1., 2. a) Kuidas saavad noored kristlased võita kurje vaime? (Vaata pilti artikli alguses.) b) Mida me uurima hakkame?

APOSTEL Paulus võrdles kristlast Rooma sõduriga, kes peab käsitsivõitlust. Meie võitlus on loomulikult vaimne. Sellegipoolest on meie vaenlased päriselt olemas. Saatan ja deemonid on oskuslikud sõdalased, kel on tohutult kogemusi. Esmapilgul võib tunduda, et meie tulevik on tume. Eriti haavatavad paistavad noored. Kas nad suudavad võita üleinimlikke kurje vaime? Suudavad küll! Kuidas? Jehoova abiga, kes teeb neid tugevaks oma vägeva jõuga. Ent lisaks Jumala jõule on neil veel midagi. Nad on riietunud lahingurüüsse. Need noored on hästi ette valmistatud sõdurid, kes on varustanud end kogu Jumala antud sõjavarustusega. (Loe Efeslastele 6:10–12.)

² Võib-olla mõtles Paulus Rooma leegionäri sõjavarustusele, kui selle näite kirja pani. (Ap. t. 28:16.) Vaatame nüüd, miks on see näide igati sobiv. Seda tehes pangem tähele, mida mõned noored ütlevad selle kohta, miks on  vahel raskevõitu, aga ikkagi hea kanda kogu vaimset sõjavarustust.

3., 4. Kuidas on Piibli tõde nagu sõduri vöö?

³ Loe Efeslastele 6:14. Rooma sõjavarustuse hulka kuuluv vöö oli kaetud plekist plaadikestega ja kaitses sõduri vöökohta. Rinnaturvis toetus sellele ja nii oli sõduril kergem. Mõnel vööl olid ka tugevad hoidjad, milles kanti mõõka ja pistoda. Kui sõduril oli vöö tihedalt ümber, võis ta enesekindlalt lahingurivis seista.

⁴ Nagu vöö, kaitseb Jumala sõnast õpitud tõde meid vaimse kahju eest, mida valeõpetused põhjustaksid. (Joh. 8:31, 32; 1. Joh. 4:1.) Mida enam me armastame Piibli tõde, seda kergem on meil kanda „rinnaturvist” ehk elada Jumala õige mõõdupuu järgi. (Laul 111:7, 8; 1. Joh. 5:3.) Ja kui meil on hea arusaamine Jumala sõnast, võime veendumusega tõde kaitsta. (1. Peetr. 3:15.)

5. Miks tuleks rääkida tõtt?

⁵ Kui Piibli tõde on meil otsekui tihedalt ümber, siis soovime elada sellega kooskõlas ja rääkida tõtt igal ajal. Miks me hoidume valetamisest? Kuna vale on Saatana üks tõhusamaid relvi. Vale toob kahju nii valetajale endale kui ka sellele, kes teda uskuma jääb. (Joh. 8:44.) Kuigi me pole täiuslikud, püüame mitte valetada. (Efesl. 4:25.) See ei ole alati kerge. 18-aastane Abigail ütleb: „Tõe rääkimine ei tundu iga kord kasulik, eriti kui pääseksid valetades puhta nahaga.” Miks ta püüab siiski alati tõtt rääkida? „Kui olen aus,” ütleb ta, „on mul Jehoova ees puhas südametunnistus. Ning mu vanemad ja sõbrad teavad, et mind saab usaldada.” Victoria, kes on 23-aastane, ütleb: „Kui räägid tõtt ja kaitsed oma uskumusi, võidakse sind hakata kiusama. Lõpptulemus on siiski seda kõike väärt: sa muutud enesekindlamaks, saad Jehoovaga lähedasemaks ja need, kes sind armastavad, peavad sust lugu.” On kindel, et kui meil on „tihedalt ümber tõevöö”, toob see palju head.

6., 7. Miks võrreldakse Jehoova õigeid põhimõtteid rinnaturvisega?

⁶ Teatud tüüpi rinnaturvis, mida esimese sajandi Rooma sõdur kandis, koosnes servapidi üksteise peal asuvatest horisontaalsetest raudpleki ribadest. Need ribad olid painutatud sõduri keha järgi ja kinnitatud nahkrihmade, metallkonksude ja pannaldega. Sõduri õlad olid samuti kaetud raudpleki ribadega, mis olid kinnitatud nahaga. Selline rüü takistas mingil määral sõduri liikumist. Samuti oli tal vaja korrapäraselt kontrollida, kas ribad on kindlalt omal kohal. Tema turvis kaitses aga tema südant ja muid elutähtsaid organeid mõõkade ja noolte eest.

