1. Mida Jehoova oma teenijatelt ootab? (Vaata ka pilti.)

 ME TEAME, et kui vajame lohutust ja juhatust, saame alati Jehoova poole pöörduda. Piibel ütleb: „Palvetage lakkamata.” (1. Tess. 5:17.) See näitab, et Jehoova soovib, et räägiksime temaga tihti. Me võime otsida temalt juhatust igas eluvaldkonnas. (Õpet. 3:5, 6.) Kuna ta on helde Jumal, pole ta seadnud mingeid piire sellele, kui palju me võime tema poole palvetada.

2. Mida me selles artiklis arutame?

² Me oleme Jehoovale väga tänulikud võimaluse eest temaga palves rääkida. Ent kuna meil on palju tegemisi ja toimetusi, ei pruugi meil olla lihtne seda teha. Samuti võime tunda, et meie palved on muutunud rutiinseks ja et me tahaksime neid sisukamaks muuta. Piiblist võime leida palvetamise kohta häid nõuandeid. Selles artiklis arutame, kuidas Jeesus leidis aega palvetamiseks ja kuidas me saame temast eeskuju võtta. Samuti vaatame, kuidas oma palveid sisukamaks muuta.

3. Miks ergutas Jeesus oma jüngreid palvetama?

³ Jeesus teadis, et palved on Jehoovale väga tähtsad. Ammu enne maa peale tulekut nägi ta, kuidas  tema isa vastas oma ustavate teenijate palvetele, näiteks Hanna, Taaveti ja Eelija omadele. (1. Saam. 1:10, 11, 20; 1. Kun. 19:4–6; Laul 32:5.) Seepärast õpetas Jeesus oma jüngreid palvetama püsivalt ja kinnitas neile, et Jehoova kuulab neid. (Matt. 7:7–11.)

4. Mida võib Jeesuselt palvetamise kohta õppida?

⁴ Jeesus on palvetamises oma järelkäijatele heaks eeskujuks. Maa peal olles palvetas Jeesus sageli. Kuna tal oli väga palju tegemist ja tema ümber oli alati inimesi, pidi ta võtma palvetamiseks eraldi aega. (Mark. 6:31, 45, 46.) Ta tõusis varahommikul, et Jehoovaga segamatult palves rääkida. (Mark. 1:35.) Ja vähemalt ühel korral palvetas ta öö läbi, kui tal tuli langetada tähtis otsus. (Luuka 6:12, 13.) Ööl enne surma palus Jeesus korduvalt, et ta suudaks täita isa tahet kuni lõpuni. (Matt. 26:39, 42, 44.)

5. Mida meil tuleks Jeesuse eeskujul teha?

⁵ Ükskõik kui hõivatud me ka poleks, tuleb meil palvetamiseks aega võtta, nagu Jeesus seda tegi. See võib tähendada, et peame veidi varem tõusma või pisut hiljem magama minema. Kui me seda teeme, näeb Jehoova, et palvetamine on meile väga oluline. Õde Lynne meenutab, kui liigutatud ta oli, kui kuulis võimalusest Jumala poole palvetada. Ta räägib: „Kui sain teada, et võin Jehoovaga rääkida igal ajal, mõistsin, et ta on mu sõber ja tahtsin end talle rohkem avada.” Paljud meist tunnevad samamoodi. Arutame nüüd viit teemat, millest võiksime Jehoovaga rääkida.

6. Mida Jehoova väärib? (Ilm. 4:10, 11.)

⁶ Ülista Jehoovat. Apostel Johannes nägi nägemuses 24 vanemat taevas Jehoovat kummardamas. Nad ütlesid: „Sina Jehoova, meie Jumal,  oled väärt võtma vastu ülistust, austust ja jõudu.” (Loe Ilmutus 4:10, 11.) Ka ustavatel inglitel on palju põhjusi Jehoovat ülistada. Taevas elades on nad näinud Jumalat tegutsemas ning õppinud tema isiksust ja omadusi hästi tundma. See kõik on ajendanud neid teda ülistama. (Iiob 38:4–7.)

7. Mille eest me võime Jehoovat ülistada?

⁷ Meie soovime samuti palves Jehoovat ülistada, see tähendab rääkida sellest, mida me tema juures imetleme ja hindame. Kui piiblit lugedes märkame Jumala isiksuse juures midagi, mis meid eriti köidab, oleks hea sellest talle palves rääkida. (Iiob 37:23; Rooml. 11:33.) Samuti võime Jehoovat ülistada selle eest, et ta hoolitseb meie ja kogu meie suure usupere eest. (1. Saam. 1:27; 2:1, 2.)

