1. Miks ei peaks meid üllatama see, et maailm meid vihkab? (Vt Matt. 24:9.)

JEHOOVA on meid loonud vajadusega armastada ja olla armastatud. Seega, kui keegi meid vihkab, teeb see meile haiget ja võib põhjustada hirmu. Näiteks õde Georgina *, kes elab Euroopas, ütleb: „Olin 14-aastane, kui sattusin oma ema viha alla, kuna tahtsin Jehoovat teenida. Tundsin end hüljatuna ja minu enesehinnang langes.” Vend nimega Danilo kirjutab: „Sõdurid peksid mind, irvitasid mu üle ja ähvardasid mind sellepärast, et olen Jehoova tunnistaja. Olin hirmul ja tundsin end alandatuna.” Sellised olukorrad teevad meile haiget, kuid need ei üllata meid. Jeesus ennustas, et tema järelkäijaid hakatakse taga kiusama. (Loe Matteuse 24:9.)

2., 3. Miks Jeesuse järelkäijaid vihatakse?

² Miks vihkab maailm Jeesuse jüngreid? Sellepärast, et nagu Jeesus, ei kuulu ka meie maailma. (Joh. 15:17–19.) Me küll peame inimvalitsustest lugu, kuid me ei kummarda neid ega mingit riiklikku sümboolikat. Meie jäägitu pühendumus kuulub Jehoovale. Me teame, et Jumalal on õigus inimkonda valitseda, kuid Saatan oma toetajatega on selle õiguse kahtluse alla seadnud. (1. Moos. 3:1–5, 15.) Me kuulutame, et Jumala kuningriik on inimkonna probleemide ainus lahendus ja et see kuningriik hävitab varsti kõik oma vastased. (Taan. 2:44; Ilm. 19: 19–21.) See on hea sõnum tasastele, kuid halb sõnum jumalatutele. (Laul 37:10, 11.)

³ Meid vihatakse ka sellepärast, et me elame Jumala seaduste järgi. Tema seadused on teravaks kontrastiks selle maailma allakäinud moraalile. Paljud inimesed kiidavad tänapäeval heaks äärmiselt ebamoraalseid tegusid, näiteks selliseid, mille pärast Jumal hävitas Soodoma ja Gomorra. (Juuda 7.) Kuna me elame piibli põhimõtete järgi, siis paljud pilkavad meid ja süüdistavad meid sallimatuses. (1. Peetr. 4:3, 4.)

4. Mis aitab meil vihkamist taluda?

⁴ Mis aitab meil taluda seda, et meid solvatakse ja vihatakse? Meil on vaja tugevat usku, et Jehoova aitab meid. Meie usk on nagu kilp, mida ei suuda läbida „Saatana põlevad nooled”. (Efesl. 6:16.) Ent lisaks usule on meil vaja ka armastust. Miks? Sest armastus „ei ärritu. ... See talub kõike, ... peab vastu kõiges”. (1. Kor. 13:4–7, 13.) Vaatame nüüd, kuidas aitab meil vihkamist taluda armastus Jehoova, usukaaslaste ja isegi meie vaenlaste vastu.

5. Kuidas andis armastus Isa vastu Jeesusele jõudu?

⁵ Veidi enne surma ütles Jeesus oma ustavatele järelkäijatele: „Et ma armastan Isa, toimin ma just nii, nagu Isa mind on käskinud.” (Joh. 14:31.) Jeesuse armastus Jehoova vastu andis talle jõudu eesootavate katsumustega hakkama saamiseks. Meie armastus Jehoova vastu aitab meid samamoodi.

