1. Mida Jehoova Eedenis meie vaenlase kohta teada andis?

AADAM kahtlemata teadis, et maod ei räägi. Seega võis ta oletada, et Eevaga oli mao läbi rääkinud mõni vaimolend. (1. Moos. 3:1–6.) Aadam ja Eeva ei tundnud seda vaimolendit. Sellegipoolest tegi Aadam teadliku otsuse keerata selg oma taevasele isale ja liituda võhivõõraga jumalavastases mässus. (1. Tim. 2:14.) Jehoova hakkas kohe pärast seda andma teada üksikasju selle õela vaenlase kohta, lubades, et lõpuks ootab teda häving. Siiski hoiatas Jehoova, et mingi aeg on sel vaimolendil, kes mao kaudu rääkis, võimalik võidelda nende vastu, kes armastavad Jumalat. (1. Moos. 3:15.)

2., 3. Miks ilmselt räägiti Saatanast enne messia tulekut nii vähe?

² Jehoova oma tarkuses pole meile teada andnud, mis on tema mässumeelse ingelpoja nimi. * Jumal ei andnud teada isegi tema kirjeldavat nimetust enne, kui mässust oli möödunud umbes 2500 aastat. (Iiob 1:6.) Tegelikult mainivad vaid kolm Piibli heebreakeelse osa raamatut (1. Ajaraamat, Iiob ja Sakarja) nimetust Saatan, mis tähendab „vastane”.  Miks räägiti meie vaenlasest enne messia saabumist nii vähe?

³ Ilmselt ei soovinud Jehoova Saatana isikut liigselt esile tõsta sellega, et oleks temast ja tema tegevusest Piibli heebrea osas pikalt rääkinud. Jehoova peamine eesmärk selle piibliosaga oli aidata inimestel ära tunda messias ja juhatada oma rahvas tema juurde. (Luuka 24:44; Gal. 3:24.) Kui see eesmärk oli saavutatud ja messias ilmunud, kasutas Jehoova Kristust ja tema jüngreid, et paljastada rohkem infot Saatana ja temaga liitunud inglite kohta. * See on igati sobiv, kuna just Jeesus ja tema võitud kaasvalitsejad on need, kes Jehoova tahtel purustavad Saatana ja tema käsilased. (Rooml. 16:20; Ilm. 17:14; 20:10.)

4. Miks pole vaja Kuradit üleliia karta?

⁴ Apostel Peetrus ütleb, et Kurat on nagu „möirgav lõvi”, ning Johannes nimetab teda „loheks” ja „maoks”. (1. Peetr. 5:8; Ilm. 12:9.) Siiski ei ole vaja Kuradit üleliia karta – tema võim on piiratud. (Loe Jaakobuse 4:7.) Meie selja taga on Jehoova, Jeesus ja ustavad inglid. Nende abiga suudame oma vaenlasele vastu panna. Mõtleme nüüd aga kolmele olulisele küsimusele. Kui suur on Saatana mõju? Mil moel ta püüab mõjutada igaüht? Ja millised on tema võimu piirid? Neid küsimusi arutades võime õppida nii mõndagi.

5., 6. Miks ei suuda inimvalitsused teha muudatusi, mida inimkond kõige enam vajab?

⁵ Saatanaga ühines märkimisväärne hulk mässumeelseid ingleid. Enne veeuputust ahvatles ta vähemalt osa neist olema ebamoraalsetes suhetes inimeste tütardega. Piibel kirjeldab Saatana mõju sümboolselt, kui räägib lohest, kes tõmbas kolmandiku taevatähtedest endaga kaasa. (1. Moos. 6:1–4; Juuda 6; Ilm. 12:3, 4.) Kui need inglid Jumala pere hülgasid, sattusid nad Saatana võimu alla. Need mässajad ei ole aga lihtsalt kamp provokaatoreid. Saatan on püüdnud Jumala kuningavalitsust jäljendada ning iseennast kuningaks teinud. Oma nähtamatutes valdustes on Saatan moodustanud valitsusi, andes neile võimu maailma üle. (Efesl. 6:12.)

⁶ Saatan avaldab oma nähtamatu organisatsiooni kaudu mõju kõigile inimvalitsustele. See tõsiasi sai selgeks siis, kui Saatan näitas Jeesusele „kõiki maailma kuningriike” ja ütles: „Ma annan sulle võimu nende kõigi üle ja nende hiilguse, sest see võim on antud minule ja ma annan selle, kellele tahan.” (Luuka 4:5, 6.) Hoolimata Saatana õelast mõjust teevad paljud valitsused oma kodanikele ka head. Samuti võivad mõnel valitsejal olla üllad kavatsused. Kuid ükski inimvalitsus ega -valitseja ei suuda teha muudatusi, mida inimkond kõige enam vajab. (Laul 146:3, 4; Ilm. 12:12.)

