1. Milles võivad mõned Jehoova teenijad kahelda?

 PIIBEL ütleb: „Jehooval on hea meel oma rahvast.” (Laul 149:4.) Vahel aga võib mõni Jehoova teenija mõelda, et Jehooval temast küll hea meel ei ole. Ka vanaaja jumalateenijate seas oli neid, kes tundsid samamoodi. (1. Saam. 1:6–10; Iiob 29:2, 4; Laul 51:11.)

2. Mida meil tuleb teha, et meil oleks Jehoova soosing?

² Piibel näitab, et ebatäiuslikel inimestel võib olla Jehoova soosing. Selleks tuleb meil uskuda Jeesusesse ja lasta end ristida. (Joh. 3:16.) Nii näitame avalikult, et oleme kahetsenud oma patte ja tõotanud Jehoovale, et täidame tema tahet. (Ap. t. 2:38; 3:19.) Jehoova rõõmustab, kui me nii teeme ja temaga järjest lähedasemaks saame. Kui anname oma parima, et täita oma pühendumistõotust, on tal meist hea meel ja ta peab meid oma sõbraks. (Laul 25:14.)

3. Mida me nüüd arutama hakkame?

³ Miks võib mõni vahel tunda, et Jehooval pole temast hea meel? Millest on näha, et tal on meist hea meel? Kuidas me saame tugevdada oma veendumust sellesse, et meil on tema soosing?

MIKS MÕNED KAHTLEVAD

4., 5. Milles me võime kindlad olla ka siis, kui tunneme end väärtusetuna?

⁴ Paljudel meist on juba lapsest saadik olnud madal  enesehinnang. (Laul 88:15.) Adrián räägib: „Ma olen alati tundnud end väärtusetuna. Mäletan, et juba lapsena palvetasin selle eest, et mu perekond saaks paradiisi, kuid olin kindel, et mina ise sinna küll ei saa.” Tony, kelle vanemad polnud Jehoova tunnistajad, ütleb: „Mu ema ja isa ei öelnud mulle kunagi, et armastavad mind või et nad on minu üle uhked. Mõtlesin kogu aeg, et ma pole piisavalt hea.”

⁵ Kui maadled väärtusetustundega, oleks hea mõelda sellele, et Jehoova ise tõmbas sind enda juurde. (Joh. 6:44.) Ta näeb meis head, mida me ise ei pruugi näha, ja ta teab paremini kui me ise, millised me tegelikult oleme. (1. Saam. 16:7; 2. Ajar. 6:30.) Seega võime teda usaldada, kui ta ütleb, et oleme talle kallid. (1. Joh. 3:19, 20.)

6. Kuidas Paulus end oma varasemate pattude pärast tundis?

⁶ Enne kristlaseks saamist võisid mõned teha tegusid, mis neis siiamaani süütunnet tekitavad. (1. Peetr. 4:3.) Ka neil, kes on juba kaua ustavalt Jehoovat teeninud, tuleb võidelda oma patuste kalduvustega. Kas ka sinu süda mõistab sind vahel hukka? Kui see on nii, võib sind lohutada teadmine, et paljud Jehoova teenijad on tundnud sedasama. Näiteks Paulus tundis end äärmiselt armetuna, kui mõtles oma ebatäiusele. (Rooml. 7:24.) Ta oli küll kahetsenud oma patte ja lasknud end ristida, ent siiski pidas ta ennast apostlite seas kõige tähtsusetumaks ja suurimaks patuseks. (1. Kor. 15:9; 1. Tim. 1:15.)

7. Milles me võime olla kindlad?

⁷ Meie taevane isa on lubanud, et ta andestab meile, kui me oma patte kahetseme. (Laul 86:5.) Nii et kui me seda teeme, võime olla kindlad, et Jehoova peab oma sõna. (Kol. 2:13.)

8., 9. Mida meil tuleks teha, kui tunneme, et me ei suuda kunagi teha piisavalt, et Jehoovale meelepärane olla?

⁸ Me kõik soovime anda Jehoova teenistuses oma parima. Mõned aga võivad tunda, et see, mida nad Jehoova heaks teevad, pole kunagi piisav, et olla talle meelepärane. Amanda jutustab: „Tundsin, et kui tahan Jehoovale oma parima anda, siis pean kogu aeg tegema üha rohkem ja rohkem. Ma ootan endalt sageli enamat, kui suudan anda. Ja kui ma ei suuda oma ootusi täita, siis ma arvan, et Jehoova on minus sama pettunud kui ma ise.”