⁷ Kui sobiv võrdlus selle kohta, kuidas Jehoova õiged põhimõtted kaitsevad meie piltlikku südant! (Õpet. 4:23.) Nii nagu sõdur ei vahetanud oma rauast rinnaturvist mõne pehmemast metallist rüü vastu, ei taha ka meie kunagi vahetada Jehoova põhimõtteid enda ideede vastu. Meie tarkusest ei piisa, et kaitsta oma südant.  (Õpet. 3:5, 6.) Seepärast kontrollime korrapäraselt, kas „rauast ribad”, mis Jehoova meile on andnud, on ikka kindlalt omal kohal.

8. Miks tasub Jehoova põhimõtetest kinni hoida?

⁸ Kas sa tunned vahel, et Jehoova õiged põhimõtted on koormavad või piiravad sinu vabadust? 21-aastane Daniel lausub: „Õpetajad ja klassikaaslased tegid mu üle nalja, sest elan Piibli järgi. Mingi aeg tundsin seepärast masendust ja mul puudus enesekindlus.” Kuidas tal praegu läheb? Ta ütleb: „Nüüd näen, miks Jehoova põhimõtete järgi elamine on hea. Mõned minu „sõbrad” hakkasid narkootikume tarvitama, mõned langesid koolist välja. Kurb on näha, milliseks nende elu on kujunenud. Jehoova tõesti kaitseb meid.” Madison, kes on 15, ütleb: „Paras võitlus on hoida kinni Jehoova põhimõtetest, selle asemel et minna kaasa sellega, mis minu eakaaslaste arvates on äge ja lõbus.” Kuidas see neiu hakkama saab? „Tuletan endale meelde, et kannan Jehoova nime, ja et need kiusatused on lihtsalt Saatana nooled minu pihta. Kui võidan, tunnen ennast alati hästi.”

9.–11. a) Milliseid sümboolseid jalatseid kristlased kannavad? b) Mis teeb kuulutamise mõnusamaks?

⁹ Loe Efeslastele 6:15. Rooma sõdur ei saanud minna lahingusse ilma jalatsiteta. Tema sandaalidel oli talla all tugev kolmekihiline nahk. Need jalatsid olid vastupidavad ja mugavad.

¹⁰ Kui Rooma sõduri jalatsid viisid sõtta, siis kristlase sümboolsed jalatsid aitavad tal kanda sõnumit rahust. (Jes. 52:7; Rooml. 10:15.) Siiski nõuab suu lahtitegemine julgust. „Kartsin klassikaaslastele oma usust rääkida,” tunnistab 20-aastane Bo. „Ma vist häbenesin. Praegu mõtlen, miks küll. Nüüd mulle meeldib oma eakaaslastele kuulutada.”

¹¹ Paljud noored on leidnud, et neil on mõnusam heast sõnumist rääkida, kui nad on hästi ette valmistanud. Mida sa saaksid teha, et valmis olla? „Ma hoian oma koolikotis meie väljaandeid,” ütleb Julia, kes on 16, „ja kuulan, milliseid arvamusi ja tõekspidamisi mu klassikaaslastel on. Nii saan mõelda, kuidas neid aidata. Kui olen ette valmistanud, saan rääkida nendega sellest, mis neid huvitab.” 23-aastane Makenzie lausub: „Kui oled sõbralik ja hea kuulaja, märkad oma eakaaslaste vajadusi. Loen läbi kõik noortele mõeldud materjali. Nii oskan eakaaslastele näidata midagi kasulikku Piiblist või meie veebisaidilt.” Nagu näed, mida paremini sa oled kuulutamiseks valmistunud, seda paremini sa end oma „jalatsites” tunned.

12., 13. Millised on mõned Saatana „põlevad nooled”?

¹² Loe Efeslastele 6:16. Rooma leegionäri kilp oli nelinurkne ja kaitses tema keha õlgadest põlvedeni. See oli talle kaitseks mõõgalöökide ja noolerahe eest.

¹³ „Põlevad nooled”, mida Saatan su pihta laseb, võivad olla näiteks valed Jehoova kohta – et ta ei hooli sinust ja sa pole väärt armastust. Ida, kes on  19-aastane, võitleb väärtusetustundega. Ta ütleb: „Tunnen tihti, et Jehoova on minust kaugel ega soovi olla minu sõber.” Kuidas ta end selle rünnaku vastu kaitseb? „Koosolekud kasvatavad tohutult mu usku,” ütleb Ida. „Varem istusin lihtsalt saalis ega osalenud. Mõtlesin, et kedagi ei huvita, mida mul öelda on. Praegu aga valmistun koosolekuteks ja püüan paar-kolm korda vastata. See pole lihtne, kuid pärast on hea olla. Vennad ja õed toetavad mind. Alati, kui koosolekult koju lähen, tunnen, et Jehoova armastab mind.”

