1., 2. a) Mis on meie kõige kallim vara? b) Milliseid tõdesid me peame väärtuslikuks ja miks? (Vaata pilte artikli alguses.)

MIS on sinu kõige kallim vara? Kas oleksid valmis selle vahetama millegi vähem väärtusliku vastu? Pühendunud Jehoova teenijatele on vastus neile küsimustele lihtne. Meie kõige väärtuslikum vara on suhted Jehoovaga ja me ei vahetaks seda millegi vastu. Me peame kalliks Piibli tõde, mis on võimaldanud meil saada Jehoovaga sõbraks. (Kol. 1:9, 10.)

² Jehoova on meie ülim õpetaja, kes õpetab meid oma sõna kaudu. Ta on avaldanud tõe oma tähendusrikka nime ja kütkestavate omaduste kohta. Ta on teada andnud, et armastab meid nii väga, et ohverdas oma poja meie eest. Jehoova on jaganud teadmisi messia kuningriigist. Ta on andnud võitutele väljavaate elada taevas ning teistele lammastele võimaluse saada elu paradiislikul maal. (Joh. 10:16.) Ta õpetab, kuidas on õige elada. Me peame  selliseid tõdesid kalliks, sest need toovad meid oma looja ligi ja annavad elule mõtte.

3. Mida tõe ostmine ei tähenda?

³ Jehoova on helde Jumal. Oma ääretus helduses andis ta oma kalli poja elu meie päästmiseks. Ta ei varja tõde nende eest, kes seda otsivad, ega küsi kunagi selle eest raha. Ükskord soovis Siimoni-nimeline mees endale võimet käte pealepanemise kaudu püha vaimu anda. Ta pakkus Peetrusele selle eest raha. Peetrus noomis teda: „Hävigu su hõbe koos sinuga, sest sa tahad saada raha eest kinki, mida Jumal annab tasuta!” (Ap. t. 8:18–20.) Mida siis tähendab üleskutse osta tõde?

4. Mida me selles artiklis tõe kohta õpime?

⁴ Loe Õpetussõnad 23:23. Piibli tõe õppimine nõuab pingutust ja valmisolekut tuua mistahes ohvreid. Õpetussõnade raamatus on öeldud, et kui oleme ostnud ehk omandanud tõe, tuleb olla valvas, et me seda nii-öelda ära ei müüks. Arutagem, mida tähendab osta tõde ja kui palju see „maksab”? Seeläbi õpime tõde veel sügavamalt hindama ning tugevdame otsusekindlust seda mitte kunagi müüa. Samuti mõistame, et tõde on väärt kuitahes kõrget hinda.

5., 6. a) Mida tähendab osta tõde ilma rahata? Too näide. b) Kuidas on Piibli tõde meile kasulik?

⁵ See, et midagi on tasuta, ei tähenda, et sel pole mingit hinda. Heebrea sõna tekstis Õpetussõnad 23:23, mis on tõlgitud vastega „osta”, võib tähendada ka „õpi tundma”. Mõlemad tõlked vihjavad sellele, et inimene, kes soovib saada midagi väärtuslikku, peab selle nimel tegutsema. Kujutle näiteks, et turul pakutakse tasuta banaane. Kas need banaanid ilmuvad imeväel sinu lauale? Ei. Meil tuleb minna turule ja need koju tuua. Seega, kuigi banaanid ei maksa raha, tuleb nende saamiseks siiski midagi teha. Tõe tundma õppimiseks pole vaja raha, aga selleks tuleb vaeva näha.

⁶ Loe Jesaja 55:1–3. Jehoova sõnad Jesaja tekstis aitavad meil mõista, mida tähendab osta tõde. Selles kirjakohas võrdleb Jehoova oma sõna vee, piima ja veiniga. Jumala sõna on värskendav nagu vesi. Piim aitab lastel kasvada. Ka Jehoova sõnad on toitvad ja aitavad meil kasvada vaimselt. Veini on Piiblis seostatud rõõmuga. (Laul 104:15.) Jehoova üleskutse „Võtke veini!” kinnitab meile, et kui järgime tema juhendeid, oleme rõõmsad. (Laul 19:8.) Jehoova aitab nende kaunite kujundite abil meil mõista, kui kasulik on tõde õppida ja ellu rakendada. Võtame vaatluse alla viis valdkonda, mille arvelt saab osta Piibli tõde.

7., 8. a) Miks me peame tõe õppimiseks aega ostma? b) Kui palju oli üks noor jaapanlanna valmis tõe eest maksma ja mis oli tulemus?

⁷ Aeg. See on hind, mida igaüks meist peab maksma. Kuningriigisõnumi kuulamine, Piibli ja piiblikirjanduse lugemine, iseseisev uurimine ning koosolekuteks valmistumine võtab  aega. Meil tuleb osta aega tegevuste arvelt, mis on vähem tähtsad. (Loe Efeslastele 5:15, 16, allmärkus.) Kui palju aega võtab Piibli põhitõdede tundma õppimine? See aeg on igal inimesel erinev. Kuid Jehoova tarkuse, teede ja tööde kohta võib igavesti teadmisi omandada. (Rooml. 11:33.) Vahitorni esimeses numbris võrreldi Piibli tõdesid tagasihoidlike õiekestega. Seal öeldi: „Ära rahuldu vaid ühe tõeõiekesega. Kui piisaks ühestainsast, polekski neid rohkem loodud. Nopi neid üha juurde, otsi lisa.” Võiksime endalt küsida, kui suur on minu tõeõite bukett? Saame Jehoovat paremini tundma õppida kogu igaviku vältel. Praegu on kõige tähtsam kasutada aega targalt ja noppida nii palju tõeõiekesi, kui olud võimaldavad. Toome näite inimesest, kes janunes tõe järele.