⁹ Kuidas me võime üle saada tundest, et me ei tee Jehoova heaks piisavalt? Pea meeles, et Jehoova pole karm. Ta ei nõua meilt kunagi rohkem, kui me suudame mõistlikkuse piires teha. Ta hindab väga seda, kui teeme oma parima. Mõtle ka vanaaja jumalateenijatele, kes teenisid Jehoovat kogu südamest. Näiteks Paulus nägi Jehoova teenistuses aastaid kõvasti vaeva: ta reisis tuhandeid kilomeetreid ja rajas uusi kogudusi. Ent kas ta kaotas Jehoova soosingu, kui tema olud ei võimaldanud tal enam nii palju kuulutada? Sugugi mitte. Ta tegi ikka seda, mida sai, ja Jehoova õnnistas teda. (Ap. t. 28:30, 31.) Samamoodi võivad meie olud muutuda. Ent Jehoovale  pole oluline see, kui palju me tema heaks teeme, vaid see, miks me teda teenime. Vaatame nüüd, kuidas aitab Jehoova meil mõista, et me oleme talle meelepärased.

KUIDAS VÄLJENDAB JEHOOVA OMA SOOSINGUT

10. Kuidas väljendab Jehoova oma heameelt meie suhtes? (Joh. 16:27.)

¹⁰ Piibli kaudu. Jehoova soovib, et tema teenijad teaksid, et ta armastab neid ja et tal on neist hea meel. Piiblis on kirjas kaks juhtumit, kui ta ütles Jeesusele, et see on tema armas poeg ja tal on temast hea meel. (Matt. 3:17; 17:5.) Kas sooviksid kuulda, kuidas Jehoova ütleb midagi sarnast sulle? Ta ei räägi meiega küll kuuldavalt, ent ta kõneleb meiega piibli lehekülgede kaudu. Me otsekui kuuleme tema häält, kui loeme evangeeliumitest Jeesuse sõnu. (Loe Johannese 16:27.) Jeesus tegutses ja rääkis täpselt nii, nagu seda oleks teinud tema isa. Nii et kui loeme, kuidas Jeesus väljendas armastust oma ebatäiuslike järelkäijate vastu, võime ette kujutada, kuidas Jehoova ütleb midagi sarnast meile. (Joh. 15:9, 15.)

11. Miks võib öelda, et katsumused ei näita, et oleme kaotanud Jehoova soosingu? (Jaak. 1:12.)

¹¹ Oma tegude kaudu. Jehoova soovib väga meid aidata. Näiteks hoolitseb ta meie materiaalsete vajaduste eest. Vahel lubab ta meil aga raskusi kogeda, nii nagu ta lubas seda Iiobi puhul. (Iiob 1:8–11.) Katsumused ei tähenda, et oleme kaotanud tema soosingu. Need annavad meile võimaluse näidata, kui väga me teda armastame ja usaldame. (Loe Jaakobuse 1:12.) Kui meil on raske, siis ta hoolitseb meie eest ja aitab meil vastu pidada.

12. Mida võib õppida Dmitriga juhtunust?

¹² Aasias elav Dmitri kaotas töö ega suutnud kuude viisi uut leida. Ta otsustas rohkem kuulutada ja näidata nii Jehoovale, et usaldab teda. Möödus veel palju kuid, ent ta ei leidnud ikka endale tööd. Siis tabasid teda terviseprobleemid ja lõpuks jäi ta päris voodihaigeks. Ta hakkas mõtlema, kas ta ikka on veel  hea isa ja abikaasa ja kas ta on kuidagi Jehoovat pahandanud. Ühel õhtul tõi tütar talle paberilehe, millel oli kirjas mõte „Rahulikkus ja usaldus on teie tugevus”, mis põhineb piiblitekstil Jesaja 30:15. Tütar ütles talle: „Issi, kui sul on paha olla, siis mõtle sellele piiblisalmile. Dmitri mõistis, et tänu Jehoovale on ta perel ikka piisavalt toitu, riided seljas ja katus pea kohal. Ta sõnab: „Ma pidin lihtsalt jääma rahulikuks ja Jehoovat usaldama.” Kui sinul on katsumusi, võid olla kindel, et Jehoova on sinu kõrval ja aitab sul toime tulla.

13. Kelle kaudu ja kuidas väljendab Jehoova oma armastust meie vastu?

¹³ Usukaaslaste kaudu. Jehoova võib ka meie usukaaslaste kaudu meile kinnitada, et oleme talle meelepärased. Näiteks võib ta ajendada kedagi meid julgustama just siis, kui me seda vajame. Üks õde Aasiast koges seda, kui tal oli elus raske aeg. Ta oli kaotanud töö ja jäänud väga haigeks. Siis tegi ta abikaasa ränga patu ega saanud enam teenida kogudusevanemana. „Ma ei mõistnud, miks minuga midagi sellist juhtus,” ütles ta. „Arvasin, et ilmselt olen teinud midagi valesti ja kuidagi Jehoovat kurvastanud.” Õde palus, et Jehoova kinnitaks talle, et pole teda hüljanud. Ta ütleb: „Kogudusevanemad rääkisid minuga ja aitasid mul mõista, et Jehoova ikka armastab mind.” Hiljem palus ta taas Jehoovalt abi. „Samal päeval sain kirja oma koguduse vendadelt-õdedelt. Nende lohutavaid sõnu lugedes tundsin, et Jehoova  on mind kuulda võtnud. Tõesti, Jehoova väljendab sageli oma armastust meie vastu teiste lahkete sõnade kaudu. (Laul 10:17.)

