1., 2. Miks võib kristlasi võrrelda pilvelõhkujatega? (1. Kor. 15:58.)

 1970. aastate lõpus kerkis Tokyosse 60-korruseline pilvelõhkuja. Inimesed mõtlesid, kuidas küll selline hoone sagedastes maavärinates püsti jääb. Saladus peitus aga selles, et pilvelõhkuja konstruktsioon oli tugev ja samas piisavalt painduv, et see tõugetele ja vibratsioonile vastu peaks. Kristlasi võib võrrelda sellise pilvelõhkujaga. Mis mõttes?

² Kui asi puudutab Jehoova seadusi ja norme, tuleb kristlasel olla kindel ja vankumatu. (Loe 1. Korintlastele 15:58.) Ta on varmas kuuletuma ega tee mingeid järeleandmisi. Teinekord aga, kui olukord seda lubab või lausa nõuab, on tal vaja olla paindlik. (Jaak. 3:17.) Kristlane, kel on selline tasakaalukas suhtumine, ei ole jäik, aga samas ka mitte liiga salliv. Selles artiklis vaatame, mida me saame teha, et jääda vankumatuks. Samuti arutame, kuidas püüab Saatan nõrgendada meie otsusekindlust Jehoovale ustavaks jääda ja kuidas talle vastu seista.

3. Millised Jehoova seadused on kirjas tekstis Apostlite teod 15:28, 29?

³ Jehoova on ülim seadusandja. Ta on läbi ajaloo andnud oma rahvale selgeid ja arusaadavaid seadusi. (Jes. 33:22.) Näiteks esimesel sajandil tõi juhtiv kogu välja kolm valdkonda, kus kristlastel tuli jääda vankumatuks: 1) neil tuli teenida ainult Jehoovat ja mitte ebajumalaid,  2) neil tuli austada vere pühadust ja 3) neil tuli järgida pühakirja norme seksuaalmoraali vallas. (Loe Apostlite teod 15:28, 29.) Kuidas saavad kristlased tänapäeval neile Jehoova seadustele kuuletuda?

4. Mida tähendab teenida üksnes Jehoovat? (Ilm. 4:11.)

⁴ Me ei teeni ebajumalaid, vaid üksnes Jehoovat. Jehoova ütles iisraellastele, et ta on Jumal, kes ootab jäägitut pühendumust. (5. Moos. 5:6–10.) Kui Saatan Jeesust ahvatles, näitas Jeesus selgelt, et meil tuleb kummardada üksnes Jehoovat. (Matt. 4:8–10.) See tähendab, et me ei teeni ebajumalaid ega austa ka ühtki inimest ebajumalana. Me ei jumalda usutegelasi, poliitikuid ega spordi- või meelelahutusmaailma staare. Me teenime ainult Jehoovat, kes on kõige looja. (Loe Ilmutus 4:11.)

5. Miks me hoidume verest?

⁵ Me kuuletume Jehoova seadusele elu ja vere pühaduse kohta. Jehoova on öelnud: „Iga elusolendi eluks on tema veri, kuna veres on elu.” (3. Moos. 17:14.) Ja elu on tema kingitus. Kui Jehoova lubas inimestel hakata liha sööma, ütles ta neile, et nad ei tohi seda süüa koos verega. (1. Moos. 9:4.) Seda käsku kordas ta ka Moosese seaduses. (3. Moos. 17:10.) Ja tema vaimu mõjutusel kirjutas esimese sajandi juhtiv kogu kristlastele, et neil „tuleb hoiduda . . . verest”. (Ap. t. 15:28, 29.) Meiegi tahame sellele käsule kuuletuda, näiteks siis, kui teeme otsuseid meditsiinilistes küsimustes. b

6. Mida meil tuleb teha, et järgida Jehoova moraalinorme?

⁶ Me järgime Jehoova norme seksuaalmoraali vallas. (Heebr. 13:4.) Apostel Paulus ütles: „Surmake siis endas kõik see, mis on omane teie maisele loomusele.” (Kol. 3:5.) Ta pidas sellega silmas, et meil tuleb astuda otsustavaid samme, et valedest ihadest vabaneda. See tähendab, et me ei vaata ega tee midagi, mis võiks viia hooruseni. (Iiob 31:1.) Me heidame koheselt kõrvale väärad mõtted ja hoidume kõigest, mis võiks meie suhteid Jehoovaga kahjustada.