8. Mis on mõned asjad, mille eest Jehoovat tänada? (1. Tess. 5:18.)

⁸ Täna Jehoovat. Meil on palju põhjusi Jehoovat tänada. (Loe 1. Tess. 5:18.) On ju temalt iga hea and ja iga täiuslik kingitus. (Jaak. 1:17.) Näiteks võime tänada teda selle eest, kui ilus on loodus meie ümber ja kõik muu, mis ta on teinud. Ja me saame tänada teda oma elu, perekonna, sõprade ja tulevikulootuse eest ning loomulikult selle eest, et saame olla tema sõbrad.

9. Miks meil tuleks Jehoovat kõige hea eest tänada?

⁹ Eriti tuleks meil mõelda selle peale, mille eest me isiklikult Jehoovale tänulikud oleme. Maailmas on palju tänamatust. Inimesed keskenduvad tihti vaid sellele, mida nad soovivad saada, selle asemel et väljendada tänu olemasoleva eest. Selline suhtumine võib meidki mõjutada ja nii võib juhtuda, et meie palvetest saab üks pikk soovide jada. Et seda ei juhtuks, tuleks meil väljendada tänu kõige eest, mida Jehoova on meie heaks teinud. (Luuka 6:45.)

10. Kuidas aitas tänulik hoiak ühel õel katsumuses vastu pidada? (Vaata ka pilti.)

¹⁰ Tänumeelne hoiak aitab meil raskustes vastu pidada. Vaatame, kuidas osutus see tõeks ühe õe puhul, kellest räägiti 2015. aasta 15. jaanuari Vahitornis. Tal diagnoositi kaugelearenenud kopsuvähk. Ta ütles: „See haigus oli mulle ränk hoop. Tundsin, otsekui oleksin kaotanud kõik, ning kartsin väga.” Mis aitas tal vastu pidada? Igal õhtul enne magamaheitmist läks ta oma maja katusele ja esitas  valjult tänupalve viie asja eest, mis talle sel päeval rõõmu olid valmistanud. See andis talle meelerahu ja ajendas väljendama armastust Jehoova vastu. Ta mõistis, et Jehoova on see, kes aitab meid läbi rasketest olukordadest, ning et meie elus on õnnistusi tunduvalt rohkem kui katsumusi. Nagu sel õel, on ka meil palju põhjusi olla Jehoovale tänulik, isegi kui meil on mõni raske katsumus. Kui täname teda palves, aitab see meil vastu pidada ja mitte masenduda.

11. Miks vajasid Jeesuse jüngrid julgust?

¹¹ Palu Jehoovalt julgust teha kuulutustööd. Vahetult enne taevasseminekut tuletas Jeesus oma jüngritele meelde, et neil on ülesanne anda temast tunnistust „Jeruusalemmas, kogu Juudamaal, Samaarias ning maailma otsani”. (Ap. t. 1:8; Luuka 24:46–48.) Mõne aja pärast võtsid juudi usujuhid Peetruse ja Johannese kinni ning viisid sanhedrini ette. Nad nõudsid, et apostlid lõpetaksid kuulutamise ja isegi ähvardasid neid. (Ap. t. 4:18, 21.) Kuidas Peetrus ja Johannes sellele reageerisid?

12. Mida jüngrid tegid? (Ap. t. 4:29, 31.)

¹² Vastuseks juudi usujuhtide ähvardustele ütlesid Peetrus ja Johannes: „Otsustage ise, kas Jumala silmis on õige kuulata teid, aga mitte Jumalat. Me ei saa jätta rääkimata seda, mida oleme näinud ja kuulnud.” (Ap. t. 4:19, 20.) Kui need apostlid vabastati, palvetasid jüngrid Jehoova poole ja ütlesid: „Luba oma orjadel rääkida sinu sõna täie julgusega.” Jehoova vastas nende palvele. (Loe Apostlite teod 4:29, 31.)

13. Mida võime õppida ühe venna loost?

¹³ Kui võimud käsivad meil kuulutamise lõpetada, tuleks meil palvetada nagu need Jeesuse jüngrid. Vaatame ühe venna lugu, kes pandi erapooletuse pärast vangi. Seal sai ta ülesande viia mõningatele üksikvangistuses olijatele toitu ja muud vajalikku. Kuid ta ei võinud nendega vestelda ja loomulikult ei tohtinud ta rääkida sõnagi piiblist. Ta palvetas, et tal oleks julgust ja et ta oskaks igas olukorras taktitundeliselt tunnistust anda. (Ap. t. 5:29.) Ta ütleb: „Jehoova vastas mu palvetele ning andis mulle julgust ja tarkust, nii et ma sain paljudel kongiustel läbi viia 5-minutilisi piibliuurimisi. Õhtuti kirjutasin kirju, mis ma järgmisel päeval vangidele üle andsin.” Nii nagu see vend, saame ka meie palvetada, et meil oleks julgust ja tarkust teha kuulutustööd. Me võime olla kindlad, et Jehoova aitab meid.