14. Kuidas veel väljendab Jehoova oma armastust meie vastu?

¹⁴ Jehoova soosing ilmneb ka selles, kui usukaaslased meile nõu annavad. Näiteks esimesel sajandil kirjutas Paulus oma vendadele-õdedele 14 kirja, milles ta neid muu hulgas armastavalt, kuid üsna otsekoheselt manitses. Jehoova ajendas Paulust neid kirjutama, kuna ta on hea isa ja ta manitseb neid, keda ta armastab. (Õpet. 3:11, 12.) Nii et kui meid piibli põhjal manitsetakse, ei näita see seda, et Jehoova on meie peale pahane, vaid hoopis seda, et ta armastab meid. (Heebr. 12:6.)

MILLEST VEEL ILMNEB, ET JEHOOVAL ON MEIST HEA MEEL

15. Kellele annab Jehoova püha vaimu ja milles on meil põhjust olla kindlad?

¹⁵ Jehoova annab püha vaimu neile, kellest tal on hea meel. (Matt. 12:18.) Võiksime endalt küsida: kas minu elus ilmnevad omadused, mis näitavad, et mind juhib püha vaim; kas olen teistega kannatlikum, kui enne Jehoova teenijaks saamist? Mida enam on sinu elus näha Jumala vaimu vilja, seda rohkem on sul põhjust olla kindel, et sul on tema soosing. (Vaata kasti „ Jumala vaimu vili on ...”.)

16. Kellele on Jehoova andnud ülesande kuulutada head sõnumit ja mis tundeid see võib meis tekitada? (1. Tess. 2:4.)

¹⁶ Jehoova on usaldanud hea sõnumi neile, kes on talle meelepärased. (Loe 1. Tessalooniklastele 2:4.) Vaatame, kuidas näitab seda Jocelyniga juhtunu. Ühel hommikul tundis ta end üsna räbalasti. Ta sõnab: „Mul polnud üldse jõudu. Ent ma olin pioneer ja mul oli plaanis minna kuulutama. Seega tegin palve ja läksin välja.” Jocelyn kohtas sel hommikul Maryt, kes oli nõus piiblit uurima. Mõned kuud hiljem mainis Mary, et ta oli just palunud Jumalalt abi, kui Jocelyn tema uksele koputas. Seda meenutades sõnab Jocelyn: „Tundsin otsekui oleks Jehoova mulle  öelnud: „Mul on sinust hea meel.”” Loomulikult ei soovi inimesed meid alati kuulata, kui me neile kuulutame. Ent me võime olla kindlad, et Jehoova rõõmustab, kui teeme oma parima, et rääkida teistele head sõnumit.

17. Mida võib õppida Vicky sõnadest? (Laul 5:12.)

¹⁷ Lunastuse alusel andestab Jehoova nende patud, kel on tema soosing. (1. Tim. 2:5, 6.) Mida aga teha siis, kui meile tundub, et meie kohta see ei käi, kuigi usume lunastusse ja oleme ristitud? Pea meeles, et me ei saa alati usaldada oma tundeid, kuid me saame usaldada Jehoovat. Tema silmis on õiged need, kes usuvad lunastusohvrisse, ja ta on lubanud neid õnnistada. (Loe Laul 5:12; Rooml. 3:26.) Lunastuse üle mõtisklemine aitas näiteks Vickyt. Kord, kui ta seda tegi, mõistis ta midagi olulist. Ta räägib: „Jehoova oli olnud minuga pikka aega kannatlik. ... Mina aga olin talle otsekui öelnud: „Su armastus pole küllalt suur, et mina võiksin sellest osa saada. Su poja ohver pole piisav, et katta minu pattusid.”” Lunastuse üle mõtiskledes hakkas ta tajuma Jehoova armastust. Samamoodi võib olla meie puhul.

18. Milles me võime olla kindlad, kui Jehoovat armastame?

¹⁸ Isegi kui püüame järgida selles artiklis toodud soovitusi, võib meil olla raske uskuda, et Jehooval on meist hea meel. Pea aga alati meeles, et neil, kes Jehoovat armastavad, on tema soosing. (Jaak. 1:12.) Püüa temaga üha lähedasemaks saada ja pane tähele, kuidas ta väljendab armastust sinu vastu. Ja ära unusta, et Jehoova pole „kaugel mitte ühestki meist”. (Ap. t. 17:27.)