6. Kuidas suhtuvad Jehoova teenijad sellesse, et neil tuleb taluda maailma viha? (Vt Rooml. 5:3–5.)

⁶ Armastus Jumala vastu on läbi aegade aidanud Jehoova teenijatel tagakiusamist taluda. Kui näiteks juudi ülemkohus keelas apostlitel kuulutamise, siis armastus Jumala vastu ajendas neid „kuuletuma eelkõige Jumalale, mitte inimestele”. (Ap. t. 5:29; 1. Joh. 5:3.) Armastus Jumala vastu annab ka tänapäeval jõudu Jehoova teenijatele, kellest paljud on võimsate riikide tagakiusamise all. Inimeste viha ei pane meid aga meelt heitma, vaid me peame selle talumist lausa auks. (Ap. t. 5:41; loe Roomlastele 5:3–5.)

7. Kuidas suhtuda pereliikmete vastupanusse?

⁷ Võib-olla üks suurimaid usuproove on see, kui meie oma pereliikmed meile vastupanu osutavad. Kui keegi hakkab piibli tõe vastu huvi tundma, siis tema pereliikmed võivad arvata, et teda püütakse eksitada. Või siis arvatakse, et ta on aru kaotanud. (Vrd Mark. 3:21.) Pereliikmete vastupanu võib hõlmata nii emotsionaalset kui ka füüsilist vägivalda. See pole sugugi üllatav. Jeesus ütles: „Inimese vaenlasteks saavad ta omad pereliikmed.” (Matt. 10:36.) Muidugi ei pea me oma lähedasi vaenlasteks ega hakka neid vihkama. Vastupidi, kui kasvab meie armastus Jehoova vastu, siis kasvab ka meie armastus inimeste vastu. (Matt. 22:37–39.) Ent me ei taha kunagi taganeda piibli põhimõtetest, et olla meele järele mõnele inimesele.

8., 9. Mis aitas ühel õel taluda ägedat vastupanu?

⁸ Georgina, keda varem mainisime, suutis jääda oma põhimõtetele kindlaks, kui ema talle ägedat vastupanu osutas. Ta jutustab: „Hakkasime mõlemad koos emaga Jehoova tunnistajatega piiblit uurima. Kuid pool aastat hiljem, kui  ma tahtsin hakata käima koosolekutel, muutus ema suhtumine kardinaalselt. Tuli välja, et ta suhtles usutaganejatega ja kasutas minuga rääkides nende argumente. Ta solvas mind, kiskus juustest, kägistas ja viskas mu kirjanduse minema. 15-aastaselt käisin ma ristimisel. Ema püüdis mind takistada Jehoovat teenimast nii, et saatis mu erikooli, kus oli selliseid õpilasi, kes tarvitasid uimasteid ja panid toime kuritegusid. Vastupanu on eriti raske taluda siis, kui seda osutab inimene, kes peaks sind armastama ja sinu eest hoolitsema.”

⁹ Mis aitas Georginal vastu pidada? Ta sõnab: „Sel päeval, kui ema minu vastu pöördus, olin just kogu piibli läbi saanud. Olin veendunud, et olen leidnud tõe, ja tundsin, et Jehoova on mulle väga lähedal. Palvetasin tihti ja ta võttis mind kuulda. Sel ajal, kui käisin seal koolis, kutsus üks õde mind oma koju piiblit uurima. Ka teised usukaaslased toetasid mind. Olin neile nagu pereliige. Nägin, et Jehoova on tugevam kui meie vastased, ükskõik kes nad ka poleks.”

10. Milles me võime alati kindlad olla?

¹⁰ Paulus kirjutas, et mitte miski ei suuda meid lahutada Jumala armastusest. (Rooml. 8:38, 39.) Ehkki meil tuleb mõnikord taluda katsumusi, on Jehoova alati meie kõrval, et meid lohutada ja meile jõudu anda. Ja nagu on näha Georgina kogemusest, aitab Jehoova meid ka usukaaslaste kaudu.

