1., 2. a) Kuidas vastas Jeesus Peetrusele, kui too õhutas teda end säästma? (Vaata pilti artikli alguses.) b) Miks Jeesus niimoodi vastas?

JEESUSE jüngrid ei suutnud oma kõrvu uskuda. Nad ootasid, et Jeesus taastab Iisraeli kuningriigi, kuid tema ütles, et teda tabavad peagi kannatused ja ta sureb. Seepeale ütles Peetrus: „Isand, säästa end ometi! Seda sinuga küll ei juhtu!” Aga Jeesus vastas talle: „Eemale minust, vastupanija! Sa oled mulle komistuskiviks, sest sa ei mõtle mitte Jumala, vaid inimeste viisil.” (Matt. 16:21–23; Ap. t. 1:6.)

² Nende sõnadega tõi Jeesus selgelt esile erinevuse Jumala mõtteviisi ja Saatana maailma mõtteviisi vahel. (1. Joh. 5:19.) Peetruse sõnadest kumas läbi maailmale omane enesekeskne suhtumine. Kuid Jeesus teadis, et tema isa vaatenurk on täiesti teistsugune. Ta teadis, et Jumal soovib, et ta oma meelt kannatusteks ja surmaks ette valmistaks. Oma vastuses Peetrusele mõistis Jeesus maailma mõtteviisi selgelt hukka.

3. Miks on raske hoiduda maailma mõtteviisist ja võtta omaks Jehoova mõtteviis?

³ Kuidas on lood meiega? Kas meie mõtteviis sarnaneb  Jumala või maailma omaga? Ilmselt oleme viinud oma käitumise kooskõlla Jumala nõuetega. Ent kuidas on mõtlemisega? Kas teeme tööd selle nimel, et mõelda nagu Jehoova ja suhtuda asjadesse nii nagu tema? Kahtlemata tuleb meil selleks vaeva näha. Samas pole vaja eriliselt pingutada, et võtta omaks maailma mõtteviis, sest see on kõikjal meie ümber. (Efesl. 2:2.) Samuti õhutatakse praeguses maailmas meid mõtlema eelkõige enda peale ja seepärast võib tekkida kiusatus selle järgi toimida. Tõesti, Jehoova kombel mõtlemine nõuab pingutusi, kuid selle maailma kombel mõtlemine mitte.

4. a) Mis juhtub, kui laseme maailmal oma mõtteviisi vormida? b) Milles on see artikkel meile abiks?

⁴ Kui lubame maailmal oma mõtteviisi vormida, kasvatab see meis isekust ja soovi ise otsustada, mis on õige ja mis vale. (Mark. 7:21, 22.) Seepärast on oluline, et me ei mõtleks mitte inimeste, vaid Jumala viisil. Ja see artikkel on meile abiks. Selles käsitletakse põhjuseid, miks pole oma mõtteviisi viimine kooskõlla Jumala omaga meile piirav, vaid hoopis kasulik. Samuti arutame, kuidas mitte lasta maailmal oma mõistust vormida. Järgmises artiklis vaatame, kuidas arendada sellist suhtumist, nagu on Jehooval, ja kuidas võtta omaks tema mõtteviis.

5. Miks ei taha paljud, et keegi nende mõtlemist mõjutaks?

⁵ Paljud inimesed on seisukohal, et mitte keegi ei tohi nende mõtlemist mõjutada. Nad ütlevad, et tahavad ise oma peaga mõelda. Ilmselt peavad nad silmas seda, et nad soovivad teha oma otsused ise ja et neil on selleks õigus. Nad ei taha, et keegi kontrolliks neid ja sunniks neid olema kellegi teise moodi. *

6. a) Millise vabaduse on Jehoova meile andnud? b) Kas Jehoova antud vabadus on täielik?

