1., 2. Mida meil tuleb teha, et olla Jehoova sõber? (Laul 25:14.)

 MIS omadused on sinu arvates sõprussuhete puhul tähtsad? Võib-olla sa vastaksid, et head sõbrad peaksid üksteisest hoolima ja üksteist toetama. Ilmselt ei tuleks sul pähe mainida nende omaduste seas kartust. Kuid artikli juhttekstis öeldakse, et need, kes tahavad olla Jehoova sõbrad, peavad teda kartma. (Loe Laul 25:14.)

² Jumalakartus on oluline meile kõigile, ükskõik kui kaua me oleme juba Jehoovat teeninud. Vaatame nüüd aga, mis jumalakartus on ja kuidas seda arendada. Samuti vaatame, mida me saame selle kohta õppida kojaülem Obadjalt ja ülempreester Joojadalt ning kuningas Joasega juhtunust.

3. Kuidas on kartus meile kaitseks?

³ Me kardame tavaliselt neid asju, mis võivad meile kuidagi kahju teha. Ja see on hea, sest see aitab meil targalt tegutseda ja ohte vältida. Näiteks kui kardame kaljult alla kukkuda, siis ei lähe me selle servale liiga lähedale. Samamoodi, kui me kardame kaotada head sõpra, siis hoidume tegemast või ütlemast midagi, mis talle haiget võiks teha.

4. Mida Saatan tahab?

 ⁴ Saatan propageerib samu mõtteid, mida Eliifas ütles Iiobile: et Jehoova on kättemaksuhimuline, otsib oma teenijates vigu ja et keegi ei suuda olla talle meelepärane. (Iiob 4:18, 19.) Saatan tahab, et meil oleks Jehoova ees nii suur hirm, et lõpetaksime tema teenimise. Et seda ei juhtuks, on meil tarvis mõista, mida jumalakartus tegelikult tähendab.

5. Mis on jumalakartus?

⁵ Jumalakartlik inimene armastab Jumalat ega taha teha midagi, mis kahjustaks suhteid temaga. Jeesus oli just selline. (Heebr. 5:7.) Tal polnud Jehoova ees haiglaslikku hirmu. (Jes. 11:2, 3.) Ta hoopis armastas Jehoovat ja soovis talle kuuletuda. (Joh. 14:21, 31.) Meiegi soovime teha sedasama. Me tunneme Jehoova ees aukartust, kuna ta on nii armastav, tark, õiglane ja vägev Jumal. Me teame, kui väga ta meist hoolib ja et meie teod lähevad talle korda: me võime teda kas kurvastada või rõõmustada. (Laul 78:41; Õpet. 27:11.)

6. Mis on üks viis jumalakartust arendada? (Laul 34:11.)

⁶ Jumalakartus pole meile kaasa sündinud. Meil tuleb seda arendada. (Loe Laul 34:11.) Üks viis seda teha on mõelda Jehoova loomingule, milles avaldub selgelt tema tarkus ja armastus. Mida rohkem me loodu üle mõtiskleme, seda tugevamaks muutub meie armastus ja lugupidamine Jehoova vastu. (Rooml. 1:20.) Adrienne ütleb: „Kõiges, mis Jehoova on loonud, ilmneb tema hämmastav tarkus ja see on aidanud mul mõista, et tema teab, mis on mulle parim.” Adrienne arutles endamisi: „Miks peaksin ma tahtma teha midagi, mis kahjustaks minu suhteid Jehoovaga, kes on mulle elu andnud?” Kas sina võiksid juba sel nädalal võtta aega, et mõelda millegi üle, mis Jehoova on valmistanud? See lähendab sind temaga. (Laul 111:2, 3.)

7. Kuidas aitab palvetamine meil jumalakartust arendada?

⁷ Ka korrapärane palvetamine aitab arendada jumalakartust. Mida rohkem me Jehoovaga palves räägime, seda enam tunneme, et ta on otsekui hea isa, kes on alati meie kõrval. Iga kord, kui palume temalt jõudu katsumustes vastupidamiseks, tuletab see meile meelde, kui vägev ta on. Kui täname teda lunastusohvri eest, viib see meie mõtted sellele, kui väga Jehoova meid armastab. Kui palume temalt abi mingi probleemiga toimetulemiseks, tunnustame sellega, kui tark ta on. Sellised palved süvendavad meie lugupidamist Jehoova vastu ja tugevdavad meie otsusekindlust hoiduda kõigest, mis võiks meie sõprust temaga rikkuda.

8. Mis veel aitab meil hoiduda Jehoovale meelepaha valmistamast?

⁸ Kui uurime piiblit ja mõtleme piiblitegelastele, kes on meile heaks eeskujuks ja neile, kes on meile hoiatavaks näiteks, aitab ka see meil hoiduda Jehoovale meelepaha valmistamast. Võtame nüüd vaatluse alla kaks ustavat Jehoova teenijat: kuningas Ahabi kojaülema Obadja ja ülempreester Joojada. Seejärel vaatame, mida me võime õppida Juuda kuningas Joaselt, kes  algul oli Jumalale ustav, kuid hiljem lakkas teda teenimast.

