1. Millises kahes asjas me võime kindlad olla?

JEHOOVA armastab oma teenijaid. Nii on see alati olnud ja nii see ka jääb. Samuti armastab ta õigust ja õiglust. (Laul 33:5.) Seepärast me võime olla kindlad kahes asjas. 1) Jehooval on valus näha, kui tema teenijaid koheldakse ebaõiglaselt. 2) Ta seab omal ajal õigluse jalule. Selle sarja esimeses artiklis arutlesime selle üle, et Moosese seadus, mille Jumal Iisraeli rahvale andis, põhines armastusel. * Samuti pidi selle järgi koheldama õiglaselt kõiki, eriti kaitsetuid. (5. Moos. 10:18.) Seadusest ilmnes, kui väga Jehoova oma rahvast hoolib.

2. Milliseid küsimusi me arutama hakkame?

² Moosese seadus kaotas kehtivuse aastal 33 m.a.j, kui rajati kristlik kogudus. Kas kristlased jäid seega ilma kaitsest, mida pakkus seadus, mis põhines armastusel ja edendas õiglust? Ei, neil oli nüüd uus seadus, Kristuse seadus. Selles artiklis arutame kõigepealt, mida see endast kujutab. Seejärel saame vastused järgmisele kolmele küsimusele. Miks võib öelda, et ka see seadus rajaneb armastusel? Miks võib öelda, et see edendab õiglust? Kuidas peaksid selle seaduse järgi kohtlema teisi need, kel on teatud määral võimu?

3. Mida hõlmab Kristuse seadus, mida on mainitud tekstis Galaatlastele 6:2?

³ Loe Galaatlastele 6:2. Kristlased on Kristuse seaduse all. Jeesus ei pannud oma järelkäijate jaoks kirja mahukat seaduskogu, kuid ta andis neile juhendid, käsud ja põhimõtted, mille järgi elada. Kristuse seadus hõlmab kõike, mida Jeesus õpetas. Uurime seda seadust veidi lähemalt.

4., 5. Mil viisil ja millal Jeesus inimesi õpetas?

⁴ Mil viisil Jeesus inimesi õpetas? Kõigepealt tegi ta seda oma sõnadega. Tema sõnad olid tõesti vägevad, sest ta rääkis sellest, mis on tõde Jumala kohta, mis on elu eesmärk ja kuidas lõpetab Jumala kuningriik kõik inimeste hädad. (Luuka 24:19.) Samuti õpetas Jeesus nii, et oli teistele eeskujuks. Oma eluviisiga ta näitas, kuidas tema jüngrid peaksid elama. (Joh. 13:15.)

⁵ Millal Jeesus teisi õpetas? Ta tegi seda kogu oma maapealse teenistuse jooksul. (Matt. 4:23.) Samuti õpetas ta oma järelkäijaid peagi pärast ülesäratamist. Näiteks kord ilmutas ta end rohkem kui viiesajale jüngrile ja andis neile käsu inimesi õpetada. (Matt. 28:19, 20; 1. Kor. 15:6.) Koguduse peana jätkas Jeesus oma jüngritele juhatuse andmist ka pärast taevasse minemist. Näiteks esimese sajandi lõpus lasi ta Johannesel võitud kristlastele kirja panna julgustavaid mõtteid ja nõuandeid. (Kol. 1:18; Ilm. 1:1.)

6., 7. a) Kus on Jeesuse õpetused kirjas? b) Kuidas me saame kuuletuda Kristuse seadusele?

⁶ Kus on Jeesuse õpetused kirjas? Neli evangeeliumit räägivad palju sellest, mida Jeesus maa peal ütles ja tegi. Tema mõtteviisi aitavad mõista ka ülejäänud kirjutised Piibli kreekakeelses osas, mille panid püha vaimu mõjutusel kirja mehed, kel oli Kristuse mõttelaad. (1. Kor. 2:16.)