7. Mida me soovime teha ja miks?

⁷ Jehoova ootab, et oleksime talle südamest kuulekad. (Rooml. 6:17.) Tema seadused on alati meie parimates huvides ja need ei kuulu läbirääkimisele. (Jes. 48:17, 18; 1. Kor. 6:9, 10.) Me tahame olla Jehoovale meelepärased ja me soovime, et meil oleks samasugune suhtumine nagu laulukirjutajal, kes ütles: „Ma olen otsustanud kuuletuda su määrustele alati, oma elu lõpuni.” (Laul 119:112.) Saatana eesmärgiks on aga meie vankumatust murda. Kuidas ta püüab seda teha?

8. Mis on üks moodus, kuidas Saatan püüab meie laitmatust murda?

⁸ Tagakiusamine. Saatan kasutab nii füüsilist vägivalda kui ka psühholoogilist survet, et meie laitmatust murda. Tema eesmärk on meid alla neelata, rikkuda meie suhted Jehoovaga. (1. Peetr. 5:8.) Esimese sajandi kristlasi ähvardati, peksti ja isegi tapeti sellepärast, et  nad olid otsustanud jääda Jehoovale ustavaks. (Ap. t. 5:27, 28, 40; 7:54–60.) Tagakiusamine on Saatana relvaks ka tänapäeval. Ühel või teisel viisil kogevad seda vennad-õed üle maailma. Näiteks Venemaal ja mitmes teiseski riigis peavad meie usukaaslased taluma väga karmi kohtlemist.

9. Millist taktikat Saatan veel kasutab? Too näide.

⁹ Salakavalad sepitsused. Lisaks otsestele rünnakutele kasutab Saatan ka teistsugust taktikat. (Efesl. 6:11.) Näiteks tegi ta seda Roberti puhul, kes vajas suurt operatsiooni. Haiglas olles ütles ta arstidele, et ta ei nõustu vereülekandega mitte mingil juhul. Kirurg austas tema otsust. Operatsiooni eelõhtul, kui Roberti pere oli juba koju läinud, tuli tema juurde aga anestesioloog. Ta ütles, et kuigi verd ei lähe ilmselt vaja, hoiavad nad selle ikka käepärast. Võib-olla mõtles ta, et Robert muudab meelt, kui pereliikmeid lähedal pole. Robert aga jäi endale kindlaks.

10. Miks on sellele maailmale omane mõtteviis ohtlik? (1. Kor. 3:19, 20.)

¹⁰ Sellele maailmale omane mõtteviis. Kui hakkame mõtlema nii nagu inimesed meie ümber, võime hakata Jehoova seadusi eirama. (Loe 1. Korintlastele 3:19, 20.) Selle maailma tarkuse järgi on täiesti loomulik rahuldada oma patuseid ihasid. Mõned Pergamoni ja Tüatiira kristlased olid lasknud end mõjutada neist, kes teenisid ebajumalaid ja elasid ebamoraalset elu. Jeesus manitses mõlemat kogudust, kuna nad sallisid seksuaalset ebamoraalsust. (Ilm. 2:14, 20.) Ka tänapäeval tuleb meil olla hoolsad, et meid ei mõjutaks ümbritsevate inimeste hoiakud. Sugulased ja tuttavad võivad meile öelda, et Jehoova normid on liiga ranged ja et meil tuleks siin-seal järeleandmisi teha. Näiteks võivad nad väita, et pole mingit vajadust järgida piibli iganenud moraalinorme.

11. Millest meil tuleks hoiduda?

¹¹ Vahel võime tunda, et Jehoova seadused pole piisavalt konkreetsed, ja siis võib tekkida soov minna „üle selle, mis on kirjutatud”. (1. Kor. 4:6.) Jeesuse päevil elanud kirjatundjad ja variserid just seda tegid. Nad lisasid Moosese seadusele omaenda reegleid, mille järgimine oli tavainimestele koormaks. (Matt. 23:4.) Jehoova annab meile piibli ja oma organisatsiooni kaudu selget juhatust. Meil pole mingit põhjust sellele omalt poolt midagi lisada. (Õpet. 3:5–7.) Seega ei lähe me üle selle, mis piiblis on kirjas, ega tee reegleid südametunnistuse küsimustes.