⁶ Me teame, et kui viime oma mõtted kooskõlla Jehoova omadega, ei tähenda see seda, et meil polegi enam isiklikku arvamust. Tekstis 2. Korintlastele 3:17 öeldakse, et „kus on Jehoova püha vaim, seal on vabadus”. Meil on vabadus ise oma isiksust kujundada ning meil on oma eelistused ja huvid. Jehoova on meid nii loonud. Siiski on meie vabadusel piirid. (Loe 1. Peetruse 2:16.) Kui küsimuse all on see, mis on õige ja mis väär, soovib Jehoova, et juhinduksime pühakirja põhimõtetest. Kas see on üleliia piirav või on see hoopis kasulik?

7., 8. Miks pole liiga piirav elada Jehoova juhtnööride järgi? Too näide.

⁷ Mõtle ühele näitele. Lapsevanemad püüavad juurutada oma lastesse häid väärtushinnanguid. Nad õpetavad lapsi olema ausad, töökad ja teistega arvestavad. See pole üleliia piirav, vaid annab lastele hilisemaks eluks hea väljaõppe. Kui lapsed kasvavad suureks ja lahkuvad kodust, saavad nad ise kõiki otsuseid langetada. Kui nad järgivad oma vanemate juhatust, teevad nad tõenäolisemalt selliseid  otsuseid, mida neil ei tule hiljem kahetseda. Nii saavad nad hoiduda paljudest muredest ja probleemidest.

⁸ Nagu hea lapsevanem, soovib ka Jehoova, et tema lapsed elaksid rahuldust pakkuvat elu. (Jes. 48:17, 18.) Seepärast on ta andnud põhimõtted, kuidas on õige käituda ja teistesse suhtuda. Ta ergutab meid jäljendama tema mõtteviisi ja lähtuma tema juhtnööridest. Jehoova mõtteviisi omandamine ei piira meid, vaid rikastab ja arendab meie mõtlemisvõimet. (Laul 92:5; Õpet. 2:1–5; Jes. 55:9.) See aitab meil teha häid otsuseid, aga samas arvestada ka enda eelistustega. (Laul 1:2, 3.) Jehoova viisil mõtlemine on meile tõesti kasulik.

9., 10. Miks võib öelda, et Jehoova mõtteviis on kaugelt üle maailma mõtteviisist?

⁹ Veel üks põhjus, miks Jehoova teenijad soovivad õppida Jehoova viisil mõtlema, on see, et tema mõtteviis on kaugelt üle maailma omast. Praegune maailm pakub juhatust käitumise, peresuhete, karjääri ja muude eluvaldkondade kohta. Sageli pole see kooskõlas Jehoova tahtega. Näiteks innustatakse inimesi tihti mõtlema vaid iseendale. Samuti propageeritakse sallivust seksuaalse ebamoraalsuse suhtes. Vahel soovitatakse üsna tühistel põhjustel asuda abikaasast lahku elama või abielu lahutada, et olla õnnelikum. Selline nõu on aga vastuolus pühakirjaga. Kuid kas mõned ilmalikud nõuanded võivad olla ajakohasemad kui Piibli nõuanded?

¹⁰ Jeesus ütles: „Ometi ilmneb tarkus tegudest.” (Matt. 11:19.) Praegused tehnikasaavutused on olnud tähelepanuväärsed, kuid samas ei ole suudetud lahendada selliseid suuri probleeme nagu sõjad, rassism ja kuritegevus, mis ei lase inimestel olla õnnelikud. Mida öelda kõikelubava suhtumise kohta moraali vallas? Paljud möönavad, et see ei hoia ära, vaid hoopis põhjustab perekondade lagunemist, haigusi ja teisi hädasid. Ent kristlastel, kes võtavad omaks Jumala mõtteviisi, on õnnelik pereelu, parem tervis tänu puhtale eluviisile ja rahumeelsed suhted maailma eri paigus elavate usukaaslastega. (Jes. 2:4; Ap. t. 10:34, 35; 1. Kor. 6:9–11.) Kas ei näita see selgelt, et Jehoova mõtteviis on palju ülevam maailma mõtteviisist?