11. Kuidas aitas Jeesuse jüngreid ennastohverdav armastus? (Vt Joh. 15:12, 13.) Too näide.

¹¹ Jeesus ütles oma jüngritele enne surma, et nad armastaksid üksteist. (Loe Johannese 15:12, 13.) Ta teadis, et ennastohverdav armastus aitab neil hoida ühtsust ja taluda teiste viha. Mõtleme näiteks Tessaloonika kogudusele. Juba alates selle koguduse rajamisest kiusati Tessaloonika kristlasi taga. Ent sealsed vennad ja õed pidasid ustavalt vastu ja ilmutasid armastust. (1. Tess. 1:3, 6, 7.) Paulus ergutas neid „armastust veelgi rohkem üles näitama”. (1. Tess. 4:9, 10.) Armastus ajendas neid lohutama masendunuid ja toetama nõrku. (1. Tess.  5:14.) On teada, et Tessaloonika kristlased võtsid Pauluse nõuandeid kuulda, sest oma teises kirjas, umbes aasta hiljem, kirjutas Paulus neile: „Teie armastus üksteise vastu süveneb.” (2. Tess. 1:3–5.) Omavaheline armastus aitas neil taluda katsumusi ja tagakiusamist.

12. Kuidas ilmutasid vennad ja õed üksteise vastu armastust sõjaolukorras?

¹² Mõtle ka varem mainitud Danilole ja tema abikaasale. Kui nende linnas algas sõjategevus, käisid nad edasi koosolekutel ja tegid kuulutustööd nii hästi, kui said. Samuti jagasid nad oma usukaaslastega toitu. Ühel päeval tulid Danilo juurde koju relvastatud sõdurid. Danilo meenutab: „Nad nõudsid, et ütleksin oma usust lahti. Kui ma keeldusin, peksid nad mind, võtsid mu sihikule ja tulistasid siis üle mu pea. Enne lahkumist nad ütlesid, et tulevad tagasi ja vägistavad mu naise. Ent vennad panid meid kiiresti rongi peale ja saatsid teise linna. Ma ei unusta kunagi nende kallite vendade armastust. Kui me jõudsime teise linna, andsid sealsed vennad meile toitu, aitasid meil leida elamispaiga ja mulle töö. Tänu sellele saime pakkuda ulualust teistele Jehoova tunnistajatele, kes sõjapiirkonnast põgenesid.” Sellised kogemused näitavad, et kristlik armastus aitab meil taluda vihkamist.

13. Kuidas aitab püha vaim meil Jehoovat edasi teenida, kui inimesed meid vihkavad?

¹³ Jeesus ütles oma järelkäijatele, et neil tuleb armastada oma vaenlasi. (Matt. 5:44, 45.) Kas seda on lihtne teha? Kindlasti mitte. Ent Jumala vaimu abil on see võimalik. Jumala vaimu vili on näiteks armastus, kannatlikkus, lahkus, tasadus ja enesevalitsus. (Gal. 5:22, 23.) Need omadused aitavad meil taluda teiste viha. Paljud vastupanijad on muutnud oma suhtumist, kui nende usklik abikaasa, laps või naaber on neid omadusi ilmutanud. Paljudest vastastest on isegi saanud meie kallid vennad ja õed. Kui sa tunned, et sul on raske armastada neid, kes sind Jehoova teenimise pärast vihkavad, siis palveta, et sul oleks rohkem püha vaimu. (Luuka 11:13.) Võid olla kindel, et Jumalale  kuuletumine on alati parim teguviis. (Õpet. 3:5–7.)

14., 15. Kuidas aitas tekst Roomlastele 12:17–21 Yasmeenil oma mehe vastu ikka kena olla?

¹⁴ Yasmeen, kes elab Lähis-Idas, sai Jehoova tunnistajaks. Tema abikaasa arvas, et naine on pettuse ohvriks langenud ning tahtis, et ta lõpetaks Jumala teenimise. Mees solvas Yasmeeni ja ässitas tema vastu üles sugulased ning samuti ühe vaimuliku ja nõia. Ta süüdistas naist perekonna lõhkumises. Ta tuli isegi koguduse koosolekule ja karjus vendadele solvanguid. Yasmeen valas tihti oma mehe käitumise pärast pisaraid.