9. Milline oli Obadja tänu jumalakartusele? (1. Kun. 18:3, 12.)

⁹ Piibel tutvustab meile Obadjat b sõnadega: „Obadja kartis väga Jehoovat.” (Loe 1. Kuningate 18:3, 12.) Tänu jumalakartusele oli ta aus ja usaldusväärne. Seepärast määras kuningas Ahab ta oma kojaülemaks. (Vrd Neh. 7:2.) Jumalakartus andis Obadjale ka suure julguse, mida ta väga vajas. Ahab, kelle valitsusajal ta elas, „tegi Jehoova silmis rohkem kurja kui kõik need [kuningad], kes olid olnud enne teda”. (1. Kun. 16:30.) Ahabi naine Iisebel, kes kummardas Baali, vihkas Jehoovat nii väga, et püüdis tema teenimisele Iisraelis lõppu teha ja tappis palju tema prohveteid. (1. Kun. 18:4.) On selge, et Obadja teenis Jehoovat väga keerulisel ajal.

10. Milles avaldus Obadja erakordne julgus?

¹⁰ Kui Iisebel hakkas Jehoova prohvetitele jahti pidama, näitas Obadja üles erakordset julgust. Ta peitis 100 prohvetit 50 kaupa koobastesse ning varustas neid leiva ja veega. (1. Kun. 18:13, 14.) Kui see oleks välja tulnud, oleks Obadja tõenäoliselt selle eest eluga maksnud. Muidugi ei soovinud ta surra, kuid ta oli valmis riskima, kuna armastas Jehoovat ja tema teenijaid rohkem kui omaenda elu.

11. Mis on ühist Obadjal ja nüüdisaja jumalateenijatel? (Vaata ka pilti.)

¹¹ Tänapäeval elavad paljud Jehoova teenijad maades, kus meie töö on keelu all. Nagu Obadja, peavad ka nemad lugu riigivõimudest, kuid nende kõrgeim valitseja on Jehoova. (Matt. 22:21.) Jumalakartus ajendab neid kuuletuma eelkõige temale. (Ap. t. 5:29.) Seepärast jätkavad nad hea sõnumi kuulutamist ja koosolekute pidamist, kuid teevad seda ettevaatlikult. (Matt. 10:16, 28.) Samuti hoolitsevad nad selle  eest, et nende vendadel-õdedel oleks piisavalt vaimutoitu. Henri elab ühel Aafrika maal, kus meie töö oli mõnda aega keelu all. Sel ajal oli tema ülesandeks viia usukaaslastele meie kirjandust. „Ma olen loomult üsna uje ja seega olen veendunud, et ainult tänu jumalakartusele oli mul julgust seda teha,” ütleb ta. Jehoova kartus võib anda sullegi erakordse julguse.

12. Milles ilmnes ülempreester Joojada ja tema naise ustavus Jehoovale?

¹² Ülempreester Joojada kartis samuti Jehoovat. Seepärast seisis ta ustavalt õige jumalateenimise eest. Näiteks ilmnes see siis, kui Iisebeli tütar Atalja Juudas trooni haaras. Ta oli nii julm ja võimuahne, et tappis peaaegu kõik kuningapojad, kes olid ta enda lapselapsed. Teda oli tõesti põhjust karta. (2. Ajar. 22:10, 11.) Kuid üks kuningapoegadest, Joas, jäi tänu Joojada naisele Joosabatile ellu. Joojada ja Joosabat varjasid teda ja hoolitsesid tema eest. Nii säilis Taaveti kuningaliin. Kuna Joojada oli Jehoovale ustav, ei värisenud ta Atalja ees. (Õpet. 29:25.)

13. Kuidas Joojada oma ustavust Jehoovale veel tõendas?

¹³ Kui Joas oli 7-aastane, tõendas Joojada taas oma ustavust Jehoovale. Tal oli plaan, mille järgi Joas, kel oli õigus Taaveti troonile, pidi kuningaks saama. Plaani nurjumise korral oleks Joojada elu kaotanud. Jehoova abiga kõik siiski õnnestus ning Joojada, keda toetasid Iisraeli suguvõsade peamehed ja leviidid, tõstis Joase kuningaks ja lasi Atalja hukata. (2. Ajar. 23:1–5, 11, 12, 15; 24:1.) Siis „sõlmis Joojada Jehoova ning kuninga ja rahva vahel lepingu, et nad on edasi Jehoova rahvas”. (2. Kun. 11:17.) Ta pani ka „Jehoova koja väravate juurde valvurid, et ei siseneks keegi, kes on mingil põhjusel ebapuhas”. (2. Ajar. 23:19.)

