1. Mida panevad paljud tähele, kui on esimest korda meie koosolekul? (Vaata ka pilti.)

 KUJUTLE abielupaari, kes tuleb esimest korda kuningriigisaali koosolekule. Nad võetakse soojalt vastu ja nad näevad, milline armastus koguduses valitseb. See avaldab neile sügavat muljet. Teel koju ütleb naine mehele: „Jehoova tunnistajate juures on midagi erilist. Nende seltsis oli väga mõnus olla.”

2. Mis on mõnedele komistuskiviks saanud?

² Meievaheline armastus on tõepoolest eriline. Muidugi pole me täiuslikud. (1. Joh. 1:8.) Seega, mida paremini me oma vendi-õdesid tunneme, seda paremini näeme ka nende puudusi. (Rooml. 3:23.) Ja kahjuks on teiste ebatäiuslikkus mõnedele komistuskiviks saanud.

3. Mis iseloomustab tõelisi kristlasi? (Joh. 13:34, 35.)

³ Loe veelkord selle artikli juhtteksti. (Loe Johannese 13:34, 35.) Mille järgi pidi Jeesuse tõelised järelkäijad ära tuntama? Mitte täiuslikkuse, vaid armastuse järgi. Pane ka tähele, et Jeesus ütles: „Selle järgi tunnevad kõik ära, et te olete minu jüngrid”, mitte „Selle järgi tunnete teie ära, et te olete minu jüngrid.” See tähendab, et Jeesuse järelkäijate vaheline ennastohverdav armastus pidi olema selgelt näha mitte ainult tema jüngritele, vaid ka teistele.

4. Millele oleks meil hea mõelda?

⁴ Miks on just armastus see, mille järgi võib Jeesuse tõelised järelkäijad ära tunda? Kuidas väljendas Jeesus armastust oma apostlite vastu ja kuidas me saame temast eeskuju võtta? Meil kõigil on hea neile küsimustele mõelda, kuna see aitab meil olla usukaaslaste vastu veelgi armastavamad, ja seda isegi siis, kui nad meie vastu eksivad. (Efesl. 5:2.)

5. Mida pidas Jeesus silmas sõnadega tekstis Johannese 15:12, 13?

⁵ Jeesuse sõnadest oma jüngritele on näha, et nendevaheline armastus pidi olema eriline. (Loe Johannese 15:12, 13.) Ta ütles neile: „Armastage üksteist, nagu mina olen teid armastanud.” Sellega andis ta mõista, et tema järelkäijad peavad armastama oma usukaaslasi rohkem kui iseennast ja olema valmis nende eest isegi elu andma. b

6. Kuidas tuleb piiblist välja armastuse tähtsus?

⁶ Piiblis räägitakse armastusest sageli. Paljude lemmikpiiblisalm on mõni nendest: „Jumal on armastus”, „Armasta oma ligimest nagu iseennast”, „Armastus katab kinni hulga patte”, „Armastus ei kao kunagi”. (1. Joh. 4:8; Matt. 22:39; 1. Peetr. 4:8; 1. Kor. 13:8.) Need ja teisedki piiblisalmid näitavad, kui oluline armastus on ja et tõelistel kristlastel tuleb seda omadust ilmutada.

7. Miks ei suuda Saatan luua vennaskonda, kus valitseks tõeline armastus?

 ⁷ Paljude meelest polegi võimalik kindlaks teha, milline on õige religioon, kuna neid on nii palju ja need kõik väidavad, et õpetavad Jumala kohta tõde. Tegelikkuses aga on nende õpetused väga erinevad. Kõigile vääruskudele on aluse pannud Saatan. Tema eesmärk on inimesi segadusse ajada ja see on tal ka õnnestunud. Kuid Saatan ei suudaks kunagi luua ülemaailmset vennaskonda, kus valitseks tõeline armastus. Seda suudab ainult Jehoova, „sest armastus on Jumalalt”. (1. Joh. 4:7.) Ainult jumalateenijatel, kellele ta annab oma püha vaimu ja keda ta õnnistab, võib olla selline armastus. Seega on loogiline, et just ennastohverdav armastus on Jeesuse tõeliste järelkäijate tundemärk.

8., 9. Milles on Jehoova tunnistajate vaheline armastus paljusid veennud?

