1. Millist olulist tõde aitas Jehoova Aabrahamil mõista?

 SEE oli vestlus, mida Aabraham kunagi ei unustanud. Jehoova oli talle ingli kaudu öelnud, et hävitab Soodoma ja Gomorra linnad. Aabraham ei suutnud oma kõrvu uskuda. Ta küsis Jehoovalt: „Kas sa tõesti hävitad õige koos jumalatuga? ... Eks kogu maa kohtumõistja tee seda, mis õige?” Jehoova aitas oma armsal sõbral mõista üht olulist tõde, mis lohutab ka meid tänapäeval. Nimelt, et ta ei hävita kunagi koos jumalatutega neid, kes on tema silmis õiged. (1. Moos. 18:23–33.)

2. Miks me võime olla kindlad, et Jehoova on kohut mõistes õiglane ja halastav?

² Miks me võime olla kindlad, et kui Jehoova kohut mõistab, teeb ta seda õiglaselt ja halastavalt? Sellepärast, et Jehoova näeb inimeste südamesse. (1. Saam. 16:7.) Piiblis öeldakse, et ta tunneb „kõigi inimeste südant”. (1. Kun. 8:39; 1. Ajar. 28:9.) See on midagi nii hämmastavat, et meie ei suuda seda isegi mitte mõista. Seepärast ei pruugi me alati aru saada, miks Jehoova mingis olukorras teatud otsuse tegi. Paulus kirjutas Jehoova kohta: „Kui tabamatud on tema kohtuotsused!” (Rooml. 11:33.)

3., 4. Milliseid küsimusi võib meil tekkida ja mida me selles artiklis arutame? (Joh. 5:28, 29.)

³ Siiski võivad meil vahel tekkida sarnased küsimused nagu Aabrahamil. Me võime isegi mõelda, kas mõni Soodoma ja Gomorra elanik võib olla nende ülekohtuste seas, kelle Jehoova tulevikus üles äratab. (Ap. t. 24:15.)

 ⁴ Mõni aeg tagasi avaldati selginenud arusaam ülesäratamise kohta, millest räägitakse tekstis Johannese 5:28, 29 (loe). a See on toonud kaasa muudatusi ka teistes arusaamades ning selles ja järgmises artiklis neid arutamegi. Kõigepealt aga vaatame, mida me Jehoova kohtumõistmise kohta ei tea. Seejärel vaatame, mida me selle kohta teame.

MIDA ME EI TEA

5. Mida on meie väljaannetes varem öeldud Soodoma ja Gomorra elanike kohta?

⁵ Varem on meie väljaannetes öeldud, et Jehoova ei ärata üles neid, kelle ta on hävitanud, näiteks Soodoma ja Gomorra elanikke. Kuid pärast selle teema hoolikat uurimist ja paljusid palveid on selge, et me ei saa seda kindlalt väita.

6. a) Too näiteid, kuidas Jehoova on minevikus jumalatute üle kohut mõistnud. b) Mida me ei saa kindlalt väita?

⁶ Kuidas on aga lugu nendega, kes surid veeuputuses; või nende seitsme rahvaga, kelle Jehoova käskis iisraellastel tõotatud maal hävitada; või 185 000 Assüüria sõduriga, kelle Jehoova ingel ühe ööga tappis? (1. Moos. 7:23; 5. Moos. 7:1–3; Jes. 37:36, 37.) Ka neil puhkudel pole piibli põhjal alust väita, et Jehoova hävitas kõik need inimesed igaveseks ja neil pole ülesäratamislootust.

7. Mida me ei tea inimeste kohta, kes hukkusid veeuputuses või tõotatud maa vallutamisel? (Vaata pilti.)

⁷ Kuigi Jehoova hävitas need inimrühmad, ei tea me, mida ta nägi iga üksikisiku südames. Samuti ei tea me seda, kas neil, kes hukkusid, oli võimalus teda tundma õppida ja oma tegusid kahetseda. Näiteks öeldakse piiblis, et Noa oli õigusekuulutaja. (2. Peetr. 2:5.) Kuid seal ei öelda, et kõigi nende aastate jooksul, mil ta laeva ehitas, jõudis ta kuulutada igale inimesele, kes maa peal elas. Ja piiblis ei räägita ka sellest, kas Kaananimaa elanikud kuulsid Jehoovast ja kas neil oli võimalus oma teguviisi muuta.