14. Mida meil tuleks raskustes olles teha? (Laul 37:3, 5.)

¹⁴ Palu Jehoovalt abi, et probleemidega toime tulla. Paljudel meist on elus erisuguseid katsumusi, näiteks ränk haigus, emotsionaalsed probleemid, lähedase kaotus, keerukad peresuhted või tagakiusamine. Ja pandeemiate ning sõdade tõttu  on meie olukord veelgi raskem. Räägi Jehoovale kõigest, mida sa tunned, just nagu sa räägiksid hea sõbraga. Võid olla kindel, et ta tegutseb su heaks. (Loe Laul 37:3, 5.)

15. Kuidas aitab palve meil raskustes vastu pidada? Too näide.

¹⁵ Kui oleme püsivad palves, aitab see meil raskustes vastu pidada. (Rooml. 12:12.) Jehoova teab, mida tema teenijad läbi elavad, „ta kuulab nende appihüüdu”. (Laul 145:18, 19.) 29-aastast pioneeri Kristiet tabasid ootamatult terviseprobleemid. Selle tagajärjel langes ta sügavasse masendusse. Mõne aja pärast diagnoositi ta emal parandamatu haigus. Kristie sõnab: „Palvetasin iga päev, et Jehoova annaks mulle jõudu. Püüdsin ikka koosolekutel käia ja piiblit uurida.” Ta lisab: „Palved aitasid mind mu kõige süngematel hetkedel. Teadsin, et Jehoova on alati minu kõrval. See teadmine lohutas mind väga. Kuigi võttis aega, enne kui mu tervis paranes, andis Jehoova haiguse ajal mulle meelerahu.” Ärgem kunagi unustagem, et „Jehoova teab, kuidas päästa jumalakartlikke inimesi katsumustest”. (2. Peetr. 2:9.)

16. Miks me vajame kiusatustele vastuseismiseks Jehoova abi?

¹⁶ Palu Jehoovalt abi kiusatustele vastuseismiseks. Ebatäiuslike inimestena tuleb meil pidevalt võidelda kiusatusega teha midagi väära. Saatan teeb kõik, et see võitlus oleks meile võimalikult raske. Näiteks püüab ta rikkuda meie mõtteviisi sobimatu meelelahutusega. See võib panna  meid mõtlema ebapuhastele asjadele, meid rüvetada ja panna meid rängalt patustama. (Mark. 7:21–23; Jaak. 1:14, 15.)

17. Kuidas me saame tegutseda kooskõlas oma palvetega? (Vaata ka pilti.)

¹⁷ Jehoova saab aidata meil kiusatustega võidelda. Jeesus ütles oma näidispalves: „Aita meid, et me kiusatusele järele ei annaks, päästa meid Saatana käest.” (Matt. 6:13.) Jehoova soovib meid aidata, kuid me peame temalt abi paluma ning ka tegutsema kooskõlas oma palvetega. Meil tuleks hoiduda kõigest, mis propageerib Saatana maailmale omast mõtteviisi. (Laul 97:10.) Me saame täita oma mõistuse heade mõtetega, kui loeme ja uurime piiblit. Koosolekutel käimine ja kuulutustöö on meile samuti kaitseks. Jehoova on teatanud, et ta ei lase meile osaks saada suuremaid katsumusi, kui suudame kanda. (1. Kor. 10:12, 13.)

18. Mida meil on tarvis teha?

¹⁸ Praegustel keerulistel aegadel tuleb meil palvetada rohkem kui kunagi varem, et Jehoovale ustavaks jääda. Võta iga päev aega Jehoovaga rääkimiseks. Ta soovib, et valaksime tema ette välja oma südame. (Laul 62:8.) Ülista teda ja täna teda kõigi tema tegude eest. Palu, et ta annaks sulle kuulutustööks julgust, aitaks sul raskustega toime tulla ja kiusatustele vastu seista. Ära lase millelgi ega kellelgi end takistada iga päev Jehoovaga rääkimast. Järgmises artiklis vaatame, kuidas Jehoova meie palvetele vastab.