1. Mis mõttes tuleks kristlasel olla otsekui painduv puu? (Vaata ka pilti.)

 ÜKS vanasõna ütleb, et tuul ei murra puud, mis hästi paindub. Ka on kristlastel tarvis olla paindlik, et muutuste tuultes mitte murduda. Eriti on seda vaja siis, kui meie olud muutuvad ja kui teiste seisukohad või otsused meie omadest erinevad.

2. Millised omadused aitavad meil muutuvate oludega toime tulla ja mida me selles artiklis arutame?

² Jehoova teenijatena tahame olla paindlikud, alandlikud ja kaastundlikud. Selles artiklis vaatame, kuidas on need omadused aidanud meie usukaaslastel muutuvate oludega toime tulla. Samuti vaatame, kuidas võivad need omadused meile abiks olla. Esmalt aga mõtleme, mida me võime paindlikkuse kohta õppida Jehoovalt ja Jeesuselt.

3. Mis näitab, et Jehoova on paindlik?

³ Piiblis öeldakse Jehoova kohta, et ta on kalju, sest ta on kindel ja vankumatu. (5. Moos. 32:4.) Kuid samas on ta paindlik. Ka praegusel ajal, kui maailm on pidevas muutumises, tegutseb Jehoova paindlikult, et oma eesmärk täide viia. Ta on meidki loonud võimega muutuvate oludega toime tulla. Samuti on ta andnud selged piibli põhimõtted, mis aitavad meil igas eluolukorras tarku otsuseid langetada. Nii need põhimõtted kui Jehoova enda eeskuju kinnitavad, et kuigi ta on vankumatu, on ta ka paindlik.

4. Too näide Jehoova paindlikkuse kohta. (3. Moos. 5:7, 11.)

 ⁴ Inimestega tegeledes ei ole Jehoova range ega jäik. Näiteks ei nõudnud ta, et iga iisraellane, olgu rikas või vaene, tooks täpselt samasuguse ohvri. Ta oli valmis tegema mööndusi, et igaüks saaks tuua ohvri, mis on talle jõukohane. (Loe 3. Moosese 5:7, 11.)

5. Too näide Jehoova alandlikkuse ja kaastunde kohta.

⁵ Alandlikkus ja kaastunne ajendavad Jehoovat olema paindlik. Näiteks ilmnes tema alandlikkus siis, kui tal oli plaanis hävitada kurjust täis Soodoma linn. Ta saatis ingli Lotile ütlema, et too põgeneks koos oma perega mägedesse. Lott aga kartis sinna minna ja anus Jehoovat, et ta lubaks neil otsida varju väikses Soari linnas. Tegelikult oli Jehooval plaanis ka see linn hävitada. Ta oleks võinud Lotilt nõuda, et see järgiks täpselt tema juhendeid. Selle asemel aga võttis ta Loti palvet kuulda ja muutis oma plaani. (1. Moos. 19:18–22.) Sajandeid hiljem saatis Jehoova prohvet Joona kuulutama hävingut Niineve linnale. Ent kui niinevelased kahetsesid oma kurje tegusid, hakkas Jehooval neist kahju ja ta säästis seda linna hävingust. (Joona 3:1, 10; 4:10, 11.)

6. Too näide Jeesuse paindlikkuse kohta.

⁶ Ka Jeesus on paindlik. Jehoova saatis ta maa peale, et ta kuulutaks head sõnumit Iisraeli soo eksinud lammastele. Jeesus suhtus oma ülesandesse tõsiselt, kuid ta polnud mingi tähenärija. Kord anus üks naine, kes polnud iisraellane, et Jeesus teeks terveks tema tütre, keda üks deemon hirmsasti vaevas. Jeesus tundis naisele kaasa ja täitis tema palve. (Matt. 15:21–28.) Või mõtleme teisele näitele. Oma maapealse teenistuse algupoole ütles Jeesus: „Kes salgab mu ära. . . ,selle salgan minagi ära.” (Matt. 10:33.) Kui aga Peetrus seda kolm korda tegi, võttis Jeesus arvesse tema kahetsust ja usku ning andestas talle. Pärast ülesäratamist ilmutas ta end Peetrusele ja tõenäoliselt kinnitas talle, et armastab teda ja on talle andestanud. (Luuka 24:33, 34.)

7. Millele meil oleks hea mõelda? (Filipl. 4:5.)

⁷ Jehoova ootab, et meiegi oleksime paindlikud. (Loe Filiplastele 4:5.) Igaühel meist oleks hea mõelda järgmistele küsimustele: milline maine mul on; kas ma olen mõistlik ja paindlik või kas paistan teistele karmi, jäiga ja väiklasena; kas ma ootan, et teised teeksid asju alati nii, nagu  mulle meeldib, või kuulan nad ära ja arvestan nende soovidega? Kui oleme paindlikud, mil iganes võimalik, siis järgime Jehoova ja Jeesuse eeskuju. Vaatame nüüd kahte valdkonda, kus meil on tarvis paindlikkust: kui meie olud muutuvad ning kui teiste seisukohad ja otsused meie omadest erinevad.