7. Kuidas kasutab Saatan valereligiooni ja ärimaailma? (Vaata pilti artikli alguses.)

⁷ Saatan ja deemonid ei kasuta „kogu maailma” eksitamiseks mitte ainult inimvalitsusi, vaid ka valereligiooni ja ärimaailma. (Ilm. 12:9.) Valereligiooni kaudu propageerib Saatan valesid Jehoova kohta. Samuti paistab tal olevat kindel plaan panna võimalikult paljusid Jumala nime unustama.  (Jer. 23:26, 27.) Seetõttu on siiraid inimesi, kes enda arvates kummardavad Jumalat, petetud kummardama hoopis deemoneid. (1. Kor. 10:20; 2. Kor. 11:13–15.) Saatan levitab valesid ka ärimaailma kaudu. Näiteks annab see tihtipeale mõista, et kõige õnnelikum on inimene siis, kui ta on ajanud kokku suure varanduse. (Õpet. 18:11.) Need, kes seda valet uskuma jäävad, raiskavad oma elu rikkust teenides, selle asemel et Jumalat teenida. (Matt. 6:24.) Lõpuks lämmatab rahaarmastus nende igasugused soojad tunded Jumala vastu. (Matt. 13:22; 1. Joh. 2:15, 16.)

8., 9. a) Millist kaht asja me võime õppida Aadama, Eeva ja mässumeelsete inglitega juhtunust? b) Miks on hea teada, kui suur on Saatana mõju?

⁸ Aadama, Eeva ja mässumeelsete inglitega juhtunust võime õppida vähemalt kahte asja. Esiteks, on olemas vaid kaks valikut: me kas jääme ustavaks Jehoovale või oleme Saatana pundis. (Matt. 7:13.) Teiseks, neil, kes liituvad Saatanaga, on kesine palk. Aadam ja Eeva said võimaluse ise otsustada, mis on hea ja mis halb, ning deemonid võimaluse mõjutada inimvalitsusi. (1. Moos. 3:22.) See, mida Saatana pakutava eest maksta tuleb, on aga alati suurem kui tasu. (Iiob 21:7–17; Gal. 6:7, 8.)

⁹ Miks on meil hea teada, kui suur on Saatana mõju? See aitab meil suhtuda võimukandjatesse tasakaalukalt ja innustab tegema kuulutustööd. Jehoova tahab, et peaksime valitsejatest lugu. (1. Peetr. 2:17.) Ta ootab, et kuuletuksime inimvalitsuste antud seadustele, kui need ei lähe vastuollu tema seadustega. (Rooml. 13:1–4.) Samas teame, et meil tuleb jääda erapooletuks. Me ei eelista üht erakonda või inimvalitsejat teisele. (Joh. 17:15, 16; 18:36.) Me näeme, mida Saatan püüab teha Jehoova nime ja mainega, ning seepärast tunneme suurt soovi õpetada inimestele tõde meie Jumala kohta. Me kanname uhkusega tema nime ja kasutame seda, teades, et armastus tema vastu on kaugelt ülevam kui armastus raha ja asjade vastu. (Jes. 43:10; 1. Tim. 6:6–10.)

10.–12. a) Milliseid söötasid võis Saatan kasutada, et oma inglitest vendi peibutada? b) Mida me saame sõnakuulmatute inglite langemisest õppida?

¹⁰ Milliseid tõhusaid võtteid kasutab Saatan üksikisikute mõjutamiseks? Ta  kasutab sööta, et peibutada neid tegema tema tahtmist. Samuti püüab ta neid sundida endale alluma.

¹¹ Mõtle, kui ahvatlev oli Saatana sööt, millega ta püüdis suure hulga oma inglitest vendi. Ta pidi olema neid kaua jälginud, enne kui meelitas neid tulema üle enda poolele. Vähemalt osa neist neelas sööda alla ja oli ebamoraalsetes suhetes naistega. Nad sigitasid hübriide, hiidtüranne, kes maal võimutsema hakkasid. (1. Moos. 6:1–4.) Võib-olla peibutas Saatan ustavusetuid ingleid lisaks seksuaalsuhetele ka lubadusega, et nad saavad võimu inimeste üle. Tema eesmärk võis olla naise järeltulija saabumine võimatuks teha. (1. Moos. 3:15.) Igal juhul tegi Jehoova Saatana ja mässumeelsete inglite riugastele lõpu, kui tõi maa peale veeuputuse.

¹² Mida me saame sellest loost õppida? Saatan on ebamoraalsuse ja meie eneseuhkuse kasutamisel väga osav. Inglid olid ilmatu aja Jumala ees teeninud, enne kui Saatanaga liitusid. Ent isegi nii suurepärases keskkonnas lasid paljud endas juurduda valedel ihadel. Samuti võime meie olla teeninud juba aastakümneid Jumala organisatsiooni maises osas. Kuid isegi selles vaimselt puhtas keskkonnas võivad ebapuhtad ihad juurduma hakata. (1. Kor. 10:12.) On oluline, et me järjepidevalt uuriksime oma südant, heidaksime kõrvale ebamoraalsed mõtted ja seisaksime vastu ebatervele uhkusele. (Gal. 5:26; loe Koloslastele 3:5.)

