Muistsest Babülonist on väljakaevamiste käigus leitud suurel hulgal telliskive, mida kasutati selle linna ehitamiseks. Arheoloog Robert Koldewey sõnul valmistati neid põletusahjudes, mis asusid väljaspool linna, kus oli küllaldaselt head savi ja põletusmaterjali.

Vanadest ürikutest tuleb välja, et Babüloni ametnikud kasutasid põletusahje ka ühel võikal eesmärgil. Toronto ülikooli assürioloogia professor Paul-Alain Beaulieu sõnab: „Mitmed Babüloni allikad . . . kirjutavad sellest, et kuninga käsul heideti põletusahju need, kes olid kuningale sõnakuulmatud või teotasid Babüloonia jumalaid.” Ühes kuningas Nebukadnetsari-aegses tekstis on järgmine lause: „Hävita nad, põleta nad, küpseta neid . . . praeahjus, . . . lase nende suitsul tõusta, saagu nad tulistes leekides hukka.”

Neile, kes on piibliga tuttavad, võivad meenuda Taanieli raamatu 3. peatüki sündmused. Seal on kirjas, et kuningas Nebukadnetsar lasi püstitada Babüloni lähedale Duura tasandikule suure kuldkuju. Kui kolm heebrea noormeest, Sadrak, Meesak ja Abednego, keeldusid seda kuju kummardamast, läks Nebukadnetsar raevu ja andis korralduse kütta ahi seitse korda kuumemaks kui tavaliselt. Seejärel käskis ta heita need kolm meest lõõmavasse ahju. Üks vägev ingel aga päästis nad kindlast surmast. (Taan. 3:1–6, 19–28.)

Ka Babülonist leitud tellised ise kinnitavad piibli täpsust. Paljudel neist on raidkirjad, mis ülistavad kuningat. Ühel sellisel on kirjas: „Nebukadnetsar, Babüloonia kuningas . . . Palee, mille mina, suur kuningas, lasin ehitada . . . Valitsegu mu järeltulijad siin igavesti.” See sarnaneb tekstiga Taaniel 4:30, kus Nebukadnetsar hooples: „Eks see ole suur Babülon, mille ma omaenda jõu ja vägevusega olen ehitanud kuninglikuks eluasemeks ja oma ülevuse auks?”