11. Kelle mõtteviis kujundas Moosese elukäiku ja mis oli selle tulemus?

¹¹ Ka varem elanud Jehoova teenijad mõistsid Jehoova mõtteviisi ülevust. Näiteks „Moosesele õpetati kõike egiptlaste tarkust”, kuid ta teadis, et tõeline tarkus tuleb Jumalalt. (Ap. t. 7:22; Laul 90:12.) Ta palus Jehoovat: „Anna mulle palun teada oma teed.” (2. Moos. 33:13.) Kuna tema elukäiku kujundas Jehoova mõtteviis, oli tal oluline osa Jehoova eesmärgi täitumises ja temast räägitakse pühakirjas kui silmapaistvast usumehest. (Heebr. 11:24–27.)

12. Millest juhindus oma elus Paulus?

¹² Paulus oli intelligentne ja haritud mees, kes oskas vähemalt kahte keelt. (Ap. t. 5:34; 21:37, 39; 22:2, 3.) Ent kui tal tuli teha mingi otsus, siis ei lasknud ta end mõjutada ilmalikul tarkusel,  vaid juhindus pühakirjast. (Loe Apostlite teod 17:2; 1. Korintlastele 2:6, 7, 13.) Seepärast oli tema teenistus edukas ja tal oli kindel lootus tasule. (2. Tim. 4:8.)

13. Kes vastutab selle eest, et meie mõtteviis oleks kooskõlas Jumala omaga?

¹³ On selge, et Jumala mõtteviis on ilmalikust mõtteviisist kaugelt üle. Kui arvestame oma elus Jumala mõtetega, võime olla tõeliselt õnnelikud ja edukad. Samas ei sunni Jehoova meid tema mõtteviisi omaks võtma. „Ustav ja arukas ori” ja kogudusevanemad ei kontrolli meie mõtlemist. (Matt. 24:45; 2. Kor. 1:24.) Igal kristlasel on vastutus viia oma mõtteviis kooskõlla Jehoova omaga. Kuidas me saame seda teha?

14., 15. a) Mille üle meil tuleks mõtiskleda, kui soovime mõelda nii nagu Jehoova? b) Miks me peaksime teksti Roomlastele 12:2 järgi hoiduma ilmalikest ideedest? Too näide.

¹⁴ Tekstis Roomlastele 12:2 öeldakse: „Ärge laske enam sellel ajastul end vormida, vaid muutke end teistsuguseks oma mõtteviisi uuendamise teel, et te võiksite teha endale selgeks, mis on Jumala hea, meeldiv ja täiuslik tahe.” Need Piibli sõnad näitavad, et meil on võimalik muuta oma mõtteviisi üha sarnasemaks Jumala omaga, hoolimata sellest, mis meie mõttemaailma enne kristlaseks saamist vormis. On tõsi, et meie mõtlemist on mõjutanud mingil määral meie päritolu ja kogemused. Sellegipoolest on meil võimalik oma mõtlemist muuta. Tähtis on jälgida, mida me oma mõistusse laseme ja millele me mõtleme. Kui mõtiskleme Jehoova mõtete üle, siis tugevneb meie veendumus, et tema seisukohad on alati õiged. See omakorda kasvatab meis soovi mõelda nii nagu tema.

¹⁵ Et me saaksime võtta omaks Jehoova mõtteid, ei tohi me lasta „sellel ajastul end vormida”. See tähendab, et me ei lase oma mõistusesse ideid või seisukohti, mis on vastuolus Jumala omadega. Toome ühe näite. Kujutle inimest, kes sööb nii tervislikku kui ka riknenud toitu. Kas seeläbi tema tervis paraneb? Samamoodi poleks palju tolku sellest, kui me toituksime Jehoova mõtetest, kuid samal ajal laseksime oma mõistust rikkuda ilmalikel ideedel.

