1. Mida meil tuleb teha, et Jehoova päev üle elada?

 KUI piiblis räägitakse Jehoova päevast, mõeldakse sellega aega, mil ta kõrvaldab oma vaenlased ja päästab oma rahva. Ta on seda juba varem teinud ja teeb seda ka lähitulevikus. (Jes. 13:1, 6; Hes. 13:5; Sef. 1:8.) Peagi saabuv Jehoova päev algab rünnakuga Suure Babüloni vastu ja kulmineerub Harmagedooni sõjaga. Jeesus ütles, et selle päeva üleelamiseks tuleb meil püsida valvel ja selleks valmis olla. (Matt. 24:21; Luuka 12:40.)

2. Miks tasub lähemalt uurida Pauluse esimest kirja tessalooniklastele?

² Oma esimeses kirjas tessalooniklastele kasutas Paulus mitmeid kõnekujundeid, mis aitavad kristlastel Jehoova päevaks valmistuda. Paulus teadis, et selle päeva tulekuni läheb veel aega. (2. Tess. 2:1–3.) Siiski ergutas ta usukaaslasi selleks valmis olema, justkui tuleks see juba homme. Meilgi tuleb sedasama teha. Vaatame, mida ütles Paulus selle kohta, kuidas Jehoova päev tuleb, kes seda päeva üle ei ela ja mida meil tuleks teha, et ellu jääda.

3. Miks võib öelda, et Jehoova päev tuleb justnagu varas öösel? (Vaata ka pilti.)

³ „Justnagu varas öösel.” (1. Tess. 5:2.) See on esimene võrdlus, mida Paulus Jehoova päeva kohta kasutab. Vargad tegutsevad tavaliselt kiiresti ja pimeduse varjus – ajal, mil keegi seda arvata ei oska. Ka Jehoova päev tabab inimesi ootamatult. Isegi tõelised kristlased  on üllatunud, nähes, kui kiiresti sündmused arenevad. Kuid erinevalt jumalatutest ei pea nemad seda päeva kartma.

4. Miks võib Jehoova päeva tulekut võrrelda sünnitusvaludega?

⁴ „Nagu sünnitusvalud tabavad lapseootel naist.” (1. Tess. 5:3.) Rase naine ei tea täpselt, millal ta sünnitab, kuid ta teab, et see juhtub kindlasti. Sünnitus hakkab pihta ootamatult, on valus ja vältimatu. Samamoodi ei tea me päeva ega tundi, millal algab Jehoova päev. Kuid me oleme veendunud, et see tuleb ning et lõpp tabab jumalatuid ootamatult ja neil pole sellest pääsu.

5. Mis mõttes sarnaneb suur viletsus koidikuga?

⁵ Nagu koiduvalgus. Kolmandaks räägib Paulus taas varastest, kes käivad vargil peamiselt öösel. Kuid nüüd paistab ta Jehoova päeva koidikuga võrdlevat. (1. Tess. 5:4.) Kui varas on nii ametis, et ei pane tähele, et hakkab valgeks minema, võib ta vahele jääda. Suure viletsuse ajal on selgelt näha, kes on nagu need vargad, kes tegutsevad pimeduse varjus ja teevad seda, mis Jehoovale ei meeldi. Meie aga tahame hoiduda kõigest, mis Jehoovale meelepaha valmistab, ning püüame teha seda, mis on hea ja õige. (Efesl. 5:8–12.) Järgmisena kirjeldab Paulus kahe kõnekujundi abil neid, kes Jehoova päeva üle ei ela.

6. Mis mõttes on enamik inimesi sügavas unes? (1. Tess. 5:6, 7.)

⁶ Need, kes magavad. (Loe 1. Tessalooniklastele 5:6, 7.) Paulus võrdles inimesi, kes Jehoova päeva üle ei ela, nendega, kes magavad. Magav inimene  ei tea, mis tema ümber toimub ja kui palju aega on mööda läinud. Seega ei tea ta, kui juhtub midagi olulist ega saa ka vastavalt tegutseda. Tänapäeval võib enamiku inimeste kohta öelda, et nad magavad. (Rooml. 11:8.) See tähendab, et neil pole sooja ega külma tõenditest, mis näitavad, et elame viimseil päevil ja et suur viletsus on ukse ees. Maailmas toimuv võib mõningad korraks unest üles äratada ja nad võivad kuningriigisõnumi vastu huvi tunda. Kuid suurem osa neist vajub taas unne. Isegi mõned, kes usuvad, et Jehoova päev tuleb, arvavad, et see on veel kaugel. (2. Peetr. 3:3, 4.) Meie aga mõistame, et ärkvel püsimine muutub iga päevaga üha olulisemaks.