⁷ Õpetus meile. Jeesuse õpetused hõlmavad kõiki eluvaldkondi. Niisiis mõjutab Kristuse seadus meie tegevust nii kodus, tööl, koolis kui ka koguduses.  Me saame seda seadust tundma õppida, kui loeme Piibli kreekakeelset osa ja mõtiskleme loetu üle. Me kuuletume sellele seadusele, kui rakendame ellu Piibli kreeka osas sisalduvaid juhendeid, käske ja põhimõtteid. Kuuletudes Kristuse seadusele kuuletume Jumalale, kellelt pärinevad kõik Jeesuse õpetused. (Joh. 8:28.)

8. Millisel vundamendil rajaneb Kristuse seadus?

⁸ Heal majal on kindel vundament ja tänu sellele võivad elanikud tunda end turvaliselt. Samamoodi võivad end tunda turvaliselt need, kes järgivad seadust, millel on kindel vundament. Kristuse seadusel on parim võimalik vundament. Selleks on armastus. Miks võib nii väita?

9., 10. Milliseid näiteid on selle kohta, et Jeesuse tegude ajendiks oli armastus, ja kuidas me saame tema eeskuju järgida?

⁹ Esiteks, kõikide Jeesuse tegude ajendiks oli armastus. Tema armastus väljendus näiteks selles, et ta tundis inimestele kaasa. Kaastundest ajendatuna õpetas ta rahvahulki, tegi haigeid terveks, toitis näljaseid ja äratas üles surnuid. (Matt. 14:14; 15:32–38; Mark. 6:34; Luuka 7:11–15.) Kuigi kõik see võttis palju aega ja jõudu, oli ta meeleldi valmis seadma teiste heaolu enda omast ettepoole. Tema suurim armastusetegu oli see, et ta andis oma elu inimeste eest. (Joh. 15:13.)

¹⁰ Õpetus meile. Me käime Jeesuse jälgedes, kui seame teiste heaolu enda omast ettepoole. Samuti saame järgida tema eeskuju, kui suhtume kaastundlikult oma territooriumil elavatesse inimestesse. Kaastunne ajendab meid kuulutama neile head sõnumit ja neid õpetama ning nii me järgimegi Kristuse seadust.

11., 12. a) Mis tõendab, et Jehoova hoolib oma teenijatest väga? b) Kuidas saame meie Jehoova armastust jäljendada?

¹¹ Teiseks, Jeesus peegeldas oma taevase isa armastust. Maapealse teenistuse ajal näitas ta selgelt, kui väga hoolib Jehoova oma teenijatest. Näiteks õpetas Jeesus, et Jehoovale on iga tema teenija väärtuslik ja kallis. (Matt. 10:31.) Jehoova võtab rõõmuga vastu iga kadunud lamba, kes kahetseb ja pöördub kogudusse tagasi. (Luuka 15:7, 10.) Ta on tõendanud oma armastust meie vastu sellega, et on andnud oma poja lunastusohvriks. (Joh. 3:16.)

¹² Õpetus meile. Kuidas saame meie Jehoova armastust jäljendada? (Efesl. 5:1, 2.) Meil tuleks samuti pidada kõiki oma vendi ja õdesid kalliks ning võtta rõõmuga vastu iga kadunud lambuke, kes Jehoova juurde tagasi tuleb. (Laul 119:176.) Me saame väljendada armastust usukaaslaste vastu sellega, et kasutame oma aega ja jõudu nende aitamiseks, eriti kui nad on hädas. (1. Joh. 3:17.) Kui ilmutame sel viisil armastust, kuuletume Kristuse seadusele.

13., 14. a) Milline Jeesuse käsk on kirjas tekstis Johannese 13:34, 35 ja miks võib öelda, et see oli uus käsk? b) Kuidas me saame täita Jeesuse antud uut käsku?

¹³ Kolmandaks, Jeesus ütles, et tema järelkäijate vahel peab olema ennastohverdav armastus. (Loe Johannese 13:34, 35.) See oli uus käsk, sest tema järelkäijatel tuli nüüd armastada üksteist viisil,  mida ei nõudnud Moosese seadus. Nad pidid armastama üksteist nii, nagu Jeesus neid armastas. See on ennastohverdav armastus. * Me peaksime armastama usukaaslasi isegi rohkem kui iseennast. See tähendab, et oleme Jeesuse kombel valmis andma oma elu nende eest.