8. Mida me Soodoma ja Gomorra elanike kohta ei tea?

⁸ Mida võib öelda Soodoma ja Gomorra elanike kohta? Me teame, et Jehoovale ustav Lott elas nende keskel. Kuid me ei tea, kas ta rääkis neile kõigile Jehoovast. Samuti teame, et nad tegid palju halba, ent kas nad kõik tõepoolest mõistsid, mis on õige ja mis vale. Mõtle näiteks juhtumile, kui Soodoma linna mehed tahtsid Loti külalisi vägistada. Piiblis öeldakse, et nende hulgas olid „nii noored kui ka vanad”. (1. Moos. 19:4; 2. Peetr. 2:7.) Kas me võime väita, et Jehoova, kes halastab, kui vähegi võimalik, ei ärata ühtki neist meestest üles? Jehoova ütles Aabrahamile, et Soodomas pole isegi kümmet õiget. (1. Moos. 18:32.) Seega olid kõik need mehed jumalatud ja Jehoova karistas neid. Ent me ei saa kindlalt öelda, et ükski neist pole nende ülekohtuste seas, kelle Jehoova üles äratab.

9. Mida me Saalomoni kohta ei tea?

 ⁹ Piiblis räägitakse ka neist, kes teenisid Jehoovat, kuid keerasid siis talle selja. Üheks näiteks on kuningas Saalomon. Ta tundis ja teenis Jehoovat ning Jehoova õnnistas teda. Kuid hiljem hakkas ta teenima ebajumalaid. See vihastas Jehoovat väga ja Saalomoni ustavusetuse tõttu pidi kogu Iisraeli rahvas sajandeid kannatama. Palju aastaid arvasime, et Saalomon äratatakse siiski üles, sest piiblis öeldakse, et ta läks „puhkama oma esiisade juurde”. Sama öeldakse ka mitmete Jehoovale ustavate meeste, näiteks tema isa Taaveti kohta. (1. Kun. 11:5–9, 43; 2. Kun. 23:13.) Kuid kas selle põhjal, kuidas piibel Saalomoni matmist kirjeldab, võib kindlalt öelda, et ta äratatakse ellu? Seda mitte. Mõni võib mõelda, et piibel ju ütleb: „Sellele, kes on surnud, on patud andeks antud.” (Rooml. 6:7.) Nii see tõesti on. Ent see ei tähenda, et kõik, kes on kunagi surnud, äratatakse taas ellu, justkui oleks surm andnud neile õiguse tulevikus taas elada. Ülesäratamine on Jehoova kingitus. Ta toob ellu tagasi need, kellele ta soovib anda võimaluse teda igavesti teenida. (Iiob 14:13, 14; Joh. 6:44.) Kas Saalomon saab selle kingituse? Seda teab ainult Jehoova. Ja meie teame, et Jehoova teeb alati seda, mis on õige.

MIDA ME TEAME

10. Kuidas Jehoova inimestesse suhtub? (Hes. 33:11; vaata ka pilti.)

¹⁰ Loe Hesekiel 33:11. Jehoova on teada andnud, kuidas ta inimestesse suhtub. Apostel Peetrus pani kirja sarnase mõtte nagu Hesekiel ja ütles, et Jehoova „ei taha, et keegi hukkuks”. (2. Peetr. 3:9.) Seega võime olla täiesti kindlad, et Jehoova mõistab inimese igavesse surma ainult siis, kui see on vältimatu. Ja kui on vähimatki põhjust talle halastada, siis ta teeb seda.

