Ausalt öeldes ei tea keegi tänapäeval kindlalt, milline oli Pauluse välimus. Meie väljaannetes olevad pildid temast põhinevad kunstniku ettekujutusel, mitte aga arheoloogilistel faktidel.

Siiski on olemas mõningaid viiteid Pauluse välimusele. Näiteks kirjutati 1. märtsi Siioni Vahitornis aastal 1902: „Mida öelda Pauluse välimuse kohta? ... Raamatus „Pauluse ja Thecla teod” („Acts of Paul and Thecla”), mis kirjutati umbes aastal 150 a. D., leidub kirjeldus Pauluse välimuse kohta, mis on ilmselt kõige täpsem ja pärimuse kaudu edasi antud. Seal kirjeldatakse teda väiksekasvulise, kõverjalgse ja jässakana ning palja pealae, kokkukasvanud kulmude ja üsna pika ninaga.”

Ühes teatmeteoses („The Oxford Dictionary of the Christian Church”, 1997) kirjutatakse selle raamatu kohta: „Pole võimatu, et see sisaldab mõningaid ajaloolisi tõsiasju.” Raamat „Pauluse ja Thecla teod” oli kõrgelt tunnustatud veel sajandeid pärast seda, kui see kirjutati. Seda kinnitab fakt, et sellest raamatust on olemas 80 kreekakeelset käsikirja ning lisaks mitmeid tõlkeid teistes keeltes. Seega võib öelda, et meie väljaannete piltidel Paulusest on mingi ajalooline alus.

Tegelikult pole aga Pauluse väljanägemine üldsegi oluline. Mõned kritiseerijad ütlesid isegi Pauluse eluajal tema kohta: „Meie juures olles on ta nõrk ja ta kõned on kehvad.” (2. Kor. 10:10.) Samas ei tohiks me unustada, et Paulus sai kristlaseks seepärast, et Jeesus ise ilmus talle. Mõelgem ka, mida Paulus saatis korda tänu sellele, et Jeesus valis ta välja tegema kuulutustööd mittejuutide seas. (Ap. t. 9:3–5, 15; 22:6–8.) Samuti leidub palju õpetlikku neis piibliraamatutes, mis Paulus Jehoova vaimu juhatusel kirja pani.

Paulus ei hoobelnud oma varasemate ilmalike saavutustega ega kirjeldanud oma välimust. (Ap. t. 26:4, 5; Filipl. 3:4–6.) Ta ütles hoopis: „Ma olen apostlite seast kõige tähtsusetum ja mind ei kõlba apostliks nimetadagi.” (1. Kor. 15:9.) Hiljem kirjutas ta: „Minule, kes ma olen kõigi pühade seast väikseim, osutati seda armu, et ma kuulutaksin mittejuutidele head sõnumit Kristuse mõõtmatust rikkusest.” (Efesl. 3:8.) Sõnum, mida Paulus kuulutas, on kahtlemata palju olulisem kui see, milline ta võis välja näha.