13. Milline on veel üks Saatana tõhus sööt ja kuidas seda vältida?

¹³ Veel üks sööt, mida Saatan kasutab ja mis inimestes uudishimu tekitab, on maagia. Tänapäeval ei ärgita ta huvi deemonite vastu ainuüksi valereligiooni kaudu, vaid ka meelelahutustööstuse kaudu. Filmid, mängud ja meedia kujutavad maagiat ja müstikat põnevana. Kuidas vältida selle konksu otsa sattumist? Me ei saa oodata, et Jumala organisatsioon annab meile nimekirja, milline on hea ja milline halb meelelahutus. Igaühel tuleb treenida oma südametunnistust vastavaks Jumala mõõdupuule. (Heebr. 5:14.) Me teeme tarku otsuseid, kui võtame kuulda Jumala nõu, mille Paulus kirja pani. Ta ütles, et meie armastus Jumala vastu ei tohi olla silmakirjalik. (Rooml. 12:9.) Küsi endalt: „Kas see, kuidas ma meelt lahutan, teeb mind silmakirjalikuks? Kui minu piibliõpilane või huviline näeks mind meelt lahutamas,  kas ta mõtleks, et ma elan selle järgi, mida õpetan?” Mida täpsemini meie sõnad ja teod kokku sobivad, seda väiksem on oht sattuda Saatana sööda otsa. (1. Joh. 3:18.)

14. Kuidas püüab Saatan meid hirmutada ja kuidas me võime kindlaks jääda?

¹⁴ Lisaks peibutavale söödale püüab Saatan jõu ja hirmutamisega murda meie ustavust Jehoovale. Näiteks võib ta juhtida asjade kulgu nii, et mõni valitsus keelustab meie kuulutustöö. Või siis ässitab ta töö- või koolikaaslasi meid mõnitama, sest soovime elada Piibli moraalinormide järgi. (1. Peetr. 4:4.) Samuti võib ta mõjutada mõnd heade kavatsustega pereliiget meid heidutama, et me ei käiks koosolekutel. (Matt. 10:36.) Kuidas kindlaks jääda? Esiteks, me ei peaks üllatuma, kui meid rünnatakse – Saatan on ju meiega sõjajalal. (Ilm. 2:10; 12:17.) Teiseks, pidagem meeles vaidlusküsimust nende rünnakute taga: Saatan väidab, et me teenime Jehoovat vaid siis, kui meil on kõik hästi. Ta ütleb, et kui meil läheb raskeks, keerame Jumalale selja. (Iiob 1:9–11; 2:4, 5.) Viimaks, toetugem Jehoovale, et vastu pidada. Pidagem meeles, et ta ei hülga meid iial. (Heebr. 13:5.)

15. Kas Saatan saab panna meid käituma meie tahte vastaselt? Selgita.

¹⁵ Saatan ei saa panna inimesi käituma nende tahte vastaselt. (Jaak. 1:14.) Paljud selles maailmas isegi ei aima, et nad tantsivad Saatana pilli järgi. Kui aga inimene õpib tõde tundma, tuleb tal otsustada, keda teenida. (Ap. t. 3:17; 17:30.) Kui täidame otsusekindlalt Jumala tahet, ei saa Saatan meie laitmatust murda. (Iiob 2:3; 27:5.)

16., 17. a) Mida veel Saatan ja deemonid teha ei saa? b) Miks pole vaja karta kuuldavalt Jehoova poole palvetada?

¹⁶ On muudki, mida Saatan ja deemonid teha ei saa. Näiteks ei öelda kuskil pühakirjas, et nad saavad lugeda inimese mõtteid. Piiblis pole öeldud, et see võime oleks kellelgi peale Jehoova ja Jeesuse. (1. Saam. 16:7; Mark. 2:8.) Kuidas on aga rääkimise või kuuldava palvega? Kas meil on vaja karta, et Kurat või deemonid kuulevad meie palveid ja kasutavad seda infot meie vastu? Ei ole vaja karta. Miks võib nii öelda? Me ju ei karda teha häid tegusid Jehoova teenistuses, arvates et Kurat võib meid näha. Samuti ei ole meil vaja karta häälega palvetada, mõeldes et Kurat võib meid kuulda. Piiblis on palju näiteid Jumala teenijatest, kes palvetasid kuuldavalt, ja seal pole mingit vihjet selle kohta, et nad oleksid kartnud, et Kurat neid pealt kuulab. (1. Kun. 8:22, 23; Joh. 11:41, 42; Ap. t. 4:23, 24.) Kui räägime ja tegutseme siiralt Jumala tahtega kooskõlas, võime olla kindlad, et Jehoova ei luba Kuradil teha meile jäädavat kahju. (Loe Laul 34:7.)

¹⁷ Meil on vaja oma vaenlast tunda, kuid meil pole vaja teda karta. Jehoova abiga suudab isegi ebatäiuslik inimene Saatana ära võita. (1. Joh. 2:14.) Kui seisame talle vastu, põgeneb ta meie juurest. (Jaak. 4:7; 1. Peetr. 5:9.) Tundub, et Saatana eriline sihtmärk on noored. Mida saaksid nemad teha, et talle vastu seista? Järgmises artiklis vastame sellele küsimusele.