1. Kuidas me saame jäljendada oma taevast isa Jehoovat?

JEHOOVA armastab meid väga. (Joh. 3:16.) Me soovime oma taevast isa jäljendada. Seepärast püüame kõigi, kuid eriti usukaaslaste suhtes olla osavõtlikud, osutada neile vennalikku kiindumust ja kaastunnet. (Gal. 6:10; 1. Peetr. 3:8.) Kui mõni meie usupere liige on suure pinge all, siis tahame teda aidata.

2. Mida me selles artiklis arutame?

² Kõik, kes soovivad kuuluda Jehoova perre, kogevad raskusi. (Mark. 10:29, 30.) Ja ilmselt tuleb raskusi üha juurde, kuna praeguse kurja maailma lõpp läheneb. Kuidas me saame üksteist aidata? Arutame, mida me õpime jutustustest, mis räägivad Lotist, Iiobist ja Noomist. Samuti vaatame, milliseid probleeme on meie usukaaslastel tänapäeval ja kuidas neid toetada.

3. Millise halva otsuse Lott tegi ja mis oli selle tagajärg, nagu ilmneb kirjakohast 2. Peetruse 2:7, 8?

³ Lott tegi halva otsuse, kui valis elupaigaks Soodoma, kus elasid äärmiselt ebamoraalsed inimesed. (Loe 2. Peetruse 2:7, 8.) See oli küll viljakas piirkond, kuid Lotil tuli sinna kolimise tõttu maksta üsna ränka hinda. (1. Moos. 13:8–13; 14:12.) Arvatavasti meeldisid tema naisele see linn või mõned selle elanikud nii väga, et ta muutus seepärast Jehoovale sõnakuulmatuks. See naine kaotas oma elu, kui Jehoova lasi Soodoma peale sadada  tuld ja väävlit. Loti kaks tütart olid kihlatud meestega, kes samuti selles hävingus hukkusid. Lott kaotas oma kodu, vara ja mis kõige valusam, ka oma naise. (1. Moos. 19:12–14, 17, 26.) Kas sellisel pingelisel ajal kaotas Jehoova Loti suhtes kannatlikkuse? Ei.

4. Milles väljendus Jehoova kannatlikkus Loti vastu? (Vaata kaanepilti.)

⁴ Kuigi Lott tegi vale otsuse ja valis elupaigaks Soodoma, saatis Jehoova kaks inglit teda ja tema peret päästma. Ent selle asemel, et kohe kuuletuda inglite käsule linnast lahkuda, Lott viivitas. Inglid pidid nad kättpidi linnast välja vedama. (1. Moos. 19:15, 16.) Nad ütlesid Lotile, et ta pageks koos oma perega mägedesse. Lott aga punnis Jehoovale vastu ja palus, et ta võiks hoopis ühte lähedal asuvasse linna minna. (1. Moos. 19:17–20.) Jehoova oli temaga kannatlik ja lubas tal seda teha. Hiljem hakkas Lott seal linnas kartma ja läks mägedesse, sinnasamma, kuhu Jehoova tal algul oli käskinud minna. (1. Moos. 19:30.) Jehoova oli temaga tõesti väga kannatlik! Kuidas me saame tema eeskuju järgida?

5., 6. Kuidas me saame võtta eeskuju Jehoovast ja järgida nõuannet tekstis 1. Tessalooniklastele 5:14?

⁵ Ka tänapäeval võib mõni meie usukaaslane teha kehva otsuse ja tekitada sellega endale tõsiseid probleeme. Kuidas me reageerime, kui midagi sellist juhtub? Meil võib olla kiusatus talle mõista anda, et ta lõikab seda, mida on külvanud, ja eks see ole ka tõsi. (Gal. 6:7.) Ent me võiksime toimida paremini. Me saame tegutseda nagu Jehoova, kui ta aitas Lotti. Kuidas seda teha?

⁶ Jehoova ei saatnud ingleid Lotti mitte ainult hoiatama, vaid ka aitama tal Soodoma hävingu eest põgeneda. Meilgi on ehk vaja oma usukaaslast hoiatada, kui näeme, et ta liigub vales suunas. Kuid lisaks sellele saame teda võib-olla ka aidata. Isegi kui ta pole varmas talle antud Piibli nõuandeid rakendama, on meil tarvis olla kannatlik. Võiksime nende kahe ingli eeskujul mitte alla anda ega kaaskristlasest eemale tõmbuda, vaid otsida võimalusi tema aitamiseks. (1. Joh. 3:18.) Meil on ka võib-olla tarvis otsekui haarata tal käest ja aidata tal häid nõuandeid ellu rakendada. (Loe 1. Tessalooniklastele 5:14.)