12. Kuidas püüab Saatan meid eksitada?

¹² Pettus. Saatan püüab pettuse ja maailma mõtteviisi abil inimesi eksitada ja nende vahel lahkhelisid tekitada. (Kol. 2:8.) Esimese sajandi kristlastel tuli hoiduda filosoofiast ja juutide õpetustest, mis olid pühakirjaga vastuolus. Lisaks ei tohtinud nad lasta end mõjutada neil, kes väitsid, et kristlastel tuleb järgida Moosese seadust. Kõige selle kaudu püüdis Saatan inimesi petta ja viia nende tähelepanu ära Jehoovalt, kes on tõelise tarkuse allikas. Tänapäeval kasutab Saatan meediat ja sotsiaalvõrgustikke, et levitada vandenõuteooriaid ja valeuudiseid, mis teenivad poliitikute huve. Seda oli hästi näha  koroonapandeemia ajal. c Vennad-õed, kes võtsid kuulda meie organisatsiooni juhatust, tundsid palju vähem ärevust kui need, kes võtsid tõe pähe eksitavat infot. (Matt. 24:45.)

13. Miks meil tuleb olla valvas kõige suhtes, mis võib meie tähelepanu hajutada?

¹³ Kõik, mis võib meie tähelepanu hajutada. Meil tuleks alati meeles hoida, mis on esmatähtis. (Filipl. 1:9, 10.) Kui pühendame liigselt aega või energiat millelegi, mis pole nii oluline, võivad tähtsamad asjad unarusse jääda. Ka sellised igapäevased tegevused nagu söömine, joomine, meele lahutamine ja töö võivad meie tähelepanu Jehoova teenimiselt kõrvale viia, kui lubame neil oma elus keskse koha hõivata. (Luuka 21:34, 35.) Lisaks sellele pommitatakse meid iga päev uudistega, mis lahkavad sotsiaalseid ja poliitilisi küsimusi. Me ei tohiks neile ülemäära tähelepanu pöörata. Muidu võib juhtuda, et hakkame oma südames üht või teist poolt toetama. Kõigi eeltoodud mooduste abil püüab Saatan nõrgendada meie otsusekindlust teha seda, mis on õige. Vaatame nüüd, kuidas me saame talle vastu seista ja usus kindlaks jääda.

14. Mis aitab meil jääda Jehoova ligi?

¹⁴ Mõtiskle oma pühendumise ja ristimise üle. Sa astusid need sammud, kuna soovisid asuda Jehoova poolele. Mõtle, mis aitas sul veenduda selles, et oled leidnud tõe. Sa õppisid Jehoovat tundma ning hakkasid teda austama ja armastama. Sinu usk kasvas ja ajendas sind oma patte kahetsema. Sa tegid muudatusi, et viia oma elu kooskõlla Jehoova tahtega. Sa tundsid kergendust, kui mõistsid, et ta on sulle su patud andestanud. (Laul 32:1, 2.) Samuti hakkasid sa käima koosolekutel ja rääkima  teistelegi sellest, mida piiblist teada olid saanud. Kui sa Jehoovale pühendusid ja end ristida lasid, hakkasid sa käima ellu viival teel ja kahtlemata soovid sellele ka jääda. (Matt. 7:13, 14.)

