1., 2. Miks peaks Ilmutusraamat meile huvi pakkuma?

 KAS oled kunagi lehitsenud mõne tuttava fotoalbumit? Enamik nägusid seal on sulle võõrad. Siis aga jääb su pilk peatuma ühel fotol, sest ka sina oled seal. Sa silmitsed seda ja püüad meenutada, kus ja millal see on tehtud ning kes on teised inimesed pildil. Võiks öelda, et see foto on sulle tähendusrikkam kui ülejäänud selles albumis.

² Ilmutusraamat on nagu selline foto ja seda vähemalt kahel põhjusel. Esimene tuleb välja raamatu avasõnadest, kus öeldakse: „Jeesus Kristuse ilmutus, mille Jumal talle andis, et näidata oma orjadele, mis varsti toimub.” (Ilm. 1:1.) Järelikult pole Ilmutusraamat kirjutatud mitte inimkonnale üldiselt, vaid Jumala orjadele ehk tema pühendunud teenijatele. Seega on ootuspärane, et meilgi on osa selle raamatu prohvetiennustuste täitumises. Teisisõnu, meiegi oleme pildil.

3., 4. Millal Ilmutusraamatu ennustused täituvad ja mida meil igaühel on tähtis teha?

³ Teine põhjus tuleb välja tekstist Ilmutus 1:10, kus apostel Johannes annab teada Ilmutusraamatu ennustuste täitumise aja. Ta kirjutab: „Püha vaim viis mind Isanda päeva.” Johannes pani need sõnad kirja 96. aasta paiku, kui Isanda päev oli veel sajandite kaugusel. (Matt. 25:14, 19; Luuka 19:12.) Piibli kronoloogia näitab, et see päev algas aastal 1914, kui  Jeesus sai taevas kuningaks. Tol aastal hakkasidki Ilmutusraamatu ennustused, mis puudutavad otseselt Jumala rahvast, täide minema.

⁴ Kuna meie elamegi Isanda päeval, on ülimalt tähtis võtta kuulda sõnu, mis on tekstis Ilmutus 1:3. Seal öeldakse: „Õnnelik on see, kes loeb ette selle prohvetikuulutuse sõnu, ning õnnelikud on need, kes neid sõnu kuulevad ja nende järgi teevad, sest määratud aeg on lähedal.” Nagu näha, ei piisa vaid Ilmutusraamatu sõnade lugemisest. Nende järgi on tarvis ka teha.

5. Kuidas rõhutab Ilmutusraamat vajadust teha kindlaks, kas teenime Jehoovat talle meelepäraselt?

⁵ Juba Ilmutusraamatu esimesest peatükist tuleb välja, et Jeesus teab täpselt, mis kogudustes toimub. (Ilm. 1:12–16, 20; 2:1.) Seda on näha tema sõnumitest esimese sajandi Väike-Aasia seitsmele kogudusele. Neis andis ta kristlastele konkreetseid juhiseid, et aidata neil teenida Jehoovat talle meelepäraselt. See, mida ta ütles, tuleb Jumala rahvale kasuks ka tänapäeval. Meie juhina teab Jeesus hästi, millised on meie igaühe suhted Jehoovaga, ning tal ei jää miski kahe silma vahele. Samuti teab ta, mida meil tuleb teha, et Jehooval oleks meist hea meel. Mida me võiksime tema sõnadest Väike-Aasia kogudustele kõrva taha panna?

6. a) Milline probleem oli Efesose kristlastel? (Ilmutus 2:3, 4.) b) Mida me võime õppida Jeesuse sõnumist Efesose kogudusele?

⁶ Loe Ilmutus 2:3, 4. Me ei tohi lasta armastusel Jehoova vastu hääbuda. Sõnumis Efesose kristlastele tunnustas Jeesus neid selle eest, et nad on vastu pidanud ja teeninud Jehoovat hoolimata mitmesugustest raskustest. Kuid ta juhtis tähelepanu ka ühele puudusele. Nimelt olid nad lasknud hääbuda armastusel, mis neil algul oli. Neil tuli armastus Jehoova vastu taas lõkkele puhuda, vastasel juhul oleks nende jumalateenimine olnud tühine. Ka meil on tähtis mitte lihtsalt vastu pidada, vaid teha seda õigel põhjusel. Jumalale ei lähe korda mitte ainult, mida me teeme, vaid ka, miks me midagi teeme. Ta soovib, et teeniksime teda sügavast armastusest ja tänutundest. (Õpet. 16:2; Mark. 12:29, 30.)

7. a) Mis probleem oli Sardese koguduses? (Ilmutus 3:1–3.) b) Mida me võime õppida Jeesuse sõnumist Sardese kogudusele?

