õnnistusi meile endile. Seda koges Uus-Meremaal elav Jonathan. Kord kuumal laupäeva pärastlõunal nägi ta üht pioneeri tänaval kuulutamas. Jonathan rääkis temaga ja pakkus end järgmistel laupäevadel talle kaaslaseks. Siis ta veel ei mõistnud, kui palju head see talle endale toob. Jonathan räägib: „Sel ajal mulle ei meeldinud eriti kuulutada. Aga kui ma kuulasin, kuidas see pioneer õpetab, ja nägin, kui palju toredaid juhtumeid tal kuulutustööl on, siis hakkas mullegi see töö meeldima. Lisaks sain endale hea sõbra, kes aitas mul vaimselt kasvada, teha kuulutustööd rõõmuga ja saada Jehoovaga lähedasemaks.”

18. Mida Jehoova meilt ootab?

¹⁸ Jehoova soovib, et meie kõigi armastus tema ja usukaaslaste vastu kasvaks. Nagu nägime, tugevneb meie armastus Jehoova vastu, kui loeme piiblit, mõtiskleme loetu üle ja palvetame sageli. Ja meie armastus vendade-õdede vastu kasvab, kui püüame neid aidata. Sel moel saame Jehoova ja oma usuperega järjest lähedasemaks ning meie sõprus nendega kestab igavesti.