Miks ütles väljaostja, et Rutiga abielludes teeks ta oma pärandiosale kahju? (Rutt 4:1, 6)

Kui piibliaegadel mõni mees suri, ilma et tal oleks olnud lapsi, siis vajasid vastust vähemalt kaks küsimust: mis saab tema maast ja kas tema nimi kaob unustusehõlma või kannab keegi seda edasi? Moosese seadus vastas neile küsimustele.

Mis sai maast, mille omanik suri või jäi nii vaeseks, et pidi selle ära müüma? Tema vend või mõni teine lähisugulane võis selle lunastada ehk välja osta. Nii jäi maa nende suguvõssa. (3. Moos. 25:23–28; 4. Moos. 27:8–11.)

Mida aga tuli teha selleks, et surnud mehe nimi ei kaoks? Selleks tuli tema vennal või järgmisel lähimal meessoost sugulasel tema lesega abielluda. Nende järeltulija pidi kandma edasi surnud mehe nime ning saama endale tema pärandiosa. See tagas ka, et keegi hoolitses lese eest, nii nagu see oli Ruti puhul. (5. Moos. 25:5–7; Matt. 22:23–28.)

Ruti ämm Noomi oli abielus Elimelekiga. Kui aga Elimelek ja nende kaks poega surid, polnud Noomi peres enam ühtki meest, kes leiva lauale tooks. (Rutt 1:1–5.) Kui Noomi oli tagasi Juudamaal, ütles ta Rutile, et see läheks Boase juurde ja paluks tal Elimeleki pärandmaa välja osta. Boas oli Elimeleki lähisugulane, kuid ta teadis, et on üks veel lähem sugulane, kellel on eesõigus Elimeleki maa lunastada. (Rutt 2:1, 19, 20; 3:1–4, 9, 12, 13.)

Algul oli too mees valmis seda tegema. (Rutt 4:1–4.) See tähendanuks talle küll mõningaid kulutusi, kuid ta mõistis, et Noomi ei suuda enam tuua ilmale järeltulijat, kes Elimeleki maa endale saaks. Seega oleks maa jäänud temale ja see oleks olnud päris hea investeering.

Ent väljaostja muutis meelt, kui sai teada, et tal tuleb abielluda Rutiga. Ta ütles: „Sel juhul ma ei saa seda osta, sest sellega ma teeksin oma pärandiosale kahju.” (Rutt 4:5, 6.) Mida ta silmas pidas?

Kui see väljaostja või keegi teine oleks Rutiga abiellunud ja Rutt oleks talle poja sünnitanud, oleks too pärinud Elimeleki maa. Kuidas oleks see aga väljaostja pärandiosale kahju teinud? Piibel seda ei selgita, kuid siin on mõned variandid.

• Esiteks, väljaostja võis mõelda, et raha, mis tal sellele tehingule kulub, läheks raisku, sest Elimeleki maa poleks lõpuks jäänud talle, vaid oleks läinud Ruti pojale.

• Teiseks, see oleks toonud talle kohustuse hoolitseda nii Noomi kui ka Ruti eest.

• Kolmandaks, kui Rutt oleks väljaostjale rohkem lapsi sünnitanud, oleks ka nemad väljaostja pärandist osa saanud.

• Neljandaks, kui väljaostjal endal lapsi polnud, oleks Ruti poeg pärinud lisaks Elimeleki maale ka tema maa. See tähendab, et maa oleks saanud lapsele, kes kannab Elimeleki, mitte tema nime. Ta polnud valmis Noomi aitamise nimel sellega riskima ja andis väljaostuõiguse Boasele. Boas oli valmis pärandiosa välja ostma, et „taastada surnud mehe nimi tema pärandiosal”. (Rutt 4:10.)

Väljaostja, kes polnud valmis oma kohust täitma, tegutses isekalt ja oli ilmselgelt kõige rohkem huvitatud omaenda nime ja pärandi säilitamisest. Ja kuigi ta püüdis oma nime alal hoida, ei tea praegu seda keegi. Samuti jäi ta ilma erilisest võimalusest, mis sai osaks hoopis Boasele: saada messia ehk Jeesus Kristuse esiisaks. See, et ta keeldus abivajajaid aitamast, ei toonud talle midagi head. (Matt. 1:5; Luuka 3:23, 32.)