15. Miks on vaja piiblit uurida ja mõtiskleda?

¹⁵ Uuri piiblit ja võta aega mõtisklemiseks. Justnagu puu jääb püsti, kui selle juured on sügaval, võime meie jääda usus kindlaks, kui kaevume pühakirja sügavustesse. Mida suuremaks puu kasvab, seda sügavamale see juurdub ja seda rohkem tema juured hargnevad. Piibli lugemine ja loetu üle mõtisklemine tugevdavad meie usku ning aitavad meil olla veendunud selles, et Jehoova teab, mis on meile parim. (Kol. 2:6, 7.) Meil tasub mõtiskleda ka selle üle, kuidas Jehoova minevikus oma teenijaid juhatas, aitas ja kaitses. Prohvet Hesekiel nägi nägemuses, kuidas ingel mõõtis templit. See nägemus tugevdas tema usku ja see õpetab meilegi palju selle kohta, kuidas teenida Jehoovat õigel viisil. d (Hes. 40:1–4; 43:10–12.) Seega oleks hea võtta aega, et mõtiskleda ka sügavate piibli tõdede üle.

16. Kuidas aitas Robertit see, et tema süda oli kindel? (Laul 112:7.)

¹⁶ Olgu su süda kindel. Kuningas Taavet armastas Jehoovat kogu südamest. Ta laulis: „Mu süda on kindel, oo, Jumal.” (Laul 57:7.) Meilgi võib olla kindel süda, nii et usaldame Jehoovat täielikult. (Loe Laul 112:7.) Vaatame, kuidas selline kindlameelne hoiak aitas Robertit, kellest varem juttu oli. Kui talle öeldi, et tema operatsiooni ajal on veri igaks juhuks käepärast, vastas ta kohe, et kui on vähimgi võimalus, et talle tehakse vereülekanne, lahkub ta haiglast viivitamata. Robert ütles hiljem: „Ma ei kõhelnud hetkekski ega olnud mures selle pärast, mis võib juhtuda.”

17. Mida võib Robertilt õppida? (Vaata ka pilti.)

 ¹⁷ Robert oli vankumatu, kuna ta oli juba enne haiglasse minekut teinud otsuse jääda Jehoovale ustavaks. Mis aitas tal sellise otsuse teha? Esiteks oli tal suur soov Jehoova südant rõõmustada. Teiseks uuris ta seda, mida ütlevad piibel ja meie väljaanded elu ja vere pühaduse kohta. Ja kolmandaks, ta oli veendunud, et Jehoova seaduste järgimine toob alati häid tulemusi. Kui meiegi süda on kindel, võime mistahes raskustes vankumatuks jääda.

18. Mida Baaraki lugu meile õpetab? (Vaata kaanepilti.)

¹⁸ Usalda Jehoovat. Kohtumõistja Baarak usaldas Jehoovalt saadud juhendeid ja see tasus end ära. Tol ajal polnud Iisraelis „näha ei kilpi ega piiki”. (Kohtum. 5:8.) Ometi käskis Jehoova Baarakil minna võitlusse kaananlaste väepealiku Siisera ja tema hästi varustatud sõjaväe vastu. Naisprohvet Deboora ütles Baarakile, et ta läheks mäest alla tasandikule Siiserale ja tema 900 sõjavankrile vastu. Baarak tegigi nii, kuigi tasasel maal oli sõjavankritel selge eelis. Kui tema sõjamehed hakkasid Taabori mäelt alla minema, lasi Jehoova sadada paduvihma. Siisera vankrid jäid mutta kinni ja Jehoova andis Baarakile suure võidu. (Kohtum. 4:1–7, 10, 13–16.) Jehoova annab meilegi võidu, kui teda usaldame ja võtame kuulda tema organisatsioonilt tulevat juhatust. (5. Moos. 31:6.)

19. Miks tahad sina Jehoovale ustavaks jääda?

¹⁹ Niikaua kui me selles vanas maailmas elame, tuleb meil pingutada, et Jehoovale ustavaks jääda. (1. Tim. 6:11, 12; 2. Peetr. 3:17.) Me tahame olla vankumatud tagakiusamise ajal ja seista vastu Saatana salakavalatele sepitsustele. Samuti ei lase me end eksitada filosoofial ja tühjal pettusel ega luba mitte millelgi oma tähelepanu Jehoova teenimiselt kõrvale viia. (Efesl. 4:14.) Me jääme kindlaks ja vankumatuks ning kuuletume Jehoovale igas olukorras. Samas aga tuleb meil olla paindlik. Järgmises artiklis vaatamegi, mida me võime paindlikkuse kohta õppida Jehoovalt ja Jeesuselt.