¹⁴ Õpetus meile. Kuidas me saame järgida uut käsku, mille Jeesus andis? Nii, et toome ohvreid oma vendade-õdede heaks. See ei tähenda vaid seda, et oleme valmis andma nende eest enda elu, vaid et toome meeleldi ka väiksemaid ohvreid. Näiteks saame ehk mõnd eakat usukaaslast koosolekule viia, loobuda kaaskristlaste heaks enda eelistustest või kasutada oma puhkust hädaabitöödes osalemiseks. Nii me järgime Kristuse seadust. Samuti anname sel viisil oma osa, et meie kogudus oleks meeldiv ja turvaline paik.

15.–17. a) Kuidas ilmnes Jeesuse tegudes õiglus? b) Kuidas me saame Jeesust jäljendada?

¹⁵ Õiglus tähendab Piiblis peamiselt seda, et keegi teeb, mis on Jumala silmis õige, ja on erapooletu. Miks võib öelda, et Kristuse seadus edendab õiglust?

¹⁶ Esiteks, Jeesuse õiglus ilmnes tema tegudes. Tol ajal vihkasid juudi usujuhid mittejuute, põlgasid lihtrahvast ja suhtusid naistesse lugupidamatult. Jeesus aga oli kõigi suhtes õiglane ja erapooletu. Ta ei lükanud eemale mittejuute, kes temasse uskusid. (Matt. 8:5–10, 13.) Ta kuulutas eelarvamusteta nii rikastele kui ka vaestele. (Matt. 11:5; Luuka 19:2, 9.) Jeesus polnud kunagi naiste suhtes karm ega ülekohtune. Ta oli hoopis lugupidav ja lahke ning seda isegi selliste naiste vastu, kellesse suhtuti põlgusega. (Luuka 7:37–39, 44–50.)

¹⁷ Õpetus meile. Me saame Jeesust jäljendada, kui kohtleme teisi erapooletult ja kuulutame kõigile, kes soovivad kuulata, hoolimata nende sotsiaalsest või usulisest taustast. Kristlikud mehed kohtlevad Jeesuse eeskujul naisi lugupidavalt. Seda kõike tehes me järgime Kristuse seadust.

18., 19. Mida õpetas Jeesus õigluse kohta ja mida me sellest õpime?

¹⁸ Teiseks, Jeesuse õiglus ilmnes tema õpetustes. Ta õpetas põhimõtteid, mis aitavad kohelda teisi õiglaselt. Mõtle näiteks kuldsele reeglile. (Matt. 7:12.) Me kõik soovime, et meid koheldaks õiglaselt. Seepärast peaksime ka teisi kohtlema õiglaselt. Kui me seda teeme, ajendab see teisi samaga vastama. Ent kuidas on lugu siis, kui kogeme ebaõiglust? Jeesus õpetas oma järelkäijaid usaldama Jehoovat, kes seab õigluse jalule nende heaks, „kes hüüavad tema poole ööd ja päevad”. (Luuka 18:6, 7.) Võime olla kindlad, et meie õiglane Jumal teab, milliseid katsumusi meil viimseil päevil on, ja et ta kaotab omal ajal kogu ebaõigluse. (2. Tess. 1:6.)

¹⁹ Õpetus meile. Kui toimime Jeesuse antud põhimõtete järgi, kohtleme teisi õiglaselt. Ja kui kogeme Saatana maailmas ebaõiglust, siis lohutab meid teadmine, et Jehoova seab omal ajal õigluse jalule.

20., 21. a) Kuidas peaksid kohtlema teisi need, kel on teatud määral võimu? b) Kuidas peaks abielumees kohtlema oma naist ning isa oma lapsi?

²⁰ Kuidas peaksid Kristuse seaduse järgi kohtlema teisi need, kel on mingil määral võimu? Kuna selle seaduse vundament on armastus, peaksid nad kohtlema teisi väärikalt ja hoolivalt. Neil tuleks meeles pidada, et Kristuse eeskuju järgimiseks on neil tarvis ilmutada armastust kõiges, mida nad teevad.