8. Mis aitab muutunud oludega kohaneda? (Vaata ka allmärkust.)

⁸ Paindlikkust läheb väga vaja siis, kui meie olud muutuvad. Näiteks võime raskelt haigestuda või siis võib majanduslik või poliitiline krahh meie elu pea peale pöörata. (Kog. 9:11; 1. Kor. 7:31.) Meid võib proovile panna ka see, kui muutuvad meie ülesanded Jehoova teenistuses. Ükskõik millised muutused meie elus ka ei toimuks, me võime nendega kohaneda, kui lepime reaalsusega, vaatame ettepoole, keskendume positiivsele ja teeme midagi teiste heaks. b Vaatame, kuidas on nende nõuannete järgimine meie usukaaslasi aidanud.

9. Mis aitas ühel abielupaaril muutunud olukorraga kohaneda?

⁹ Lepi reaalsusega. Emanuele ja Francesca määrati misjonärideks. Just siis, kui nad olid hakanud õppima uut keelt ja püüdsid kohaneda uue kogudusega, puhkes koroonapandeemia ning nad pidid hakkama hoidma teistega füüsilist distantsi. Siis suri ootamatult Francesca ema. Francesca tahtis sel ajal väga koos perega olla, kuid see polnud võimalik. Kuidas Emanuele ja Francesca selle olukorraga toime tulid? Kõigepealt palusid nad Jehoovalt tarkust, et elada üks päev korraga. Jehoova vastas nende palvetele. Näiteks julgustas neid väga mõte ühest videost, kus vend ütles: „Mida kiiremini me lepime uue olukorraga, seda rutem tunneme jälle rõõmu. Ja samuti märkame nii võimalusi, mida meie uus olukord pakub.” c Veel seadsid nad endale eesmärgiks õppida paremini telefoni teel kuulutama ja alustasid koguni üht piibliuurimist. Lisaks võtsid nad tänulikult vastu kohalike vendade-õdede abi. Näiteks saatis üks õde neile terve aasta jooksul iga päev lühikese sõnumi koos piiblitekstiga. Kui püüame muutunud olukorraga leppida, siis on meil lihtsam tunda rõõmu selle üle, mida me teha saame.

10. Mida tegi üks õde, et muutunud oludega kohaneda?

¹⁰ Vaata ettepoole ja keskendu positiivsele. Rumeeniast pärit Christina, kes elab Jaapanis, oli väga kurb, kui ingliskeelne kogudus, kus ta teenis, likvideeriti. Ent ta ei jäänud vanu aegu taga nutma, vaid otsustas teha oma parima jaapanikeelses koguduses. Ta palus ühelt endiselt töökaaslaselt abi, et oma keeleoskust parandada. See naine oli nõus kasutama selleks piiblit  ja brošüüri „Mõttekas elu nüüd ja igavesti”. Tänu sellele paranes Christina jaapani keel ja lisaks hakkas see naine piibli tõe vastu huvi tundma. Kui vaatame ettepoole ja keskendume positiivsele, võivad ootamatud muutused tuua ootamatuid õnnistusi.

11. Kuidas tuli üks abielupaar toime rahaliste raskustega?

¹¹ Tee teistele head. Üks abielupaar, kes elab maal, kus meie töö on keelu all, kaotas oma sissetuleku, kui riigi majandus kokku kukkus. Mida nad ette võtsid? Kõigepealt püüdsid nad oma elu lihtsustada. Lisaks otsustasid nad keskenduda mitte enda probleemidele, vaid teiste aitamisele. (Ap. t. 20:35.) Mees ütleb: „Me teeme innukalt kuulutustööd. Nii jääb meil vähem aega mõelda negatiivseid mõtteid ja me saame pühendada rohkem aega Jehoova tahte täitmisele.” Kui meie olud muutuvad, on vaja meeles hoida, kui tähtis on teha teistele head, ja seda eriti kuningriigisõnumit kuulutades.

12. Mida me võime õppida Pauluselt?

¹² Paindlikkust läheb tarvis ka kuulutustööl. Me kohtume inimestega, kellel on erisugused uskumused ja hoiakud ning erisugune taust. Meile on heaks eeskujuks Paulus, kelle Jeesus määras mittejuutide apostliks. Seda ülesannet täites kuulutas ta juutidele, kreeklastele, haritud inimestele, lihtrahvale, ametnikele ja kõrgetele võimukandjatele. (Rooml. 11:13.) Et jõuda hea sõnumiga nende südameni, püüdis Paulus teha „kõik, mis võimalik, kõiksuguste inimeste aitamiseks”. (1. Kor. 9:19–23.) Ta arvestas nende kultuuri, päritolu ja uskumustega ning kohandas oma juttu vastavalt sellele. Meilgi võib kuulutustööl olla toredaid vestlusi, kui püüame mõelda kastist välja ja rääkida inimestega teemadel, mis neid huvitavad.