7. Kuidas me saame jäljendada Jehoovat selles, mismoodi ta suhtus Lotti?

⁷ Jehoova ei keskendunud Loti vigadele. Ta lasi hiljem Peetrusel Loti kohta kirjutada, et see mees oli õige tema silmis. Meil on tõesti põhjust olla rõõmus, et Jehoova on nii andestav meie eksimuste suhtes. (Laul 130:3.) Kas me võiksime Jehoova suhtumist jäljendada? Kui keskendume vendade-õdede headele omadustele, oleme nendega kannatlikumad. Nemad omakorda võtavad siis ilmselt meie abi meelsamini vastu.

8. Mida ajendab kaastunne meid tegema?

⁸ Erinevalt Lotist polnud Iiobi kannatused tema halbade otsuste tagajärg. Ometi oli tal ränki raskusi. Ta kaotas oma vara, positsiooni ja tervise. Ning mis veelgi hullem, kõik tema lapsed surid. Hiljem tulid Iiobi juurde kolm  valesõpra ja hakkasid teda süüdistama. Miks polnud neil tema vastu kaastunnet? Nad ei püüdnudki tema olukorda mõista. Seepärast tegid nad valesid järeldusi ja noomisid teda karmilt. Kuidas saame meie sellistest vigadest hoiduda? Me peame meeles pidama, et vaid Jehoova teab inimese olukorra kohta kõiki üksikasju. Me peaksime hädasolijat hoolikalt kuulama. Meil tuleks aru saada, mis peitub tema sõnade taga ning püüda mõista tema valu. Ainult siis on meil võimalik olla tema vastu empaatiline.

9. a) Mida hoiab kaastunne meid tegemast? b) Miks on tagarääkimine halb?

⁹ Kaastunne hoiab meid teiste raskuste üle keelt peksmast. Selline tagarääkimine ei ehitaks kogudust üles, vaid hoopis kisuks maha. (Õpet. 20:19; Rooml. 14:19.) See oleks lahkusetu ja mõtlematu ning võiks kannatanule veelgi rohkem valu põhjustada. (Õpet. 12:18; Efesl. 4:31, 32.) Kui palju parem on keskenduda inimese headele omadustele ja mõelda, kuidas aidata tal raskustega toime tulla.

10. Mida me õpime tekstist Iiob 6:2, 3?

¹⁰ Loe Iiob 6:2, 3. Iiob rääkis oma hädaajal vahel mõtlematult. Hiljem aga võttis ta oma sõnad tagasi. (Iiob 42:6.) Samamoodi võib ka tänapäeval mõni suure pinge all olev inimene öelda pööraseid sõnu, mida ta hiljem kahetseb. Kuidas me peaksime reageerima? Me ei tohiks olla kriitilised, vaid pigem empaatilised. Pea meeles, et Jehoova ei kavandanud meie elu selliseks, nagu see  praegu on – täis probleeme ja pingelisi olukordi. On mõistetav, kui mõni ustav Jehoova teenija ütleb raskel ajal mõtlematuid sõnu. Me ei peaks tema peale kiiresti vihastuma ega teda hukka mõistma isegi siis, kui ta süüdistab Jehoovat või meid. (Õpet. 19:11.)

11. Kuidas saavad kogudusevanemad nõu andes Eliihu eeskuju järgida?

¹¹ Mõnikord vajab see, kel on pingeline olukord, ka konkreetset nõuannet või manitsust. (Gal. 6:1.) Kuidas saavad kogudusevanemad teda aidata? Neil oleks hea järgida Eliihu eeskuju, kes kuulas Iiobit empaatiliselt. (Iiob 33:6, 7.) Alles siis, kui Eliihu oli Iiobit mõistnud, andis ta temale nõu. Kogudusevanemad peaksid samuti hoolega usukaaslast kuulama ja püüdma tema olukorda mõista. Kui nad seejärel nõu annavad, on ta paremini valmis seda vastu võtma.

12. Kuidas abikaasa ja poegade surm Noomit mõjutas?

¹² Noomi oli ustav naine, kes armastas Jehoovat. Kuid pärast oma abikaasa ja kahe poja surma tahtis ta muuta oma nime Maaraks, mis tähendab „kibe”. (Rutt 1:3, 5, 20, 21.) Noomi minia Rutt jäi nende katsumuste ajal tema kõrvale. Ta oli Noomile abiks ja lohutas teda. Rutt väljendas oma armastust Noomi vastu lihtsate ja siiraste sõnadega. (Rutt 1:16, 17.)