¹⁵ Usukaaslased lohutasid kuningriigisaalis Yasmeeni. Kogudusevanemad innustasid teda rakendama ellu põhimõtet, mis leidub tekstis Roomlastele 12:17–21 (loe). Yasmeen ütleb: „See oli raske, kuid ma palusin Jehoovat, et ta aitaks mind, ja püüdsin toimida piibli järgi. Kui siis mu mees loopis köögis põlglikult asju maha, koristasin ma kõik ära, kui ta solvas mind, vastasin ma tasaselt ja kui ta oli haige, siis ma hoolitsesin tema eest.”

16., 17. Mida võib Yasmeeni loost õppida?

¹⁶ Yasmeeni pingutused on vilja kandnud. Ta jutustab: „Abikaasa hakkas mind rohkem usaldama, sest ta teadis, et ma räägin alati tõtt. Ta kuulas mind lugupidavalt, kui me rääkisime religiooni teemadel, ja me leppisime kokku, et püüame hoida kodus rahu. Kui ma hakkan nüüd koosolekule minema, soovib ta mulle toredat koosolekut. Meievahelised suhted on kõvasti paranenud. Loodan, et kord avab mu mees oma südame tõele ja hakkab koos minuga Jehoovat teenima.”

¹⁷ Yasmeeni loost on näha, et armastus „talub kõike, ... loodab kõike, peab vastu kõiges”. (1. Kor. 13:4, 7.) Viha on küll võimas relv, kuid armastus on sellest palju tugevam. Armastus võidab südameid. Ja kui me ilmutame armastust, siis rõõmustame Jehoovat.

18. Miks me võime olla õnnelikud, kui meid vihatakse?

¹⁸ Isegi kui meid vihatakse edasi, võime olla õnnelikud. Jeesus ütles: „Õnnelikud olete teie, kui inimesed teid vihkavad.” (Luuka 6:22.) Me ei soovi, et meid vihatakse ja taga kiusatakse. Miks me siis võime olla õnnelikud, kui meid vihatakse? Esiteks, kui me peame vastu, on Jehooval meist hea meel. (1. Peetr. 4:13, 14.) Teiseks, meie usk saab tugevamaks. (1. Peetr. 1:7.) Ja kolmandaks, me saame tasuks igavese elu. (Rooml. 2:6, 7.)

19. Miks olid apostlid pärast piitsutamist rõõmsad?

¹⁹ Peagi pärast Jeesuse ülesäratamist kogesid apostlid tema sõnade paikapidavust. Kui neid oli piitsutatud ja kästud kuulutamine lõpetada, olid nad rõõmsad. Miks? Sest „neid oli arvatud väärt kannatama teotust Jeesuse nime pärast”. (Ap. t. 5:40–42.) Nad armastasid oma Isandat rohkem, kui kartsid vaenlaste viha. Ja nad ilmutasid armastust, jätkates hea sõnumi kuulutamist. Paljud meie vennad ja õed tänapäeval jätkavad Jehoova teenimist hoolimata raskustest. Nad teavad, et Jehoova ei unusta nende tööd ja armastust. (Heebr. 6:10.)

20. Mida me arutame järgmises artiklis?

²⁰ See maailm vihkab meid niikaua, kuni see püsib. (Joh. 15:19.) Aga meil pole vaja karta. Nagu me näeme järgmisest artiklist, teeb Jehoova oma ustavad teenijad tugevaks ja kaitseb neid. (2. Tess. 3:3.) Armastagem siis edasi Jehoovat, oma usukaaslasi ja isegi vaenlasi. Nii oleme ühtsed ja meie usk on tugev. Me toome au Jehoovale ja näitame, et armastus on vihkamisest kaugelt üle.