⁸ Just nagu Jeesus ütles, on paljud, kes on näinud meievahelist armastust, mõistnud, et Jehoova tunnistajad on tõelised kristlased. Üheks näiteks on Ian. Ta meenutab esimest kokkutulekut, kus ta käis. See toimus tema kodu lähedal staadionil, kus ta oli paar kuud varem käinud üht matši vaatamas. Ta sõnab: „Kontrast tolle sündmuse ja selle konvendi vahel oli tohutu. Tunnistajad olid viisakad ja kenasti riides ning nende lapsed käitusid korralikult.” Ian lisab: „Mis veel tähtsam, tunnistajate keskel paistis valitsevat selline rõõm ja rahulolu, mida mina olin kogu aeg igatsenud. Ma ei mäleta midagi, mida tol päeval kõnedes räägiti, kuid tunnistajate käitumine sööbis mulle igaveseks mällu.” c Jehoova teenijad kohtlevad üksteist lahkelt ja lugupidavalt just seetõttu, et nende vahel on armastus.

⁹ John tundis midagi sarnast, kui hakkas meie koosolekutel käima. Ta ütleb: „Imetlesin tunnistajate sõbralikkust ja kõrget moraali – nad tundusid otse pühakutena. Nende siiras armastus veenis mind selles, et olen leidnud õige religiooni.” d Selliseid lugusid on küll ja veel ning need kinnitavad, et Jehoova tunnistajad on tõelised kristlased.

10. Millal on meil eriti hea võimalus näidata, et armastame oma vendi ja õdesid? (Vaata ka allmärkust.)

¹⁰ Muidugi pole keegi meist täiuslik ja seepärast võib vahel juhtuda, et mõni usukaaslane ütleb või teeb midagi, mis meid haavab. e (Jaak. 3:2.) Sellisel juhul on meil eriti hea võimalus näidata, et armastame oma vendi ja õdesid. Vaatame nüüd, kuidas Jeesus reageeris, kui jüngrid talle meelehärmi valmistasid, ja mida meie saame temalt õppida. (Joh. 13:15.)

11. Millised halvad loomujooned Jaakobuse ja Johannese juures ilmnesid? (Vaata ka pilti.)

¹¹ Jeesus ei oodanud oma jüngritelt täiuslikkust. Ta aitas kannatlikult neil lahti saada loomujoontest, mis Jehoovale ei meeldi. Kord lasid Jaakobus  ja Johannes oma emal Jeesuselt paluda, et too annaks neile taevases valitsuses teistest tähtsama positsiooni. (Matt. 20:20, 21.) See näitab, et nende südames oli teatud määral uhkust ja auahnust. (Õpet. 16:18.)

12. Kas Jaakobus ja Johannes olid ainsad, kes midagi valesti tegid? Selgita.

¹² Jaakobus ja Johannes polnud aga ainsad apostlid, kes selles olukorras valesti käitusid. Piiblis öeldakse: „Kui teised kümme sellest kuulsid, said nad nende kahe venna peale pahaseks.” (Matt. 20:24.) Ilmselt läks apostlite vahel ägedaks sõnavahetuseks. Võib-olla ütlesid teised Jaakobusele ja Johannesele midagi sellist: „Kes te õige enda arvates olete, et tahate saada kõige tähtsamaid kohti? Meie oleme ka koos Jeesusega kõvasti tööd teinud ja võiksime sama hästi kuningriigis tema paremal ja vasakul käel istuda.” Oli see siis nii või mitte, igal juhul ei näidanud apostlid tol korral üles vennalikku armastust.

13. Kuidas reageeris Jeesus apostlite vaidlemisele? (Matt. 20:25–28.)

¹³ Mida tegi seepeale Jeesus? Ta ei öelnud, et otsib endale paremad apostlid, kes oleks alandlikud ja kohtleks üksteist alati armastavalt. Ta ei saanud apostlite peale pahaseks, vaid  rääkis nendega rahulikult. (Loe Matteuse 20:25–28.) Ja seda vaatamata sellele, et see polnud ei esimene ega viimane kord, kui nad vaidlesid selle üle, kes neist on suurem. (Mark. 9:34; Luuka 22:24.)

14. Millises ühiskonnas olid apostlid üles kasvanud?

¹⁴ Kahtlemata võttis Jeesus arvesse ka apostlite tausta. (Joh. 2:24, 25.) Nad olid üles kasvanud ühiskonnas, kus usujuhid õpetasid, et inimene on midagi väärt ainult siis, kui tal on kõrge positsioon. (Matt. 23:6; vaata ka õppepiibli kommentaaris olevat videot „Esimesed istmed sünagoogides”.) Ja need usujuhid ise pidasid ennast teistest paremaks. f (Luuka 18:9–12.) Jeesus mõistis, et kõik see mõjutas apostlite suhtumist iseendasse ja teistesse. (Õpet. 19:11.) Tal olid nende suhtes mõistlikud ootused ja kui nad tegid vigu, oli ta nendega kannatlik. Ta teadis, et sisimas tahavad nad teha seda, mis on õige, ning aitas neil mõista, et neil tuleb olla alandlik ja teisi südamest armastada, mitte end neist paremaks pidada.