13. Miks vajab abikaasa kaotanud usukaaslane meie toetust?

¹³ Kui mõni meie usupere liige kaotab abikaasa, vajab ta meie toetust. Abielupaari võiks võrrelda kahe puuga, mille juured on aastate jooksul omavahel põimunud. Kui üks puu välja juuritakse, mõjutab see teist rängalt. Nii on ka abikaasa surma korral. Kui kellegi abikaasa sureb, siis võib see teda mõjutada pikka aega. Paula *, kelle mees äkitselt suri, ütleb: „Mu elu oli otsekui pea peale pööratud ja ma tundsin end jõuetuna. Kaotasin parima sõbra. Olin varem oma mehega kõigest rääkinud. Me jagasime oma rõõme ja muresid. Tema õla najal oli hea nutta. Tundsin, et pool minust otsekui lõigati ära.”

14., 15. Kuidas lohutada kedagi, kelle abikaasa on surnud?

¹⁴ Kuidas me saame lohutada kedagi, kelle abikaasa on surnud? Kõigepealt on tähtis teda mitte vältida, isegi kui tunneme end ebamugavalt või ei tea, mida öelda. Paula sõnab: „Ma saan aru, et surm põhjustab inimestes ebamugavust. Nad muretsevad, et võivad leinajale midagi valesti öelda. Kuid veel halvem on see, kui üldse midagi ei öelda.” Leinaja ei oota, et keegi lausuks midagi väga erilist. Paula meenutab: „Olin tänulik, kui sõbrad tulid ja lihtsalt ütlesid, et neil on väga kahju.”

¹⁵ William, kelle naine suri mõne aasta eest, ütleb: „Mul on hea meel, kui sõbrad räägivad midagi head mu kadunud abikaasa kohta. See kinnitab mulle, et teda armastati ja temast peeti lugu ning lohutab mind. Nende sõnad rahustavad mind, sest mu naine oli mulle väga kallis ja tähtis.” Bianca, kes on samuti lesk, ütleb: „Mind lohutab see, kui teised palvetavad koos minuga ja loevad mõne piibliteksti. See on mulle trööstiks, kui  nad räägivad midagi mu abikaasast, ja kui nad kuulavad, kui mina temast räägin.”

16. a) Mida me saame teha usukaaslase heaks, kes on kaotanud lähedase? b) Milline ülesanne meil on, nagu ilmneb tekstist Jaakobuse 1:27?

¹⁶ Just nagu Rutt jäi Noomi juurde, nii tuleks ka meil jätkuvalt toetada lähedase kaotanud usukaaslast. Paula ütleb: „Kohe pärast abikaasa surma toetati mind palju. Kuid aja möödudes läks teiste elu endist rada pidi edasi. Minu elu oli aga täiesti muutunud. See on tohutu suur abi, kui teised mõistavad, et leinaja vajab tuge kuid või isegi aastaid.” Muidugi on iga inimene erinev. Mõni kohaneb oma uue olukorraga suhteliselt kiiresti. Ent teisele võib iga tegevus, mida ta oli teinud koos abikaasaga, tuletada meelde seda valusat kaotust. Inimesed leinavad erinevalt. Pidagem meeles, et Jehoova on andnud meile tähtsa ülesande toetada leski. (Loe Jaakobuse 1:27.)

17. Miks vajavad tuge need, kelle abikaasa on hüljanud?

¹⁷ Mõni tunneb ängistust selle pärast, et abikaasa on ta hüljanud. Joyce, kelle mees ta teise naise pärast maha jättis, ütleb: „Valu, mida lahutus mulle on põhjustanud, on isegi hullem, kui see, et mu mees oleks surnud. Kui ta oleks elu kaotanud õnnetuse või haiguse tõttu, poleks see olnud tema enda valik. Kuid ta otsustas  ise mind hüljata. Tundsin end alandatuna.”

18. Mida me saame teha nende heaks, kes on kaotanud abikaasa?

¹⁸ Väikeste lahkete tegudega saame näidata armastust nende vastu, kes on kaotanud abikaasa. Nad vajavad nüüd häid sõpru rohkem kui kunagi varem. (Õpet. 17:17.) Kuidas olla kellelegi hea sõber? Näiteks võib teda vahel kutsuda väiksele einele või oma pere piibliõhtule. Samuti saab veeta koos vaba aega või minna kuulutama. See toob Jehoovale rõõmu, sest ta on „lesknaiste kaitsja” ja „ligi neile, kelle süda on murtud”. (Laul 34:18; 68:5.)

19. Mida me soovime teha teksti 1. Peetruse 3:8 järgi?

¹⁹ Varsti, kui Jumala kuningriik valitseb maa üle, on kõik endised hädad unustatud. Me ootame väga aega, mil „endisi asju ei tuletata enam meelde ning need ei vaeva südant”. (Jes. 65:16, 17.) Seni aga toetagem üksteist ning näidakem sõnade ja tegudega armastust oma vaimse pere liikmete vastu. (Loe 1. Peetruse 3:8.)