1. Mis valik tuleb kõigil inimestel teha?

 KÕIGIL inimestel, kes praegu elavad, tuleb teha tähtis valik: kas toetada Jehoova õigust oma loodu üle valitseda või olla tema vastase Saatana poolel. Kolmandat võimalust ei ole. Otsusest, mille inimene teeb, sõltub, mis temast saab. (Matt. 25:31–33, 46.) Ta kas märgistatakse suure viletsuse ajal ellujäämiseks või ta hukkub. (Hes. 9:4, 6; Ilm. 7:14; 14:9–11.)

2. a) Mida innustab meid tegema Heebrealastele 10:35–39? b) Kuidas Ilmutusraamatu uurimine meid aitab?

² Loe Heebrealastele 10:35–39. Kui oled otsustanud toetada Jehoova ülemvõimu, oled teinud targa valiku. Ilmselt soovid sa nüüd aidata ka teistel eluteed leida. Ilmutusraamat on selles suureks abiks. See näitab, mis saab neist, kes on Jehoova vastasleeris, ja kui võrratu tulevik on neil, kes on tema poolel. Kõige selle uurimine tugevdab su enda soovi teenida Jehoovat ustavalt ning tänu sellele saad aidata teistelgi tulla ja ka jääda tema poolele.

3. Mida me selles artiklis arutame?

³ Selles artiklis vaatame, millised õnnistused ootavad neid, kes on ustavad Jehoovale. Samuti näeme, kuidas käib nende käsi, kes hoiavad Ilmutusraamatus mainitud erepunase metsalise poole.

4. Keda näeb Johannes koos Jeesusega taevasel Siioni mäel?

⁴ Johannes nägi nägemuses kahte rühma ustavaid jumalateenijaid, kes saavad igavese elu. Esimesse rühma kuulub 144 000 inimest, kes võetakse maa pealt taevasse, kus nad hakkavad koos Jeesusega kuningatena maa üle valitsema. (Ilm. 5:9, 10; 7:4; 14:3, 4.) Nägemuses seisid nad koos Jeesusega taevasel Siioni mäel. (Ilm. 14:1.)

5. Mis saab peagi neist võitutest, kes on veel maa peal?

⁵ Neid, kes lähevad taevasse, on valitud apostlite päevist alates. (Luuka 12:32; Rooml. 8:17.) Johannese nägemusest saame teada, et lõpuajal on neid maa peal järel suhteliselt vähe. Vahetult enne suure viletsuse puhkemist pannakse neile pitser, mis tähendab, et sellest hetkest alates on nende tulevik kindel. (Ilm. 7:2, 3; 12:17.) Millalgi suure viletsuse ajal võetakse nad taevasse, kus on juba ülejäänud 144 000 hulka kuulujad, kes on surmani ustavaks jäänud. Taevas hakkavad nad koos Jeesusega valitsema. (Matt. 24:31; Ilm. 5:9, 10.)

6., 7. a) Keda Johannes järgmisena näeb ja mida Ilmutusraamatus nende kohta öeldakse? b) Miks peaks Ilmutusraamatu 7. peatükk huvi pakkuma nii taevase kui ka maise lootusega kristlastele?

⁶ Edasi nägi Johannes teist rühma ustavaid jumalateenijaid, suurt rahvahulka, kelle arv pole kindlaks määratud. (Ilm. 7:9, 10.) Ilmutusraamatus öeldakse nende kohta: „Need on need, kes tulevad suurest viletsusest. Nad on oma rüüd pesnud ja teinud need valgeks Talle veres.” (Ilm. 7:14.) Need inimesed jäävad suures viletsuses ellu ja neid ootab võrratu tulevik siinsamas maa peal. (Laul 37:9–11, 27–29; Õpet. 2:21, 22; Ilm. 7:16, 17.)

⁷ Olenemata sellest, kas meil on lootus elada igavesti taevas või maa peal, ootavad meid ees põnevad ajad. Kas sina näed end pildil, mida Ilmutusraamatu 7. peatükis kirjeldatakse? Loodetavasti küll. Kõik, kes teevad otsuse toetada Jehoova ülemvõimu, ei pea seda mingil juhul kahetsema. Kuid mida me Ilmutusraamatust suure viletsuse kohta veel teada saame? (Matt. 24:21.)