16. Mille eest meil tuleb end kaitsta?

¹⁶ Kas meil on võimalik täielikult vältida kokkupuuteid ilmaliku mõtteviisiga? Ei ole, sest me ei saa maailmast kuhugi ära minna. (1. Kor. 5:9, 10.) Juba ainuüksi kuulutustööl puutume kokku valede ideede ja uskumustega. Kuid see ei tähenda, et peaksime nende üle mõtisklema jääma või need omaks võtma. Meil tuleks Jeesuse eeskujul lükata kiiresti kõrvale mõtted, mis edendavad Saatana eesmärki. Lisaks sellele saame end kaitsta, kui väldime ebavajalikku kokkupuudet ilmaliku mõtteviisiga. (Loe Õpetussõnad 4:23.)

17. Kuidas me saame vältida ebavajalikku kokkupuudet ilmaliku mõtteviisiga?

¹⁷ Näiteks tuleb meil olla ettevaatlik sõprade valikul. Piibel hoiatab, et kui suhtleme tihedalt inimestega, kes ei teeni Jehoovat, võib nende mõtteviis meile külge hakata. (Õpet. 13:20; 1. Kor. 15:12, 32, 33.) Samuti peaksime  hoolikalt valima meelelahutust. Kui hoidume meelelahutusest, mis propageerib evolutsiooniteooriat, vägivalda või ebamoraalsust, ei lase me enda mõistust mürgitada ideedega, mis „takistavad ... Jumalat tundma õppimast”. (2. Kor. 10:5.)

18., 19. a) Miks tuleb meil olla valvel ilmaliku mõtteviisi suhtes, mis väljendub varjatumal kujul? b) Milliseid küsimusi oleks hea endalt küsida ja miks?

¹⁸ Samuti tuleb meil märgata ilmalikke ideid, mis väljenduvad varjatumal kujul, ja nendest hoiduda. Näiteks võib meedia edastada uudiseid viisil, mis pooldab mingit kindlat poliitilist vaatenurka. Mõned artiklid võivad ülistada ilmalikke eesmärke ja saavutusi. On filme ja raamatuid, mis kiidavad heaks mõtte, et kõige tähtsam peaks inimesele olema tema ise ja ta perekond. Neid vaadates ja lugedes võib see arusaam tunduda mõistlik, ligitõmbav või lausa õige. Sellised ideed jätavad kõrvale Piibli vaate, et me saame olla õnnelikud vaid siis, kui Jehoova on meie elus esikohal. (Matt. 22:36–39.) Ka mõned lasteraamatud ja -filmid, milles pealtnäha pole midagi halba, juurutavad märkamatult lastesse sallivust ebamoraalse käitumise suhtes.

¹⁹ See ei tähenda, et oleks vale meelt lahutada. Siiski on hea endalt küsida: „Kas märkan ilmalikke ideid, mis väljenduvad varjatumal kujul? Kas valin hoolikalt, mida mu lapsed vaatavad ja loevad, ning mõtlen, milline on mu enda meelelahutus? Kas aitan oma lastel õppida mõtlema nagu Jehoova, et ilmalikud ideed neid kaasa ei tõmbaks?” Kui mõistame, kuidas maailma mõtteviis väljendub ja kuidas see erineb Jumala mõtteviisist, ei lase me sellel maailmal end vormida.

20. Millest sõltub see, kes meid vormib?

²⁰ Meil tuleb meeles hoida, et on ainult kaks infoallikat – Jehoova ja Saatana maailm. Kumb neist meid vormib? Vastus sõltub sellest, mida me enda mõistusesse laseme. Kui meie peas keerlevad ilmalikud ideed, võime hakata mõtlema ja käituma nagu enamik inimesi. Seetõttu on tähtis, et valime, mida me vaatame, loeme ja kuulame ning millele me mõtlema jääme.

21. Mida me arutame järgmises artiklis?

²¹ Selles artiklis oleme õppinud, et kui soovime Jehoova viisil mõelda, tuleb meil teha enamat, kui lihtsalt hoiduda halvast mõjust. Meil tuleb ka toituda Jumala mõtetest, et saaksime õppida mõtlema nii nagu tema. Järgmises artiklis arutame, kuidas seda teha.