⁷ Loe Ilmutus 3:1–3. Meil tuleb olla ärkvel ja valvsad. Sardese koguduse liikmetel oli teistsugune probleem. Nad olid varem olnud Jehoova teenistuses tegusad, kuid mingi aja pärast olid nad muutunud loiuks. Seepärast käskis Jeesus neil üles ärgata. Mida me sellest õpime? Kuigi Jehoova hindab väga kõike, mida oleme tema heaks varem teinud, ei tohiks me loorberitele puhkama jääda. (Heebr. 6:10.) Isegi kui me oma olude tõttu ei saa enam teha nii palju  kui varem, võib meil ikka olla Isanda töös palju teha. See aitab meil jääda ärksaks kuni lõpuni. (Matt. 24:13; Mark. 13:33; 1. Kor. 15:58.)

8. Mida võib õppida Jeesuse sõnumist Laodikeia kogudusele? (Ilmutus 3:15–17.)

⁸ Loe Ilmutus 3:15–17. Meil tuleb teenida Jehoovat innukalt ja kogu südamest. Laodikeia kristlased olid Jehoova teenistuses leiged. Seepärast ütles Jeesus neile, et nad on armetud ja haletsusväärsed. Et Jehooval oleks neist hea meel, tuli neil taas hakata teda teenima tulise innuga. (Ilm. 3:19.) Kui tajume, et meiegi ind on kahanenud, peaksime süvendama tänutunnet kõigi nende vaimsete rikkuste eest, mis me Jehoovalt oleme saanud. (Ilm. 3:18.) Ärgu saagu mugav elu meile kunagi nii tähtsaks, et Jehoova teenimine jääb tagaplaanile!

9. Millest meil tuleb hoiduda?

⁹ On ohtlik süüvida usutaganejate õpetustesse. Pergamoni koguduses oli neid, kes soodustasid sektantlust, ning Jeesus noomis neid tõsiselt. (Ilm. 2:14–16.) Ta kiitis aga Tüatiira kristlasi, kes ei tahtnud midagi teada Saatana sügavustest, ja innustas neid tõest kõvasti kinni hoidma. (Ilm. 2:24–26.) Nõrgematel kristlastel, kes olid valeõpetuste õnge läinud, tuli oma eksimusest aru saada ja mõtteviisi korrigeerida. Mida see kõik meile õpetab? Usutaganejad võivad olla pealtnäha jumalakartlikud, aga nende teod seda ei tõenda. (2. Tim. 3:5.) Meil tuleks olla usinad piibliuurijad, kuna nii on kergem valeõpetusi ära tunda ja need kõrvale heita. (2. Tim. 3:14–17; Juuda 3, 4.)

10. Mida me veel võime õppida Jeesuse sõnumitest Pergamoni ja Tüatiira kogudusele?

¹⁰ Jumala rahva seas pole kohta moraalitusele. Jeesus juhtis tähelepanu veel ühele probleemile, mis puudutas nii Pergamoni kui Tüatiira kogudust. Neis kogudustes oli mõningaid, kes elasid kõlvatut elu, ning Jeesus mõistis sellise olukorra hukka. (Ilm. 2:14, 20.) Ka tänapäeval ei salli Jehoova oma rahva seas mingit moraalitust.  Isegi kui oleme teda juba aastaid teeninud ja meil on organisatsioonis palju vastutust, pole kõlvatutele tegudele mingit õigustust. (1. Saam. 15:22; 1. Peetr. 2:16.) Meil tuleb kinni pidada Jehoova ülevatest normidest, ükskõik kui madalale see maailm ka ei langeks. (Efesl. 6:11–13.)

11. Mida Jeesus meile Ilmutusraamatu kaudu südamele paneb? (Vaata ka kasti „ Kokkuvõtteks”.)

¹¹ Mida siis kokkuvõtteks öelda? Meil tuleb teha kindlaks, kas teenime Jehoovat talle meelepäraselt. Kui märkame enda juures midagi, mis võiks teha meie jumalateenimise tühiseks, peaksime otsekohe midagi ette võtma. (Ilm. 2:5, 16; 3:3, 16.) Kuid millest Jeesus kogudustele saadetud sõnumites veel rääkis?

12. Mida ütles Jeesus Smürna ja Filadelfia kristlastele ja kuidas see meid puudutab? (Ilmutus 2:10.)

¹² Vaatame nüüd, milline oli Jeesuse sõnum Smürna ja Filadelfia kogudusele. Ta ütles sealsetele kristlastele, et nad ei kardaks tagakiusamist, sest nende ustavus saab tasutud. (Loe Ilmutus 2:10; 3:10.) Me võime sellest õppida seda, et tagakiusamist ei saa vältida ja et meil on vaja vastupidavust. (Matt. 24:9, 13; 2. Kor. 12:10.) Miks on oluline seda meeles pidada?

13., 14. Kuidas on Jumala rahvast mõjutanud sündmused, millest räägitakse Ilmutusraamatu 12. peatükis?

¹³ Ilmutusraamat annab teada, et Isanda päeval kiusatakse Jehoova teenijaid taga. 12. peatükis räägitakse, et kohe pärast Jumala kuningriigi sündi puhkes taevas sõda. Ühel poolel võitlesid Miikael ehk Jeesus Kristus ja inglid, teisel poolel aga Saatan ja deemonid. (Ilm. 12:7, 8.) Viimased said lüüa ja heideti taevast alla maa lähedusse. Sellega algas maa peal enneolematu hädaaeg. (Ilm. 12:9, 12.) Kuidas on see kõik Jumala rahvast mõjutanud?