8. Millega algab suur viletsus ja mida teeb enamik inimesi?

⁸ Nagu oli juttu eelmises artiklis, ründavad poliitilised võimud peagi Suurt Babüloni ehk kõiki vääruskusid. (Ilm. 17:16, 17.) Sellega algab suur viletsus. Kas vääruskude hävitamise tagajärjel hakkab massiliselt inimesi Jehoovat teenima? Ei. Ilmutusraamatu 6. peatükist näeme, et sel ajal otsivad inimesed kaitset mägedelt ehk poliitilistelt ja majanduslikelt institutsioonidelt. Kuid see neid ei päästa. Kõik, kes ei ole Jumala kuningriigi poolt, on selle vastu. (Luuka 11:23; Ilm. 6:15–17.)

9. Mille poolest eristuvad Jehoova teenijad suure viletsuse ajal kõigist teistest ja mida see kaasa toob?

 ⁹ Suure viletsuse ajal eristuvad Jehoova ustavad teenijad kõigist teistest inimestest selle poolest, et nad pole nõus toetama metsalist, vaid on kindlalt Jehoova poolel. (Ilm. 13:14–17.) Nende põhimõttekindlus ajab Jehoova vastased marru. Asi päädib sellega, et Jehoova teenijaid ründab Goog Maagoogi maalt ehk mingisugune rahvaste ühendus. (Hes. 38:14–16.)

10. Kuidas reageerib Jehoova sellele, kui tema rahvast rünnatakse? (Ilmutus 19:19–21.)

¹⁰ Kuidas Jehoova sellele rünnakule reageerib? Ta ütleb: „Sel päeval ... süttib mu raev.” (Hes. 38:18, 21–23.) Ilmutusraamatu 19. peatükk räägib, mis saab edasi. Jehoova käsul asub Jeesus tema rahvast kaitsma ja põrmustab ta vaenlased. Jeesusega koos on taevased sõjaväed: inglid ja tema 144 000 kaasvalitsejat. (Ilm. 17:14; 19:11–15.) Selles sõjas leiavad oma otsa nii inimesed kui ka organisatsioonid, kes on Jehoova vastasleeris. (Loe Ilmutus 19:19–21.)

11. Millega Ilmutusraamatu sündmustik kulmineerub?

¹¹ Kujutle, millist rõõmu tunnevad ustavad jumalateenijad maa peal, kui Jehoova vaenlased on minema pühitud. Ja kuigi ka taevas juubeldab, et Suurt Babüloni pole enam, toob miski muu seal veel suuremat rõõmu. (Ilm. 19:1–3.) Selleks on Ilmutusraamatu sündmustiku kulminatsioon – Talle pulmad. (Ilm. 19:6–9.)

12. Millal toimuvad Talle pulmad? (Ilmutus 21:1, 2.)

¹² Millal Talle pulmad toimuvad? Viimased 144 000 hulgast võetakse taevasse vahetult enne Harmagedooni sõda. Kuid siis pole aeg pulmapeoks. (Loe Ilmutus 21:1, 2.) Talle pulmad toimuvad pärast Harmagedooni, kui Jumala vaenlased on hävitatud. (Laul 45:3, 4, 13–17.)

13. Mida Talle pulmad endast kujutavad?

¹³ Mida Talle pulmad endast kujutavad? Nii nagu pulmatseremoonia seob mehe ja naise ühte, nii ühendavad Talle pulmad kuningas Jeesus Kristuse tema pruudi ehk 144 000 kaasvalitsejaga. Selle piduliku sündmusega astub ametisse uus valitsus, mis valitseb maa üle tuhat aastat. (Ilm. 20:6.)

14., 15. Millega võrreldakse Ilmutusraamatu 21. peatükis Jeesuse kaasvalitsejaid? (Vaata kaanepilti.)

¹⁴ Edasi räägitakse Ilmutusraamatu 21. peatükis Jeesuse 144 000 kaasvalitsejast kui imekaunist linnast, Uuest Jeruusalemmast. (Ilm. 21:2, 9.) Sel linnal on 12 aluskivi, mille peale on kirjutatud 12 apostli nimed. Kahtlemata on Johannes elevil, nähes ühel kivil ka oma nime. (Efesl. 2:20; Ilm. 21:10–14.)

