1. Kuidas püüab Saatan meie mõtteid vangi võtta? (Vaata Koloslastele 2:4, 8.)

SAATAN tahab, et me Jehoovale selja keeraksime. Selle saavutamiseks püüab ta mõjutada meie mõtteviisi ehk nii-öelda võtta meie mõtted vangi ja panna meid mõtlema tema viisil. Ta tahab, et annaksime järele oma himudele ja hakkaksime teda järgima. (Loe Koloslastele 2:4, 8.)

2., 3. a) Miks me peaksime panema tähele hoiatust tekstis Koloslastele 2:8? b) Mida me selles artiklis arutame?

² Kas meil on tõesti oht langeda Saatana lõksu? On küll. Paulus ei kirjutanud tekstis Koloslastele 2:8 olevat hoiatust uskmatutele. Ta kirjutas selle püha vaimuga võitud kristlastele. (Kol. 1:2, 5.) Tolle aja kristlasi varitses oht ja veel suurem oht varitseb tänapäeval meid. (1. Kor. 10:12.) Miks võib nii öelda? Saatan on heidetud taevast alla ja ta püüab kogu väest eksitada ustavaid jumalateenijaid. (Ilm. 12:9, 12, 17.) Lisaks me elame ajal, mil kurjad inimesed ja petised lähevad aina kurjemaks. (2. Tim. 3:1, 13.)

³ Selles artiklis uurime, kuidas kasutab Saatan „tühja pettust”, et mõjutada meie mõtteviisi. Võtame vaatluse alla kolm tema meetodit ehk „salakavalat sepitsust”. (Efesl. 6:11.) Järgmises artiklis arutame, kuidas toimida siis, kui tal on õnnestunud oma taktika abil meie mõtlemist mõjutada. Ent kõigepealt  vaatame, mida me võime õppida sellest, kuidas eksitas Saatan iisraellasi pärast tõotatud maale jõudmist.

4.–6. Millised põlluharimisega seotud muutused ootasid iisraellasi tõotatud maale asudes, nagu näitab 5. Moosese 11:10–15?

⁴ Saatan ahvatles kavalalt iisraellasi ebajumalaid teenima. Kuidas ta seda tegi? Ta kasutas ära nende vajadust toidu järele. Kui iisraellased jõudsid tõotatud maale, tuli neil muuta oma põlluharimisviisi. Egiptuses elades said nad põldude kastmiseks vett Niiluse jõest. Kuid tõotatud maal polnud sellist suurt jõge. Selle maa viljakus sõltus hooajalistest vihmadest ja kastest. (Loe 5. Moosese 11:10–15; Jes. 18:4, 5.) Seepärast pidid nad õppima, kuidas seal endale toitu kasvatada. See polnud lihtne, sest enamik neist, kel oli põlluharimise kogemusi, olid kõrbes surnud.

⁵ Jehoova selgitas oma rahvale, et neid ootavad ees muutused. Seejärel andis ta neile hoiatuse, mis esmapilgul ei paistnud kuidagi puudutavat põlluharimist. Ta ütles neile: „Vaadake, et te ei lase oma südant eksiteele ahvatleda ega hakka teisi jumalaid teenima ja nende ette kummardama.” (5. Moos. 11:16, 17.) Miks hoiatas Jehoova neid ebajumalateenimise eest, kui rääkis neile uuest põlluharimise viisist?

⁶ Jehoova teadis, et iisraellastel tekib kiusatus võtta eeskuju nende ümber elavatelt paganarahvastelt. Muidugi oli noil palju rohkem kogemusi kui iisraellastel, kes oleks ehk saanud neilt kasulikke nõuandeid. Kuid sellega  oli seotud üks suur oht. Kaananlased kummardasid Baali ja see mõjutas nende mõtteviisi. Nad arvasid, et Baalile kuulub kogu taevas ja et tema on see, kes annab neile vihma. Jehoova soovis oma rahvast selliste vääruskumuste eest kaitsta. Kuid sellegipoolest kummardasid iisraellased ikka ja jälle Baali. (4. Moos. 25:3, 5; Kohtum. 2:13; 1. Kun. 18:18.) Millist taktikat Saatan kasutas, et neid sellesse lõksu püüda?