14. Mida Ida näide meile õpetab?

¹⁴ Ida näitest võime õppida midagi olulist: sõduri kilp oli kindla suurusega, kuid meie usukilp võib kasvada ja kahaneda. See on meie enda teha. (Matt. 14:31; 2. Tess. 1:3.) Et end kaitsta, tuleb meil oma usku kasvatada.

15., 16. Kuidas on lootus nagu kiiver?

¹⁵ Loe Efeslastele 6:17. Kiiver, mida kandis Rooma jalaväelane, oli mõeldud pea, kaela ja näo kaitsmiseks. Mõnel kiivril oli sang, et sõdur saaks seda ka käes kanda.

¹⁶ Nii nagu sõduri kiiver kaitses tema aju, kaitseb „päästelootuse kiiver” meie mõistust ja mõtlemisoskust. (1. Tess. 5:8; Õpet. 3:21.) Lootus hoiab  meie pilgu Jumala tõotustel ja aitab meil näha probleeme õige nurga alt. (Laul 27:1, 14; Ap. t. 24:15.) Kui aga tahame, et meie „kiiver” meid kaitseks, tuleb meil seda kanda peas, mitte käes.

17., 18. a) Kuidas püüab Saatan panna meid kiivrit peast võtma? b) Millest on näha, et Saatan pole suutnud meid tüssata?

¹⁷ Kuidas võib Saatan panna meid kiivrit peast ära võtma? Mõtle, mida ta proovis teha Jeesusega. Kindlasti teadis Saatan, et Jeesusel on lootus hakata tulevikus inimkonna üle valitsema. Siiski oli Jeesusel vaja oodata Jehoova määratud aega. Enne tuli tal kannatada ja surra. Saatan pakkus, et tema lootus võiks täituda juba varem. Ta ütles, et kui Jeesus tema ees korra kummardab, saab ta kõik ja kohe. (Luuka 4:5–7.) Nii on ka meiega. Saatan teab, et Jehoova on lubanud anda meile ainelist vara uues maailmas. Meil tuleb aga oodata ja võib-olla kogeda raskusi. Saatan pakub meile ahvatlevaid võimalusi nautida rikkusi juba praegu. Ta tahab, et püüaksime saada endale kõike ja kohe. Ta õhutab meid panema Jumala kuningriigi teisele kohale. (Matt. 6:31–33.)

¹⁸ Paljud noored pole lasknud end sel moel tüssata. 20-aastane Kiana ütleb: „Ma tean, et ainus lahendus kõigile meie probleemidele on Jumala kuningriik.” Kuidas see kindel lootus teda mõjutab? „Paradiisilootus aitab mul ilmalikesse eesmärkidesse õigesti suhtuda,” ütleb neiu. „Ma ei püüa oma annetest kasu lõigata ja karjääriredelil tõusta. Selle asemel kulutan oma aega ja jõudu vaimsete eesmärkide saavutamiseks.”

19., 20. Kuidas me saame arendada oma oskusi Jumala sõna käsitsemisel?

¹⁹ Rooma jalaväelase mõõk oli sel ajal, kui Paulus oma kirja kirjutas, umbes poole meetri pikkune ja mõeldud käsitsivõitluseks. Üks põhjus, miks Rooma sõdurid selle käsitsemisel nii osavad olid, oli see, et nad harjutasid iga päev.

²⁰ Paulus võrdleb Jumala sõna mõõgaga. Jehoova on selle meile andnud ja meil tuleb õppida seda oskuslikult kasutama, et kaitsta oma tõekspidamisi või et parandada omaenda mõtlemist. (2. Kor. 10:4, 5; 2. Tim. 2:15.) Kuidas sina oma oskusi arendad? Sebastian, kes on 21, lausub: „Kirjutan Piiblit lugedes igast peatükist ühe salmi üles. Mul on oma lemmiksalmide loetelu. Nii olen Jehoova mõtetega ühel lainel.” Daniel, keda varem tsiteeriti, ütleb: „Kui loen Piiblit, valin välja kirjakohad, mis võiksid aidata inimesi, keda kuulutustööl kohtan. Olen avastanud, et inimesed reageerivad hästi, kui räägid Piiblist õhinaga ja teed oma parima, et neid aidata.”

21. Miks pole vaja Saatanat ja deemoneid liigselt karta?

²¹ Nagu selles artiklis tsiteeritud noorte kogemustest on näha, ei ole meil vaja Saatanat ja deemoneid liigselt karta. Nad on küll hirmuäratavad, aga mitte võitmatud. Ja nad on surelikud. Peagi, Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal, seotakse nad kinni, nii et nad ei saa midagi teha, ja pärast nad hävitatakse. (Ilm. 20:1–3, 7–10.) Me tunneme oma vaenlast, tema taktikat ja kavatsusi. Jehoova abiga suudame seista Kuradile vastu!