7. Miks võib öelda, et jumalatud on nagu need, kes end purju joovad?

⁷ Need, kes end purju joovad. Paulus võrdles neid, kelle peale tuleb Jumala viha, nendega, kes end purju joovad. Purjus inimene on aeglase reageeringuga ja teeb tihti rumalaid otsuseid. Samamoodi on jumalatutega. Nad ei reageeri Jehoova hoiatustele ning elavad elu, mis viib hävingusse. Kristlastele aga ütles Paulus, et neil tuleks säilitada kaine mõistus. (1. Tess. 5:6.) Ühe piibliõpetlase sõnul viitab sõna „kaine” siin rahulikule ja stabiilsele meelelaadile, mille abil saab olukorda objektiivselt kaaluda ja hinnata ning mis võimaldab teha õige otsuse. Kui säilitame kaine mõistuse, ei lase me end tõmmata vaidlustesse poliitiliste või sotsiaalsete küsimuste üle. Mida lähemale Jehoova päev jõuab, seda rohkem avaldatakse meile survet, et neis küsimustes üht või teist poolt toetaksime. Kuid meil pole põhjust muretseda. Jehoova vaim aitab meil jääda rahulikuks ja teha tarku otsuseid. (Luuka 12:11, 12.)

8. Kuidas aitavad Pauluse sõnad tekstis 1. Tessalooniklastele 5:8 meil Jehoova päevaks valmis olla? (Vaata ka pilti.)

⁸ Pangem ümber rinnaturvis ja pähe kiiver. Paulus võrdles kristlasi sõduritega, kes on valvel ja lahinguvalmis. (Loe 1. Tessalooniklastele 5:8.) Sõjaolukorras oodatakse, et sõdur oleks kogu aeg lahinguks valmis. Sama on ka meiega. Me oleme Jehoova päevaks valmis, kui meil on kogu aeg ümber usu ja armastuse rinnaturvis ja peas päästelootuse kiiver. Usk, armastus ja lootus on meile kaitseks.

9. Kuidas on usk meile kaitseks?

⁹ Justnagu rinnaturvis kaitseb sõduri südant, kaitsevad usk ja armastus meie sümboolset südant. Need aitavad meil Jehoovat ustavalt teenida ja Jeesuse eeskuju järgida. Tänu usule oleme veendunud, et Jehoova „annab tasu neile, kes teda tõsimeeli otsivad”. (Heebr. 11:6.) Samuti ajendab usk meid kuuletuma Jeesusele ka siis, kui see pole kerge. Me võime oma usku tugevdada, kui loeme vendadest-õdedest, kes on hoolimata tagakiusamisest või majanduslikest raskustest Jehoovale ustavaks jäänud. Ja kui võtame eeskujuks neid, kes on oma elu lihtsustanud ja teenivad innukalt Jehoovat, aitab see meil hoiduda materialismi lõksust. b

10. Mida aitab armastus meil teha?

 ¹⁰ Armastus aitab meil ärkvel püsida ja kainet mõistust säilitada. (Matt. 22:37–39.) Armastus Jumala vastu ajendab meid tegema kuulutustööd ka siis, kui meil tuleb seetõttu raskusi taluda. (2. Tim. 1:7, 8.) Ja kuna me armastame inimesi, püüame neile ikka ja jälle head sõnumit rääkida, olgu siis ukselt uksele käies või kirja ja telefoni teel. Me ei kaota lootust, et ühel päeval võtavad nad meid kuulda ja hakkavad Jehoovat teenima. (Hes. 18:27, 28.)

11. Millest ilmneb meie armastus usukaaslaste vastu? (1. Tess. 5:11.)

¹¹ Me armastame ka oma usukaaslasi ning julgustame üksteist ja tugevdame üksteise vaimu. (Loe 1. Tessalooniklastele 5:11.) Me oleme nagu sõdurid, kes õlg õla kõrval võitlevad. Lahingumöllus võib juhtuda, et sõdur vigastab kogemata oma kaaslast, kuid see pole kunagi sihilik. Samamoodi ei tee meie tahtlikult oma vendadele-õdedele haiget ega tasu halba halvaga. (1. Tess. 5:13, 15.) Me armastame ka neid vendi, kes on koguduses eestvedajad, ja peame neist lugu. (1. Tess. 5:12.) Kui Paulus kirjutas Tessaloonika kogudusele esimese kirja, oli kogudus vähem kui aasta vana. See tähendab, et ametisse määratud vendadel polnud ilmselt eriti kogemust ja nad võisid teha vigu. Siiski olid nad austust väärt. Suure viletsuse lähenedes on veelgi olulisem kogudusevanemaid usaldada ja nende juhendeid järgida. Näiteks võib juhtuda, et meil kaob ühendus peakorteri ja harubürooga. Seega on tähtis kasvatada armastust ja lugupidamist kogudusevanemate vastu juba praegu. Mis ka ei juhtuks, säilitagem kaine mõistus ja ärgem keskendugem kogudusevanemate puudustele. Hoidkem meeles, et Jehoova ja Jeesus kasutavad neid mehi, et meid juhtida.