7. Kuidas pandi iisraellaste usk tõotatud maal proovile?

⁷ Esimene Saatana meetod iisraellaste eksitamiseks oli see, et ta kasutas ära nende loomulikku soovi vihma järele. Aprillist kuni septembrini sadas tõotatud maal väga vähe. Maa viljakus sõltus vihmadest, mis tavaliselt algasid oktoobris. Saatan aga püüdis panna iisraellasi uskuma, et neil on vaja toimida ümberkaudsete rahvaste tavade järgi. Nood uskusid, et on vaja sooritada teatud rituaale, et jumalad hakkaksid tegutsema ja saadaksid vihma. Iisraellased, kes kahtlesid Jehoova toetuses, arvasid, et see ongi ainus viis lõpetada pikale veninud kuivaperiood. Seepärast viisid nad läbi paganlikke rituaale, et tuua au ebajumal Baalile.

8. Mis oli teine meetod, mida Saatan kasutas? Selgita.

⁸ Teiseks püüdis Saatan õhutada neis ebamoraalseid ihasid. Paganarahvaste jumalateenimine hõlmas jäledat ebamoraalsust. Näiteks tegutsesid nii naised kui ka mehed templiprostituutidena. Homoseksuaalsust ja muud seksuaalset väärkäitumist salliti ning peeti lausa normaalseks. (5. Moos. 23:17, 18; 1. Kun. 14:24.) Need rahvad uskusid, et kõik see innustab nende jumalaid muutma maad viljakaks. Sellised rituaalid köitsid ka paljusid iisraellasi, kes lasid end tõmmata ebajumalateenimisse. Nad olid tõesti Saatana vangistuses.

9. Kuidas hägustas Saatan iisraellaste ettekujutust Jehoovast? (Vaata Hoosea 2:16, 17.)

⁹ Kolmandaks, Saatan tegutses selle nimel, et hägustada iisraellaste ettekujutust Jehoovast. Jeremija päevil ütles Jehoova valeprohvetite kohta, et nad panid tema rahva unustama ta nime „Baali pärast”. (Jer. 23:27.) Ilmselt hakkas rahvas nime Jehoova asemel kasutama nime Baal, mille tähendus on „omanik” või „isand”. See ähmastas iisraellaste silmis erinevust Jehoova ja Baali vahel ning neil oli lihtne ühendada Baali kummardamise rituaalid Jehoova teenimisega. (Loe Hoosea 2:16, 17 ja allmärkus.)

10. Millist taktikat Saatan tänapäeval kasutab?

¹⁰ Tänapäeval on Saatanal sama taktika. Ta kasutab ära inimeste loomulikke soove, propageerib seksuaalset ebamoraalsust ning püüab hägustada tõde Jehoova ja tema põhimõtete kohta. Mõtleme kõigepealt selle viimase meetodi peale.

11. Kuidas on Saatan hägustanud tõde Jehoova kohta?

¹¹ Saatan hägustab tõde Jehoova kohta. Pärast Jeesuse apostlite surma hakkasid  mõned, kes väitsid end olevat kristlased, levitama valeõpetusi. (Ap. t. 20:29, 30; 2. Tess. 2:3.) Need usutaganejad ähmastasid tõde ainsa tõelise Jumala kohta. Näiteks asendasid nad pühakirjas Jehoova nime sõnaga „Issand”. Selle tagajärjel on inimestel olnud raske näha erinevust Jehoova ning teiste Piiblis mainitud jumalate ja isandate vahel. (1. Kor. 8:5.) Sõna „Issand” hakati kasutama nii Jehoova kui ka Jeesuse kohta, mis hägustas tõsiasja, et nad on eri isikud ja et neil on erinev positsioon. (Joh. 17:3.) See omakorda on edendanud õpetust kolmainsusest, mida Piibel ei toeta. Selle tagajärjel on paljudele Jumala olemus müsteerium ja nad arvavad, et teda pole võimalik tundma õppida. Millised valed! (Ap. t. 17:27.)

12. Mida on valereligioon soodustanud ja mida see on kaasa toonud, nagu näitab Roomlastele 1:28–31?

¹² Saatan õhutab ebamoraalseid ihasid. Muistse Iisraeli päevil tegi ta seda valereligiooni kaudu ja tänapäeval tegutseb ta samamoodi. Valereligioon sallib ebamoraalset käitumist ja isegi soodustab seda. Seetõttu on paljud, kes väidavad end Jumalat teenivat, hüljanud tema selged moraalinormid. Paulus kirjutas Rooma kristlastele, mida see on kaasa toonud. (Loe Roomlastele 1:28–31.) Sobimatu käitumise hulka kuulub kõik, mis on seksuaalselt ebamoraalne, kaasa arvatud homoseksuaalsus. (Rooml. 1:24–27, 32; Ilm. 2:20.) Meil on tõesti tähtis hoida kõvasti kinni Piibli selgest õpetusest!