¹⁵ See linn on täiesti ainulaadne. Selle peatänav on puhtast kullast ja selle  12 väravat on igaüks tehtud tohutu suurest pärlist. Linnamüüri aluskivideks on igasugused kalliskivid ning selle pikkus, laius ja kõrgus on võrdsed. (Ilm. 21:15–21.) Aga midagi oleks nagu puudu. Johannes jutustab: „Templit ma linnas ei näinud, sest Jumal Jehoova, Kõikvõimas, ja Tall on selle tempel. See linn ei vaja ei päikesepaistet ega kuuvalgust, sest seda valgustab Jumala auhiilgus ja selle lamp on Tall.” (Ilm. 21:22, 23.) Uus Jeruusalemm ei vaja templit, sest Jeesuse 144 000 kaasvalitsejat, kes selle linna moodustavad, saavad Jehoovaga otse suhelda. (Heebr. 7:27; Ilm. 22:3, 4.) Seepärast võib öelda, et Jehoova ja Jeesus ise on selle linna templiks.

16. Mis saab inimkonnale osaks tuhandeaastase rahuriigi ajal?

¹⁶ Võitud mõtlevad Uuele Jeruusalemmale vaimustusega. Kuid ka maise lootusega kristlastel on põhjust selle linna vastu huvi tunda. Tuhandeaastase rahuriigi ajal toob Uus Jeruusalemm inimestele loendamatuid õnnistusi. Johannes kirjeldab seda õnnistuste voogu kui eluveejõge, mille kallastel kasvavad elupuud. Puude lehed tervendavad rahvaid. (Ilm. 22:1, 2.) Kõigil inimestel, kes sel ajal elavad, on võimalik neist õnnistustest osa saada. Järk-järgult saavad Jumalale sõnakuulelikud inimesed täiuslikuks. Haigused, valu ja kurbusepisarad on möödanik. (Ilm. 21:3–5.)

17. Kes saavad võimaluse rahuriigis elada? (Ilmutus 20:11–13.)

¹⁷ Kes on nende hulgas, kes seda imelist aega näevad? Kõigepealt suur rahvahulk, kes jääb Harmagedoonis ellu, ja lapsed, kes uues maailmas sünnivad. Kuid Ilmutuse 20. peatükis öeldakse, et ka surnud äratatakse üles. (Loe Ilmutus 20:11–13.) Ellu tuuakse „õiged” ehk ustavad Jehoova teenijad, kuid ka „ülekohtused”, need, kel polnud oma eluajal piisavalt  võimalust Jehoovat tundma õppida. (Ap. t. 24:15; Joh. 5:28, 29.) Kas see aga tähendab, et iga viimne kui inimene, kes on kunagi elanud, tuuakse rahuriigi ajal ellu tagasi? Ei. Neid, kel oli võimalus hakata Jehoovat teenima, kuid kes teadlikult otsustasid seda mitte teha, ei äratata üles. Nende puhul sai juba enne surma selgeks, et nad ei vääri elu maapealses paradiisis. (Matt. 25:46; 2. Tess. 1:9; Ilm. 17:8; 20:15.)

18. Milline on olukord tuhandeaastase rahuriigi lõpuks?

¹⁸ Tuhandeaastase rahuriigi lõpuks on kõik sel ajal elavad inimesed saanud täiuslikuks. Viimaks ometi on nad Aadamalt päritud patust ja surmast priid. (Rooml. 5:12.) Seepärast öeldakse nende kohta, et nad on saanud elavaks. (Ilm. 20:5.)

19. Miks on vaja lõplikku proovilepanekut?

¹⁹ Jeesus tõrjus tagasi kõik Saatana püüded panna teda Jehoovale truudust murdma. Ta jäi ka ränkades katsumustes oma isale ustavaks. Kuid kas täiuslikud inimesed jäävad proovile panevas olukorras laitmatuks? Kui Saatan tuhande aasta lõpus sügavikust lahti lastakse, saab iga inimene sellele küsimusele ise vastata. (Ilm. 20:7.) Need, kes siis Jehoovale selja keeravad, hävitatakse koos Saatana ja deemonitega. (Ilm. 20:8–10.) Need aga, kes lõpliku proovilepaneku ajal ustavaks jäävad, saavad igavese elu ja „Jumala laste võrratu vabaduse”. (Rooml. 8:21.)

20. Mida on Ilmutusraamatu ennustuste uurimine sulle andnud?

²⁰ Kas polnud põnev Ilmutusraamatut uurida ja kujutleda ennast nende sündmuste keskele? Tõenäoliselt tahad nüüd aidata teistelgi Jehoova teenijaks saada. (Ilm. 22:17.) Olgu sul siis tulevaste sündmuste ootuses samasugune hoiak nagu apostel Johannesel, kes ütles: „Aamen! Tule, isand Jeesus!” (Ilm. 22:20.)