12. Kuidas kaitseb lootus meie mõtlemist?

 ¹² Justnagu kiiver kaitseb sõduri pead, kaitseb lootus meie mõtlemist. Kui meie lootus on tugev, siis mõistame, et see, mida praegune maailm pakub, on väärtusetu. (Filipl. 3:8.) Samuti aitab lootus meil säilitada sisemist rahu. Seda kogesid Wallace ja Laurinda, kes teenivad Aafrikas. Kolme nädala jooksul kaotasid nad kumbki ühe vanema. Koroonapandeemia tõttu ei saanud nad koju sõita, et sel raskel ajal koos perega olla. Wallace kirjutab: „Ülestõusmislootus aitab mul mõelda sellele, millised saavad olema nende esimesed päevad uues maailmas, ja mitte niivõrd sellele, millised olid nende viimased elupäevad selles maailmas. See aitab mul kurbuse ja leinaga toime tulla.”

13. Mida teha, et saada püha vaimu?

¹³ „Ärge summutage Jumala vaimu tuld.” (1. Tess. 5:19.) Paulus ütles, et püha vaim on otsekui meie sees olev tuli. See aitab meil innukalt Jehoovat teenida ja teha seda, mis on õige. (Rooml. 12:11.) Jehoova annab meile püha vaimu, kui me seda temalt palume, kui uurime piiblit ja lööme kaasa tema organisatsiooni tegemistes. Kõik see aitab meil arendada talle meelepäraseid omadusi. (Gal. 5:22, 23.)

14. Millest meil tuleb hoiduda, kui soovime saada püha vaimu? (Vaata ka pilti.)

¹⁴ Meil tuleb olla ettevaatlik, et mitte summutada püha vaimu tuld. Jehoova annab oma püha vaimu ainult neile, kes pingutavad, et hoida oma mõtted ja teod puhtana. Kui mõtleme ebapuhastele asjadele või lausa tegutseme nende mõtete ajel, ei anna Jehoova meile enam oma vaimu. (1. Tess. 4:7, 8.) Et saada püha vaimu, tuleb meil ka kuulda võtta Pauluse hoiatust: „Ärge põlake prohvetlikke sõnumeid.” (1. Tess. 5:20.) Prohvetlike sõnumite all mõeldakse siin kõike, mida Jehoova on oma vaimu kaudu  meile teada andnud, sealhulgas seda, mis puudutab tema päeva, ja seda, millisel ajal me elame. Me ei tahaks mõelda, et Jehoova päev on veel kaugel või et Harmagedoon ei tule meie eluajal. Me tahame hoopis kiirendada Jehoova päeva tulekut, käitudes pühalt ja teenides Jehoovat pühendumusega. (2. Peetr. 3:11, 12, allm.)

15. Mida meil tuleb teha, et deemonite propaganda meid ei eksitaks? (1. Tess. 5:21.)

¹⁵ Juba väga varsti ütlevad Jumala vastased: „Rahu ja julgeolek!” (1. Tess. 5:3.) Enamik inimesi laseb end eksitada propagandal, mille taga on deemonid. (Ilm. 16:13, 14.) Selleks et meiega nii ei juhtuks, tuleb meil uurida „kõige paikapidavust”. (Loe 1. Tessalooniklastele 5:21.) Kreeka väljendit, mis on tõlgitud vastega „uurige paikapidavust”, kasutati seoses väärismetallide ehtsuse kindlakstegemisega. Meilgi tuleb kindlaks teha, kas see, mida kuuleme või loeme, on ikka tõene. Seda tuli teha Tessaloonika kristlastel ja seda on veelgi olulisem teha nüüd, kui suur viletsus on väga lähedal. Me ei usu naiivselt kõike, mida räägitakse, vaid teeme kindlaks, kas see, mida kuuleme või loeme, on ikka kooskõlas sellega, mida ütlevad piibel ja Jehoova organisatsioon. Nii ei lase me mitte mingisugusel deemonite propagandal end eksitada. (Õpet. 14:15; 1. Tim. 4:1.)

16. Milline lootus meil on ja mida meil tuleb teha?

¹⁶ Me teame, et Jehoova rahvas tervikuna elab suure viletsuse üle. Paraku on nii, et keegi meist ei tea, milline on meie elu homme. (Jaak. 4:14.) Ükskõik, kas elame suure viletsuse üle või sureme enne seda, võime olla kindlad, et kui jääme Jehoovale ustavaks, annab ta meile tasuks igavese elu. Võitud saavad olla koos Jeesusega taevas ning teisi kristlasi ootab ees elu paradiisis maa peal. Hoidkem siis oma tulevikulootust elavana ning olgem Jehoova päevaks valmis!