11. Keda ei äratata üles ja kust me seda teame?

¹¹ Kas piibli põhjal võib kellegi kohta kindlalt öelda, et teda ei äratata üles? b Jeesus andis mõista, et nii on see näiteks Juudas Iskarioti puhul. (Mark. 14:21; vt ka Joh. 17:12 ja õppepiibli kommentaari.) Juudas tegutses tahtlikult ja teadlikult Jehoova ja tema poja vastu. (Vt Mark. 3:29 ja õppepiibli kommentaare.) Jeesuse sõnadest tuleb välja, et ka mõnedel usujuhtidel, kes temasse vaenulikult suhtusid, pole ülestõusmislootust. (Matt. 23:33; vt Joh. 19:11 ja õppepiibli kommentaari „sellel, kes mind sinu kätte andis”.) Ja Pauluse sõnad näitavad, et usutaganejaid, kes oma teguviisi ei kahetse, ei äratata üles. (Heebr. 6:4–8; 10:29.)

12. Mida me teame Jehoova halastuse kohta? Too näide.

¹² Mida me teame selle kohta, kui halastav Jehoova on? Kuidas on ta näidanud, et ta ei taha, et keegi hukkuks? Näiteks Taavet patustas rängalt: ta rikkus abielu ja lasi inimese tappa. Ent  kui ta kahetses, andestas Jehoova talle. (2. Saam. 12:1–13.) Kuningas Manasse tegi suurema osa oma elust palju kurja, ent Jehoova halastas isegi talle, kui nägi tema kahetsust. (2. Ajar. 33:9–16.) Need näited kinnitavad meile, et Jehoova halastab alati, kui selleks on põhjust. Ta äratab sellised inimesed üles, kuna nad mõistsid, kui kohutavad nende teod olid, ja kahetsesid neid.

13. a) Miks Jehoova niinevelastele halastas? b) Mida Jeesus nende kohta ütles?

¹³ Jehoova halastas ka niinevelastele. Ta ütles nende kohta Joonale: „Kuuluta neile kohtusõnumit, sest ma olen näinud nende kurjust.” Ent kui nad kahetsesid, andestas ta neile. Jehoova oli palju halastavam kui Joona, kes sai lausa vihaseks, et Jehoova Niinevet ei hävitanud. Jehoova pidi talle meelde tuletama, et niinevelased ei tunne teda ega „suuda eristada õiget valest”. (Joona 1:1, 2; 3:10; 4:9–11.) Hiljem rääkis Jeesus sellest juhtumist, et näidata, kui õiglane ja halastav Jehoova on. Ta ütles, et niinevelased, kes oma tegusid kahetsesid, „äratatakse kohtupäeval üles”. (Matt. 12:41.)

14. Mis ülesäratatud niinevelastest saab?

¹⁴ Millal need niinevelased üles äratatakse? See toimub Jeesuse tuhandeaastase valitsuse ajal, mil „Jumal äratab üles nii õiged kui ka ülekohtused”. (Ap. t. 24:15.) Jeesus ütles, et need, „kes tegid halba, tõusevad üles, et nende üle mõistetaks kohut”. (Joh. 5:29.) See tähendab, et neile antakse võimalus Jehoovat ja tema põhimõtteid tundma õppida ning Jehoova ja Jeesus jälgivad, kuidas nad kuuldule reageerivad. Kui ülesäratatud niinevelane keeldub Jehoovat teenimast, siis mõistetakse ta surma. (Jes. 65:20.) Ent need, kes teevad valiku Jehoovale kuuletuda, saavad võimaluse elada igavesti. (Taan. 12:2.)

15. a) Miks ei saa me väita, et ühtki Soodoma ja Gomorra elanikku ei äratata üles? b) Kuidas tuleks mõista sõnu tekstis Juuda 7? ( Vaata kasti.)