²¹ Perekonnas. Abielumees peaks oma naist armastama nii, nagu Kristus kogudust. (Efesl. 5:25, 28, 29.) Mehel tuleks olla Kristuse eeskujul ennastohverdav ning panna oma naise heaolu enda omast ettepoole. Mõni mees võib tunda, et seda pole kerge teha, võib-olla sellepärast, et ta ise pole kasvanud sellises keskkonnas, kus oleks väärtustatud õiglust ja armastust. Tal on ehk raske hüljata halvad harjumused, kuid ta peaks püüdma seda teha, et kuuletuda Kristuse seadusele. Kui mees ilmutab ennastohverdavat armastust, pälvib ta naise lugupidamise. Isa, kes oma lapsi armastab, ei tee neile kunagi oma sõnade või tegudega haiget. (Efesl. 4:31.) Ta hoopis kohtleb neid armastusega, nii et lapsed tunnevad end hästi ja turvaliselt. Kahtlemata armastavad ja usaldavad lapsed sellist isa.

22. Kellele kuuluvad „lambad”, nagu kinnitab kirjakoht 1. Peetruse 5:1–3, ja kuidas tuleks nendega ümber käia?

²² Koguduses. Kogudusevanematel on tarvis meeles hoida, et „lambad” ei kuulu neile. (Joh. 10:16; loe 1. Peetruse 5:1–3.) Väljendid „Jumala kari”, „Jumala ees” ja „kuuluvad Jumalale” tuletavad vanematele meelde, et „lambad” on Jehoova omad. Ta soovib, et tema lambukestega  käidaks ümber hellalt. (1. Tess. 2:7, 8.) Vanemad, kes nii toimivad, on Jehoova soosingus. Samuti peavad neist lugu vennad ja õed.

23., 24. a) Milline on kogudusevanemate roll tõsiste väärtegude käsitlemisel? b) Millele vanemad mõtlevad, kui käsitlevad mingit väärtegu?

²³ Milline on kogudusevanemate roll tõsiste väärtegude käsitlemisel? See erineb muistse aja kohtumõistjate ja vanemate rollist. Moosese seaduse kohaselt pidid need ametisse määratud mehed käsitlema mitte ainult usulisi, vaid ka tsiviil- ja kriminaalasju. Kuid Kristuse seaduse all olles tuleb vanematel käsitleda vaid väärtegude neid aspekte, mis on seotud Jehoova teenimisega. Nad mõistavad, et Jumal on andnud riigivõimudele õiguse tegeleda tsiviil- ja kriminaalasjadega. See hõlmab ka trahvide või vangistuse määramist. (Rooml. 13:1–4.)

²⁴ Mida peavad kogudusevanemad tegema, kui keegi kogudusest sooritab ränga patu? Nad analüüsivad juhtumit ja teevad otsuseid pühakirja alusel. Seejuures on neil meeles, et Kristuse seaduse alus on armastus. Armastus ajendab vanemaid mõtlema, mida on vaja ette võtta, et aidata koguduses neid, kes on langenud väärteo ohvriks. Samuti ajendab see vanemaid kindlaks tegema, kas väärteo sooritaja kahetseb oma tegu ja kas saab aidata tal taastada suhted Jehoovaga.

25. Mida me arutame järgmises artiklis?

²⁵ Meil on tõesti põhjust olla tänulik, et oleme Kristuse seaduse all. Kui igaüks meist püüab kogu hingest seda seadust järgida, aitab see kaasa sellele, et kõik tunnevad end koguduses mõnusalt ja turvaliselt. Siiski me elame praegu maailmas, kus kurjad inimesed lähevad veelgi kurjemaks. (2. Tim. 3:13.) Meil tuleb jääda valvsaks. Kuidas ilmneb koguduse toimimisviisist Jumala õiglus, kui mõnda last on seksuaalselt väärkoheldud? Järgmises artiklis arutame seda teemat.