¹⁴ Kuna Saatan taevasse enam ei pääse, on tema viha suunatud võitud kristlaste vastu, kes on Jumala kuningriigi esindajad maa peal ja annavad Jeesusest tunnistust. (2. Kor. 5:20; Efesl. 6:19, 20; Ilm. 12:17.) Vaatame, kuidas on Saatan võitute vastu sõdinud.

15. Keda sümboliseerivad kaks tunnistajat ja mis nendega juhtus?

 ¹⁵ Saatan õhutas Jumala rahva vaenlasi ründama võitud kristlasi, kes olid kuningriigi kuulutamise töö esirinnas. Ilmutusraamatus on ennustus kahest tunnistajast, kes tapetakse. * (Ilm. 11:3, 7–11.) See läks täide aastal 1918, kui kaheksa vastutavat venda mõisteti valesüüdistuste alusel süüdi ja pandi vangi. Igaühele neist määrati väga pikk karistusaeg ja näis, et võitud kristlaste töö on peatunud – et nad on otsekui tapetud.

16. Milline ootamatu pööre toimus aastal 1919 ja mida Saatan edasi tegi?

¹⁶ Ennustuses öeldakse edasi, et need kaks tunnistajat ärkavad lühikese aja pärast taas ellu. Just nii läkski. 1919. aasta algupoolel toimus midagi ootamatut: vennad vabastati vanglast ja hiljem tunnistati nende vastu esitatud süüdistused alusetuks. Vabastatud vennad jätkasid jalamaid kuningriigitööd. Muidugi ei jäänud Saatan seda niisama pealt vaatama. Ta purskas võitud kristlastele järele „veejoa, mis oli nagu jõgi” ehk hakkas neid ägedalt taga kiusama ning ta on teinud seda seniajani. (Ilm. 12:15.) Tagakiusamisega toimetulemine nõuab meilt kõigilt vastupidavust ja usku. (Ilm. 13:10.)

17. Millist abi on Jumala rahvas aeg-ajalt saanud?

¹⁷ Ilmutusraamatu 12. peatükk näitab, et Jumala rahvale tuleb abi ootamatust allikast. Seal öeldakse: „Maa ... avas oma suu ja neelas ära jõe, mille lohe [Saatan] oli suust välja pursanud.” (Ilm. 12:16.) Maa ehk stabiilsem osa Saatana maailmast, näiteks mõned õigusorganid, on vahel Jumala rahvale appi tulnud. Jehoova teenijad on saanud hulga kohtuvõite, mis on võimaldanud neil vabamalt Jumalat teenida. Nad on kasutanud ära kõiki võimalusi teha Jehoova antud tööd. (1. Kor. 16:9.) Mida see töö hõlmab?

18. Mida Jumala rahvas viimseil päevil teeb?

 ¹⁸ Jeesus ennustas, et enne kui tuleb lõpp, kuulutavad tema järelkäijad kogu maailmas head sõnumit Jumala kuningriigist. (Matt. 24:14.) Selles töös aitavad neid inglid. Apostel Johannes kirjutas: „Ma nägin ... üht inglit, kes kuulutas igavest head sõnumit maa elanikele – igale rahvale, suguvõsale, keelele ja hõimule.” (Ilm. 14:6.)

19. Millist teist sõnumit Jehoova rahvas kuulutab?

¹⁹ Hea sõnum Jumala kuningriigist pole aga ainus sõnum, mida Jumala teenijad kuulutavad. Nad teevad koostööd ka nende inglitega, kellest räägitakse Ilmutusraamatu peatükkides 8 kuni 10 ja kes kuulutavad hädasid neile, kes Jumala kuningriiki ei tunnusta. Seega on Jehoova tunnistajad kuulutanud ka Jumala hukkamõistu Saatana maailma eri osade kohta. Nii on maa peale langenud justkui rahet ja tuld. (Ilm. 8:7, 13.) Jehoova tahab, et inimesed teaksid, et lõpp on lähedal, ning võiksid end muuta ja tema vihapäeval ellu jääda. (Sef. 2:2, 3.) Enamikule inimestest see sõnum aga ei meeldi. Seepärast nõuab selle kuulutamine meilt julgust. Ja suure viletsuse ajal tabab hukkamõistusõnum inimesi veelgi rängemalt. (Ilm. 16:21.)

20. Millest tuleb juttu kahes järgmises artiklis?

²⁰ Kuna me elame ajal, kui Ilmutusraamatu ennustused täituvad, ja meiegi oleme pildil, on meil oluline tähele panna, mida selles raamatus öeldakse. (Ilm. 1:3.) Kuid mis aitab meil tagakiusamise all Jehoovale ustavaks jääda ja kuulutada ka edaspidi julgelt tema sõnumeid? Meile annab söakust see, mida Ilmutusraamat räägib Jumala vaenlastest ja õnnistustest, mis ootavad ees ustavaid. Kõigest sellest tuleb juttu kahes järgmises artiklis.