13. Mis on veel üks meetod, mida Saatan kasutab?

¹³ Saatan kasutab ära inimeste loomulikke soove. Inimestel on loomulik soov õppida oskusi, mis aitavad neil kanda hoolt enda ja oma pere eest. (1. Tim. 5:8.) Tihti võib saada vajalikud oskused, kui asuda õppima mõnda kooli ja olla usin õpilane. Kuid seejuures on tarvis olla ettevaatlik. Paljudes koolides õpetatakse lisaks praktilistele oskustele ka selle maailma ideid. Õpilasi ergutatakse seadma kahtluse alla Jumala olemasolu ja Piibli  tõepärasus. Neile võidakse õpetada, et evolutsiooniteooria on ainus mõistlik seletus elu päritolu kohta. (Rooml. 1:21–23.) Sellised õpetused on vastuolus Jumala tarkusega. (1. Kor. 1:19–21; 3:18–20.)

14. Mida õhutab tegema praegune maailm?

¹⁴ Praegune maailm ignoreerib Jehoova põhimõtteid või lausa naeruvääristab neid. See õhutab tegema „patuse loomuse tegusid”, mitte arendama endas Jumala vaimu vilja. (Gal. 5:19–23.) Selle tagajärjel on inimesed uhked ja enesearmastajad. (2. Tim. 3:2–4.) Need omadused on vastuolus tasaduse ja alandlikkusega, mida püüavad arendada Jehoova teenijad. (2. Saam. 22:28.) Mõned kristlased, kes on astunud ülikooli, on lasknud inimtarkusel oma mõtteviisi vormida. Vaatame selle kohta vaid üht näidet.

15., 16. Mida me võime õppida ühe õe kogemusest?

¹⁵ Üks õde, kes on olnud täisajalises teenistuses 15 aastat, ütleb: „Jehoova teenijana olin lugenud ja kuulnud kõrghariduse omandamise ohtudest, kuid ma eirasin neid. Mõtlesin, et need hoiatused ei käi minu kohta.” Milliseid probleeme tal tekkis? Ta räägib: „Õppimine võttis nii palju aega ja jõudu, et mul polnud enam mahti palvetada. Ma olin liiga kurnatud, et tunda rõõmu kuulutustööst, ja liiga väsinud, et koosolekuteks hästi valmistuda. Õnneks mõistsin, et kõrgharidusele keskendumine kahjustab minu suhteid  Jehoovaga ja et ma pean õpingud lõpetama. Seda ma tegingi.”

¹⁶ Millist mõju avaldas see haridus tema mõtteviisile? Ta selgitab: „Mul on häbi tunnistada, kuid see muutis mind teiste, eriti vendade-õdede suhtes kriitilisemaks. Hakkasin neilt liiga palju ootama ja eraldusin neist. Võttis kaua aega, et sellisest suhtumisest vabaneda. See kogemus veenis mind, kui ohtlik on ignoreerida meie taevase isa hoiatusi, mida ta oma organisatsiooni kaudu annab. Jehoova tundis mind paremini kui ma ise. Kui ma vaid oleksin teda kuulanud!”

17. a) Mida me peaksime tegema? b) Mida me arutame järgmises artiklis?

¹⁷ Ära siis lase püüda end lõksu selle maailma „filosoofia ja tühja pettusega”. Ole valvas Saatana taktika suhtes. (1. Kor. 3:18; 2. Kor. 2:11.) Ära lase tal ähmastada tõdesid Jehoova kohta, mida oled tundma õppinud. Järgi Jehoova moraalinorme ja nõuandeid ning ära lase Saatanal panna sind neid eirama. Ent mida teha siis, kui avastad, et selle maailma mõtteviis on sind juba mõjutanud? Järgmises artiklis arutame, kuidas Jumala sõna abil kõrvaldada isegi sügavale juurdunud mõtteid ja harjumusi. (2. Kor. 10:4, 5.)