15. Mida me võime Jaakobuse ja Johannese loost õppida?

¹⁵ Jaakobuse ja Johannese loost on meilgi midagi õppida. Muidugi polnud see õige, et nad tahtsid endale taevases valitsuses tähtsat positsiooni saada. Kuid ka teised apostlid käitusid valesti, kuna lubasid sel olukorral nendevahelist rahu rikkuda. Jeesus muidugi kohtles kõiki apostleid lahkelt ja armastavalt. Mida see lugu meile õpetab? Oluline pole mitte ainult see, kuidas keegi meiega käitub, vaid ka see, kuidas me sellele reageerime. Mis võiks aidata meil reageerida nii nagu Jeesus? Kui mõni usukaaslane meie vastu eksib, võiksime mõelda järgmistele küsimustele. Miks see, mis ta tegi, mind närvi ajab? Kas see näitab, et mul endal on vaja millegi kallal tööd teha? Kas võib olla, et tal on praegu elus raske aeg? Isegi kui tunneme, et meil on tõesti põhjust pahane olla, võiksime mõelda, kas saaksime selles olukorras armastust ilmutada ja vahejuhtumi unustada. Kui püüame teisi alati armastavalt kohelda, näitab see, et oleme Jeesuse tõelised järelkäijad.

16. Milles Jeesusest eeskuju võtta?

¹⁶ Meilgi tuleks püüda teisi mõista, nii nagu Jeesus seda tegi. (Õpet. 20:5.) Meie küll ei näe teiste südamesse, kuid saame siiski usukaaslaste ebatäiusega arvestada ja nendega kannatlikud olla. (Efesl. 4:1, 2; 1. Peetr. 3:8.) Seda on kõvasti lihtsam teha, kui õpime neid paremini tundma. Vaatame selle kohta üht näidet.

17. Milline tulemus oli sellel, kui üks ringkonnaülevaataja õppis oma usukaaslast paremini tundma?

¹⁷ Üks Ida-Aafrikas teeniv reisiv ülevaataja  meenutab venda, kellega polnud lihtne läbi saada. Ta ütleb: „Selle asemel et seda venda vältida, püüdsin teda paremini tundma õppida.” Ringkonnaülevaataja sai nii mõndagi teada selle venna mineviku kohta ja mõistis, et see on tema isiksust vorminud. Ta jätkab: „Kui sain teada, kui raske elu tal on olnud, ja nägin, kui palju muudatusi ta on juba teinud, siis hakkasin teda lausa imetlema. Meist said head sõbrad.” Kui meiegi püüame oma vendi-õdesid mõista, on palju lihtsam neid ka südamest armastada.

18. Millistele küsimustele tasuks mõelda, kui tunneme, et mõni usukaaslane on meid haavanud? (Õpet. 26:20.)

¹⁸ Vahel võime tunda, et tahame usukaaslasega, kes on meid haavanud, sellest rääkida. Enne aga tasuks mõelda järgmistele küsimustele. Kas sain kõigest ikka õigesti aru? (Õpet. 18:13.) Kas võib olla, et ta haavas mind tahtmatult? (Kog. 7:20.) Kas olen ise kunagi midagi sarnast teinud? (Kog. 7:21, 22.) Kas võib juhtuda, et kui lähen temaga rääkima, paisub probleem veel suuremaks? (Loe Õpetussõnad 26:20.) Sellistele küsimustele mõtlemine võib meid ajendada asja sinnapaika jätma, et meievaheline armastus ei jaheneks.

19. Mida meil tuleb teha?

¹⁹ Jehoova rahva seas valitsev armastus kinnitab, et oleme tõelised kristlased. Meil kõigil tuleb oma vendi-õdesid südamest armastada, ja seda vaatamata nende puudustele. Kui me seda teeme, võivad teisedki tänu sellele õige religiooni ära tunda ning hakata koos meiega Jehoovat teenima. Ilmutagem siis ikka isetut armastust, mis on omane tõelistele kristlastele!