22. UURIMISARTIKKEL
„Jehoova annab tarkuse”
„Jehoova annab tarkuse.” (ÕPET. 2:6)
LAUL 89 Õnnelikud on need, kes kuulavad Jumala sõna
ÜLEVAADE *
1. Miks on tarkus kõige tähtsam? (Õpetussõnad 4:7.)
MEENUTA mõnd korda, kui pidid tegema tähtsa otsuse. Ilmselt palusid Jumalalt tarkust ja õigesti tegid. (Jaak. 1:5.) Saalomon kirjutas: „Tarkus on kõige tähtsam.” (Loe Õpetussõnad 4:7.) Muidugi ei rääkinud Saalomon inimtarkusest, vaid tarkusest, mis tuleb Jehoovalt. (Õpet. 2:6.) Jumalik tarkus aitab tulla toime kõigi keeruliste probleemidega, millega me tänapäeval silmitsi seisame.
2. Kuidas me saame tarkust omandada?
2 Jumaliku tarkuse omandamisel on meile suureks abiks see, kui uurime kahe mehe õpetusi, kes on oma tarkuse poolest väga tuntud. Esimene neist on Saalomon. Piiblis öeldakse, et „Jumal andis Saalomonile rohkesti tarkust ja mõistmist”. (1. Kun. 4:29.) Teine on Jeesus, kes oli Saalomonistki targem. (Matt. 12:42.) Jeesuse puhul täitus ennustus „Tema peale tuleb Jehoova vaim, tarkuse ja arusaamise vaim”. (Jes. 11:2.)
3. Millest tuleb selles artiklis juttu?
3 Nii Saalomon kui ka Jeesus käsitlesid teemasid, mis puudutavad meid kõiki. Selles artiklis vaatame, kuidas suhtuda tasakaalukalt rahasse, töösse ja iseendasse.
TASAKAALUKAS SUHTUMINE RAHASSE
4. Mida on teada Saalomoni ja Jeesuse varalise seisu kohta?
4 Saalomon oli päratu rikas ja elas luksuses. (1. Kun. 10:7, 14, 15.) Jeesusel aga polnud isegi oma kodu. (Matt. 8:20.) Sellegipoolest suhtusid mõlemad mehed ainelisse varasse tasakaalukalt, sest nad juhindusid jumalikust tarkusest.
5. Kuidas Saalomon rahasse suhtus?
5 Saalomon tunnistas, et raha on kaitseks. (Kog. 7:12.) Saab ju raha eest kõike, mida eluks vaja, ja ehk enamgi. Samas mõistis Saalomon, et elus on midagi palju tähtsamat kui raha. Ta kirjutas: „Hea nimi on väärtuslikum kui suur rikkus.” (Õpet. 22:1.) Saalomon nägi, et need, kes armastavad raha, on harva rahul sellega, mis neil on. (Kog. 5:10, 12.) Lisaks hoiatas ta, et ei tasu panna oma lootust rahale, sest see võib kiiresti kaduda. (Õpet. 23:4, 5.)
Kas sinu suhtumine ainelisse varasse takistab sind kuningriiki esikohal hoidmast? (Vaata 6. ja 7. lõiku.) *
6. Kuidas Jeesus ainelisse varasse suhtus? (Matteuse 6:31–33.)
6 Ka Jeesus suhtus ainelisse varasse tasakaalukalt. Ta nautis head toitu ja jooki. (Luuka 19:2, 6, 7.) Tema esimene imegi oli see, et ta tegi ülihead veini. (Joh. 2:10, 11.) Ja päeval, kui ta suri, oli tal seljas kallis rõivaese. (Joh. 19:23, 24.) Kuid materiaalsed hüved polnud Jeesusele kõige tähtsamad. Ta ütles oma järelkäijatele: „Keegi ei saa teenida kahte isandat ... Te ei saa kummardada ühtaegu Jumalat ja rikkust.” (Matt. 6:24.) Ta kinnitas neile, et kui nad peavad kõige tähtsamaks Jumala kuningriiki, siis hoolitseb Jehoova selle eest, et neil oleks olemas kõik eluks vajalik. (Loe Matteuse 6:31–33.)
7. Mida head on Daniel kogenud tänu tasakaalukale suhtumisele rahasse?
7 Paljud vennad-õed võivad kinnitada, kui arukas on järgida rahaasjades Jehoova juhatust. Vallaline vend Daniel sõnab: „Teismeeas otsustasin seada oma elus esikohale Jehoova teenimise.” Kuna Daniel on hoidnud elu lihtsana, on tal olnud võimalik kasutada aega ja oskusi Jehoova organisatsiooni heaks. Ta lisab: „Võin ausalt öelda, et ma pole kunagi oma otsust kahetsenud. Oleksin võinud palju raha kokku ajada, kui see oleks olnud mu eesmärk. Kuid sel juhul poleks mul selliseid superlahedaid sõpru ja kindlasti poleks ma nii õnnelik kui praegu. Ükski rahasumma pole võrreldav sellega, mida Jehoova mulle on andnud.” On tõesti tark ehitada oma elu Jehoova teenimise, mitte rahateenimise ümber.