 ¹⁵ Jeesus ütles, et Soodoma ja Gomorra elanikel on kohtupäeval kergem kui neil, kes teda kuulda ei võtnud. (Matt. 10:14, 15; 11:23, 24; Luuka 10:12.) Mida ta sellega mõtles? Võib tunduda, et Jeesus kasutas siinkohal hüperbooli. Kuid paistab, et nii see pole ja ta mõtleski just seda, mida ütles. c Kohtupäev, millest ta rääkis, on ilmselgelt sama, mil niinevelased üles äratatakse. Nagu nemad, tegid ka Soodoma ja Gomorra elanikud palju halba. Ent niinevelastel oli võimalus oma tegusid kahetseda. Tuleta meelde, mida Jeesus rääkis tulevase ülesäratamise kohta. Ta ütles, et ülesäratatute hulgas on need, kes tegid halba, ning et nende üle mõistetakse kohut. (Joh. 5:29.) Seega on võimalik, et vähemalt mõned Soodoma ja Gomorra elanikud äratatakse üles ning meie saame aidata neil Jehoovat ja Jeesust tundma õppida.

16. Mida me teame selle kohta, mille alusel Jehoova otsustab, keda üles äratada? (Jer. 17:10.)

¹⁶ Loe Jeremija 17:10. See salm võtab hästi kokku selle, mida me teame: Jehoova uurib läbi südamed ja teab igaühe sisimaid mõtteid. Kui ta hakkab inimesi üles äratama, tasub ta „igaühele tema teid mööda”. Ta ei tee oma põhimõtetes järeleandmisi, kuid halastab, kui see on vähegi võimalik. Seepärast ei peaks me mitte kellegi kohta arvama, et teda ei äratata üles, kui see just piiblist selgelt välja ei tule.

KOGU MAA KOHTUMÕISTJA TEEB SEDA, MIS ÕIGE

17. Mis saab neist, kes surevad?

¹⁷ Alates sellest, kui Aadam ja Eeva Saatana mässuga ühinesid, on surnud miljardeid inimesi. Surm on meie kõigi ühine vaenlane. (1. Kor. 15:26.) Mis  aga saab neist, kes surevad? 144 000 Jeesuse järelkäijat äratatakse üles taevasse, kus nad saavad surematuse. (Ilm. 14:1.) Suur hulk Jehoova teenijaid, kes surmaund magavad, on õiged, kes äratatakse üles uues maailmas. Kui nad Jeesuse tuhandeaastase valitsuse ja lõpliku proovilepaneku ajal ustavaks jäävad, saavad nad maa peal igavesti elada. (Taan. 12:13; Heebr. 12:1.) Tuhandeaastase rahuriigi ajal äratatakse üles ka ülekohtused. Nende hulgas on need, kes pole kunagi Jehoovat teeninud, ja ka need, kes on elu jooksul teinud väga palju halba. Neile kõigile antakse võimalus end muuta ja hakata Jehoovat teenima. (Luuka 23:42, 43.) Mõned inimesed aga olid äärmiselt kurjad ja paadunud. Nad tegutsesid Jehoova ja tema eesmärkide vastu ning neid Jehoova üles ei ärata. (Luuka 12:4, 5.)

18., 19. a) Miks me võime Jehoova kohtuotsuseid usaldada? (Jes. 55:8, 9.) b) Mida me järgmises artiklis arutame?

¹⁸ Kas me võime olla täiesti kindlad, et kõik kohtuotsused, mis Jehoova langetab, on õiged? Võime küll. Nagu Aabraham, teame meiegi, et Jehoova on täiuslik, ülimalt tark ja halastav. Ta „on usaldanud kogu kohtumõistmise Poja hoolde” ning andnud talle selleks ka väljaõpet. (Joh. 5:22.) Nii Jehoova kui Jeesus näevad inimeste südamesse ja teevad alati seda, mis on õige. (Matt. 9:4.)

¹⁹ Usaldagem Jehoovat ja tema kohtuotsuseid. Meie pole pädevad teiste üle kohut mõistma, kuid Jehoova on. (Loe Jesaja 55:8, 9.) Seepärast jätame kohtumõistmise tema ja Jeesuse hooleks, kes on sama õiglane ja halastav nagu ta isa. (Jes. 11:3, 4.) Kuidas on aga lugu suure viletsuse ajal toimuva kohtumõistmisega? Mida me selle kohta teame ja mida me ei tea? Järgmises artiklis arutame neid küsimusi.