13. Millisest ohust räägitakse tekstis 1. Korintlastele 8:9 ja kuidas seda vältida?

¹³ Paindlikkus aitab meil teiste arvamusest lugu pidada. Näiteks mõnele õele meeldib ennast meikida, mõnele aga mitte. Mõned kristlased tarbivad mõõdukalt alkoholi, teised on otsustanud sellest täielikult hoiduda. Ja me kõik soovime, et meil oleks hea tervis, kuid me hoolitseme oma tervise eest eri viisidel. Kui me arvaksime, et ainult meie valikud on alati õiged, ja püüaksime oma arvamust ka teistele peale suruda, siis võiksime saada neile komistuskiviks ja tekitada koguduses lõhesid. Seda me kindlasti ei soovi. (Loe 1. Korintlastele 8:9; 10:23, 24.) Vaatame nüüd kahte näidet, mis ilmestavad seda, kuidas piibli põhimõtete järgimine aitab meil olla tasakaalukad ja hoida rahu.

14. Milliste piibli põhimõtetega peaks riietuse ja välimuse puhul arvestama?

¹⁴ Riietus ja välimus. Jehoova ei ole andnud meile välimuse kohta karme reegleid, vaid hoopis põhimõtted, millest me saame lähtuda. Riiete  valikul tuleks meil olla kaine mõistusega. Need peaks olema sündsad ja tagasihoidlikud, nagu on kohane jumalateenijale. (1. Tim. 2:9, 10; 1. Peetr. 3:3.) Me ei taha tõmmata oma välimusega endale kohatut tähelepanu. Piibli põhimõtted aitavad ka kogudusevanematel hoiduda välimuse kohta mingeid reegleid tegemast. Näiteks ühes koguduses kandsid mõned vennad lühikest soengut, mis oli noorte seas väga popp, kuid jättis lohaka mulje. Kogudusevanemad tahtsid neid aidata, kuid seda ilma reegleid kehtestamata. Ringkonnaülevaataja soovitas vendadele selgitada, et kui nad on laval ja kuulajad pööravad nende välimusele rohkem tähelepanu kui sellele, mida nad räägivad, siis tuleks neil oma välimuse suhtes midagi ette võtta. See lihtne selgitus aitas olukorra lahendada. d

15. Milliste piibli seaduste ja põhimõtetega peaks terviseküsimustes arvestama? (Rooml. 14:5.)

¹⁵ Tervise eest hoolitsemine. Igal kristlasel endal tuleb otsustada, kuidas ta oma tervise eest hoolitseb. (Gal. 6:5.) On vaid mõni piibli seadus, millega tuleb arvestada, näiteks hoiduda verest ja spiritismist. (Ap. t. 15:20; Gal. 5:19, 20.) Enamik tervisega seotud valikuid on aga isikliku eelistuse küsimus. Mõni kristlane otsib abi tavameditsiinilt, mõni teine jälle eelistab alternatiivmeditsiini. Ent ükskõik kui tugevad meie enda seisukohad ka poleks, tuleb meil pidada lugu  vendade-õdede otsustest. Me peaksime silmas pidama järgmisi mõtteid: 1) alles uues maailmas saame täiusliku tervise (Jes. 33:24); 2) iga kristlane ise peab otsustama, mis on talle parim (loe Roomlastele 14:5); 3) me ei tohiks teiste üle kohut mõista ja peaksime hoiduma saamast neile komistuskiviks (Rooml. 14:13); 4) kristlastel tuleb üksteist armastada ja mitte pidada oma valikuvabadust koguduse ühtsusest tähtsamaks (Rooml. 14:15, 19, 20). Kui me neid mõtteid meeles hoiame, on meil vendade-õdedega head suhted ja me saame hoida koguduses rahu.

16. Milline on paindlik kogudusevanem? (Vaata ka pilte.)

¹⁶ Kogudusevanemad peaksid paindlikkuses eeskujuks olema. (1. Tim. 3:2, 3.) Näiteks ei peaks kogudusevanem ootama, et teised vennad oleksid alati tema arvamusega nõus, kuna ta on teistest vanem. Ta mõistab, et Jehoova vaim võib juhtida ükskõik millist kogudusevanemat ütlema midagi, mis aitab langetada targa otsuse. Ja kui enamik vanemaid on mingi otsuse poolt ning see on kooskõlas piibli põhimõtetega, siis toetab paindlik kogudusevanem seda otsust, isegi kui ta ise on teist meelt.

17. Mida head toob paindlikkus?

¹⁷ Kui kõik Jehoova teenijad püüavad olla paindlikud, toob see palju head. Me saame oma vendade-õdedega paremini läbi ja koguduses valitseb rahu. Meil on hea meel, et meie seas on nii palju eri kultuurist ja erisuguse isiksusega inimesi. Ja mis peamine, meile toob rõõmu teadmine, et me võtame eeskuju Jehoovast.