TASAKAALUKAS SUHTUMINE TÖÖSSE
8. Millest on näha, et Saalomon suhtus töösse tasakaalukalt? (Koguja 5:18, 19.)
8 Saalomon ütles, et kõvast töötegemisest tulenev rahulolu on Jumala and. (Loe Koguja 5:18, 19.) Ta kirjutas: „Igasugusest töörügamisest on kasu.” (Õpet. 14:23.) Saalomon teadis, millest ta räägib. Ta oli kõva töötegija: ehitas maju ja linnu, istutas viinamägesid ning rajas aedu ja tiike. (1. Kun. 9:19; Kog. 2:4–6.) Kahtlemata tundis ta sellest kõigest rõõmu. Kuid Saalomon mõistis, et tõeliseks õnneks on tarvis teha ka midagi Jehoova heaks, ja seda ta tegigi. Näiteks valmis tema käe all seitsme aastaga suurejooneline tempel. (1. Kun. 6:38; 9:1.) Pärast seda, kui Saalomon oli oma elus nii erinevaid asju proovinud, tõdes ta, et kõige tähtsam on Jehoova teenimine. Ta kirjutas: „Järeldus kõigest, mida on kuuldud: karda Jumalat ja pea tema käske.” (Kog. 12:13.)
9. Millest on näha, et Jeesus suhtus töösse tasakaalukalt?
9 Ka Jeesus oli tegus mees. Ta töötas puusepana. (Mark. 6:3.) Kuna tal oli mitu õde-venda, olid tema vanemad kahtlemata tänulikud, et ta aitas peret ülal pidada. Täiusliku inimesena oli Jeesus tõenäoliselt nõutud töömees ja ilmselt ta ka nautis oma tööd. Kuid kõige selle juures oli tal Jehoova teenimine alati esikohal. (Joh. 7:15.) Hiljem, kui ta pühendus täielikult hea sõnumi kuulutamisele, andis ta oma kuulajatele nõu: „Ärge nähke vaeva toidu nimel, mis rikneb, vaid nähke vaeva riknematu toidu nimel, mis annab igavese elu.” (Joh. 6:27.) Ja mäejutluses ütles ta: „Koguge endale varandust ... taevasse.” (Matt. 6:20.)
Kuidas hoida tööd ja usutegevust tasakaalus? (Vaata 10. ja 11. lõiku.) *
10. Millisesse lõksu me võime sattuda?
10 Piibel ergutab meid olema töökad. (Efesl. 4:28.) Tööandjatele ei jää meie hea tööeetika märkamata ja nad võivad meid selle eest isegi kiita. Ja kuna me soovime Jehoova tunnistajate head mainet hoida, võime hakata pikemaid tööpäevi tegema, kui ülemus seda palub. Peagi võime aga avastada, et pere ja Jehoova teenimine on jäänud unarusse. Seepärast on meil tarvis leida tasakaal ja jumalik tarkus aitab seda teha.
11. Mida me võime õppida ühelt kogudusevanemalt?
11 Sellel, kui hoida töö elus õigel kohal, on head tulemused. Noor vend William ütleb kogudusevanema kohta, kes oli varem tema tööandja: „Ta on hea näide inimesest, kellel on tasakaalukas suhtumine töösse. Ta teeb kõvasti tööd ning kvaliteetse töö tõttu on tal oma klientide silmis hea maine. Kui aga päev õhtusse jõuab ja toimetused tehtud saavad, jätab ta tööasjad seljataha ning keskendub oma perele ja jumalateenimisele. Ja kas teate? Ta on üks õnnelikumaid inimesi, keda ma tunnen!” *
TASAKAALUKAS SUHTUMINE ENDASSE
12. Milline muutus Saalomoniga aja jooksul toimus?
12 Kui Saalomon sai kuningaks, tunnistas ta alandlikult, et on noor ja kogenematu, ning palus Jehoovalt abi. (1. Kun. 3:7–9.) Samuti teadis ta, kui ohtlik on uhkus. Ta kirjutas: „Uhkus on enne langust, kõrkus enne komistust.” (Õpet. 16:18.) Kahjuks aga sai just uhkus Saalomonile saatuslikuks. Aja jooksul hakkas ta Jehoova seadust eirama. Näiteks ütles seadus kuninga kohta: „Ta ärgu võtku ... palju naisi, et ta süda ei pöörduks ära õigelt teelt.” (5. Moos. 17:17.) Saalomon aga võttis endale 700 naist ja 300 liignaist, kellest paljud teenisid ebajumalaid. (1. Kun. 11:1–3.) Võib-olla arvas Saalomon, et tal on kõik kontrolli all ja et teda ei ohusta miski. Kuid tal polnud oma sõnakuulmatuse tagajärgede eest pääsu. (1. Kun. 11:9–13.)