14. Kuidas Jehoova Joojadat austas?

¹⁴ Jehoova oli öelnud: „Ma austan neid, kes austavad mind.” Ja ta tõepoolest austas Joojadat. (1. Saam. 2:30.) Näiteks lasi ta selle, mis Joojada tegi, meile õpetuseks piiblisse kirja panna. (Rooml. 15:4.) Ja kui Joojada suri, sai talle osaks eriline au. Piiblis öeldakse: „Ta maeti Taaveti linna kuningate kõrvale, sest ta oli teinud Iisraelis head nii Jumalale kui ka tema kojale.” (2. Ajar. 24:15, 16.)

15. Mida me võime Joojada loost õppida? (Vaata ka pilti.)

¹⁵ Meil kõigil on Joojada loost nii mõndagi õppida. Kogudusevanematel tuleb olla valvel ja Jumala karja kaitsta. (Ap. t. 20:28.) Eakad võivad Joojadalt õppida seda, et kui nad kardavad Jehoovat ja on talle ustavad, saab ta neid kasutada oma tahte täitmisel. Ta ei jäta neid kõrvale. Noored võiksid mõelda sellele, kuidas Jehoova Joojadasse suhtus, ning temast eeskuju võtta. Neil tuleks eakaid vendi ja õdesid lugupidavalt kohelda, eriti neid, kes on teeninud Jehoovat juba aastaid. (Õpet. 16:31.) Ja meil kõigil tasub võtta eeskuju Iisraeli suguvõsade peameestest ja leviitidest, kes Joojadat ustavalt toetasid. Kuuletugem ja alistugem meiegi neile, kes on meie seas eestvedajad. (Heebr. 13:17.)

16. Millest on näha, et Joase suhted Jehoovaga logisesid?

¹⁶ Piiblis öeldakse: „Kogu selle aja, kui preester Joojada Joast juhatas, tegi Joas seda, mis oli Jehoova silmis õige.” (2. Kun. 12:2.) Kui aga Joojada suri, hakkas Joas läbi käima Juuda peameestega, kes olid usust taganenud. Nende mõjul hakkasid nii tema kui ka kogu rahvas „kummardama pühi tulpi ja ebajumalaid”. (2. Ajar. 24:4, 17, 18.) See tegi Jehoovale väga haiget ja ta „saatis rahva sekka prohveteid, et need tooksid selle tema juurde tagasi”, aga rahvas ei kuulanud. Nad ei kuulanud isegi Joojada poega Sakarjat, kes polnud mitte ainult prohvet ja preester, vaid ka Joase tädipoeg. Kuigi Joas võlgnes Sakarja perele oma elu, lasi ta Sakarja hukata. (2. Ajar. 22:11; 24:19–22; vt Matt. 23:35 kommentaari „Barakja poja”.)

17. Mis Joasest sai?

¹⁷ Joas lasi jumalakartusel nõrgeneda ning sel olid rängad tagajärjed. Jehoova oli öelnud: „Neid, kes mind põlgavad, koheldakse põlgusega.” (1. Saam. 2:30.) Joase puhul nii ka läks. Väike Süüria sõjavägi lõi Joase suurt armeed ning Joas sai raskelt haavata. Kui süürlased lahkusid, tapsid Joase ta enda sulased, et Sakarja eest kätte maksta. Seda jumalakartmatut kuningat peeti niivõrd väärituks, et teda ei maetud isegi  kuningate matmispaika. (2. Ajar. 24:23–25.)

18. Mida meil tuleb teha, et Jehoovale ustavaks jääda? (Jer. 17:7, 8.)

¹⁸ Mida võib Joase loost õppida? Ta oli otsekui puu, mis polnud sügavale juurdunud ning püsis püsti vaid toe najal. Joasele oli selliseks toeks Joojada. Kui Joojadat enam polnud ja Joas hakkas seltsima usutaganejatega, langes ta usust ära. See näitab, et me ei peaks kartma Jehoovat mitte üksnes seepärast, et seda teevad meie usukaaslased või pereliikmed. Et jääda Jehoovale ustavaks, tuleb meil endil hoolitseda selle eest, et meie armastus ja lugupidamine tema vastu ei nõrgeneks. Selleks peame korrapäraselt piiblit uurima, loetu üle mõtisklema ja palvetama. (Loe Jeremija 17:7, 8; Kol. 2:6, 7.)

19. Mida Jehoova meilt ootab?

¹⁹ Jehoova ei oota meilt midagi üle jõu käivat. Ta soovib, et võtaksime kuulda sõnu tekstis Koguja 12:13, kus öeldakse: „Karda Jumalat ja pea tema käske, sest see on inimese kohus.” Justnagu jumalakartus aitas Obadjal ja Joojadal Jehoovale ustavaks jääda, aitab see meilgi katsumustes vastu pidada ja sõprust Jehoovaga tugevana hoida.