13. Milles on Jeesus heaks eeskujuks?
13 Ka Jeesus suhtus endasse tasakaalukalt. Enne maa peale tulemist oli ta Jehoova teenistuses juba palju korda saatnud. Näiteks öeldakse piiblis Jeesuse kohta: „Tema kaudu on loodud kõik taevas ja maa peal.” (Kol. 1:16.) Kui Jeesus end ristida lasi, meenus talle ilmselt kõik see, mida ta koos oma taevase isaga oli teinud. (Matt. 3:16; Joh. 17:5.) Ent ta ei läinud oma saavutuste üle uhkeks ega pidanud end kunagi teistest paremaks. Ta ütles jüngritele, et ta „ei ole tulnud mitte selleks, et teda teenitaks, vaid teenima ja andma oma elu lunastushinnaks paljude eest”. (Matt. 20:28.) Samuti sõnas ta, et ei tegutse omapead, vaid „teeb ainult seda, mida ta näeb Isa tegevat”. (Joh. 5:19.) Jeesus on meile alandlikkuses suurepäraseks eeskujuks.
14. Mida me võime õppida Jeesuse sõnadest tekstis Matteuse 10:30?
14 Jeesus õpetas ka oma järelkäijaid endasse õigesti suhtuma. Ühel juhul ütles ta neile: „Kõik juuksekarvadki teie peas on ära loetud.” (Matt. 10:30.) See on võimas mõte, mis kinnitab, et meie taevane isa hoolib meist väga. Seda tasub meeles hoida, eriti kui kaldume end maha tegema. Kui Jehoova arvab meid olema väärt teda teenima ja saama igavest elu uues maailmas, siis miks peaksime meie selles kahtlema?
Millistest võimalustest ja rõõmudest jääb ilma see, kes keskendub iseendale? (Vaata 15. lõiku.) *
15. a) Kuidas meil tuleks endasse suhtuda? b) Millest enesekeskne inimene ilma jääb? (Vaata pilte.)
15 Vahitorn kirjutas umbes 15 aastat tagasi, kuidas meil tuleks endasse suhtuda. Seal öeldi: „Kindlasti ei soovi me olla endast liiga heal arvamusel ja muutuda upsakaks, kuid samas ei tohiks me ka teise äärmusse langeda ja mõelda, et me pole midagi väärt. Selle asemel tuleks hoopis arendada mõistlikku suhtumist endasse ja võtta arvesse nii oma tugevaid külgi kui ka puudusi. Üks kristlik naine väljendas seda mõtet nii: „Ma pole küll mingi ingel, aga samas pole ma ka kõige hullem inimene. Mul on nii häid kui halbu külgi, kuid sama lugu on kõigi teistega.”” *
16. Miks Jehoova meid õpetab?
16 Jehoova õpetab meile, mis on kasulik, sest ta armastab meid ja tahab, et oleksime õnnelikud. (Jes. 48:17, 18.) Kui hoiame Jehoova teenimist elus esikohal, säästame end probleemidest, mida kogeksime, kui meie elu keerleks vaid raha, töö ja iseenda ümber. Olgem siis targad ja rõõmustagem Jehoova südant! (Õpet. 23:15.)
LAUL 94 Tänu Jumala sõna eest
^ Saalomon ja Jeesus olid väga targad mehed. Seda sellepärast, et nende tarkus oli Jumalalt. Käesolevas artiklis vaatame, millist nõu andsid nad selle kohta, kuidas suhtuda rahasse, töösse ja iseendasse. Samuti vaatame, kuidas on mõned meie usukaaslased neid nõuandeid järginud ja milliseid tulemusi see on toonud.
^ Vaata artiklit „Kuidas tööst rõõmu tunda” (Vahitorn 2015, 1. veebruar).
^ Vaata artiklit „Piibel võib aidata rõõmu leida” (Vahitorn 2005, 1. august).
^ PILTIDE SELGITUS. John ja Tom on samas koguduses. John kulutab palju aega auto eest hoolitsemiseks. Tom sõidutab meeleldi teisi kuulutustööle ja koosolekutele.
^ PILTIDE SELGITUS. John teeb ületunde, sest ta ei taha ülemusele pettumust valmistada. Tom, kes on koguduseabiline, teeb samal ajal ühe kogudusevanemaga karjasekülastust. Ta on juba varem ülemusele selgitanud, et teatud õhtud on tal reserveeritud Jehoova teenimiseks.
^ PILTIDE SELGITUS. John on enesekeskne. Tomi elus on aga kõige tähtsam Jehoova teenimine. Ta lööb kaasa kokkutulekusaali remonditöödes ja laiendab nii ka oma sõpruskonda.