⁸ Noor jaapanlanna Mariko *, läks New Yorki kooli. Ta kuulus sel ajal usuühendusse, mis oli saanud alguse 50-ndate Jaapanist. Pioneerist õde kohtus temaga ukselt uksele kuulutustööl. Kui Mariko hakkas Piiblit õppima, oli ta õpitust nii vaimustuses, et soovis uurida kaks korda nädalas. Hoolimata kiiretest koolipäevadest ja osaajatööst hakkas Mariko kohe koosolekutel käima. Ta ostis aega meelelahutuse arvelt, et õppida tõde. Valmidus tuua ohvreid lähendas teda Jehoovaga ja ta edenes kiiresti. Vähem kui aasta pärast Mariko ristiti. Kuus kuud hiljem, aastal 2006, alustas ta pioneeritööd ja teeb seda tänini.

9., 10. a) Kuidas mõjutab tõe tundmaõppimine suhtumist ainelistesse hüvedesse? b) Millest loobus Maria ja kuidas see tema elu muutis?

⁹ Ainelised hüved. Tõe ostmiseks oleme ehk pidanud loobuma tasuvast tööst või karjäärist. Kui Jeesus tegi Peetrusele ja Andreasele ettepaneku saada inimesepüüdjaiks, „jätsid nad võrgud maha”. (Matt. 4:18–20.) Muidugi pole kõigil, kes hakkavad tõde õppima, võimalik lihtsalt oma töökohalt minema jalutada. Neil on kohustus hoolitseda oma pereliikmete eest. (1. Tim. 5:8.) Kuid siiski tuleb paljudel, kes õpivad tõde, muuta oma suhtumist ainelistesse hüvedesse ja vaadata üle oma prioriteedid. Jeesus väljendas seda mõtet selgelt, kui ütles: „Ärge koguge endale varandust maa peale, ... Koguge endale varandust hoopis taevasse.” (Matt. 6:19, 20.) Mõtle ühele noorele naisele.

¹⁰ Mariale meeldis mängida golfi juba enne, kui ta kooli läks. Ta jätkas mänguoskuse arendamist keskkoolis ja teenis välja ülikooli stipendiumi. Golf oli tema elu. Ta eesmärgiks oli tulutoov karjäär professionaalse golfimängijana. Siis aga hakkas Maria Piiblit uurima ja õpitu meeldis talle väga. Ta oli rõõmus muudatuste üle, mida tõe tundmaõppimine aitas tal oma elus teha. Ta ütles: „Mida rohkem ma kohandasin oma suhtumist ja elustiili Piibli põhimõtete järgi, seda rohkem rõõmu see mulle tõi.” Maria mõistis, et raske on teha karjääri ja püüda samal ajal rajada häid suhteid Jehoovaga. (Matt. 6:24.)  Ta loobus võimalusest saada professionaalseks golfimängijaks ning sellega kaasnevast rikkusest ja kuulsusest. Tänu sellele, et ta ostis tõde, teenib ta nüüd pioneerina. Maria ütleb, et ta elu on õnnelikum ja mõttekam kui kunagi varem.

11. Kuidas võib tõe ostmine mõjutada meie suhteid teistega?

¹¹ Suhted teistega. Kui otsustame elada Piibli tõe järgi, võivad meie suhted sõprade ja sugulastega muutuda. Miks? Jeesus palus oma jüngrite eest: „Pühitse neid tõega. Sinu sõna on tõde.” (Joh. 17:17.) Allmärkuses öeldakse, et fraasi „pühitse neid” võib tõlkida ka „eralda nad endale”. Kui võtame tõe vastu, eraldab Jehoova meid maailmast. Me ei lase sel enam end vormida. Inimesed suhtuvad meisse teisiti, sest meie tõekspidamised on muutunud ja me elame Piibli põhimõtete järgi. Meie eesmärk pole tekitada lõhesid, kuid mõned sõbrad ja pereliikmed võivad hakata meist eemale hoidma või meie uuele usule lausa vastu seisma. See ei üllata meid, sest Jeesus ütles: „Inimese vaenlasteks saavad ta omad pereliikmed.” (Matt. 10:36.) Samuti kinnitas ta, et tõe ostmisega kaasnevad õnnistused kaaluvad üles kõik ohvrid. (Loe Markuse 10:28–30.)

12. Millist hinda pidi üks juudi ärimees tõe eest maksma?

¹² Juudi ärimees Aaron uskus lapsest saati, et Jumala nime ei tohi välja öelda. Ta soovis aga teada tõde Jumala kohta. Üks tunnistaja näitas talle, et kui panna vastavad vokaalid nelja heebrea kaashääliku vahele, mis moodustavad Jumala nime, saab seda hääldada kui Jehoova. Ta oli sellest vaimustuses ja läks sünagoogi, et rääkida sellest põnevast avastusest rabidele. Nende reaktsioon oli Aaronile ootamatu. Selle asemel, et jagada tema rõõmu vastavastatud tõe üle, sülitasid nad ta peale ja ajasid ta minema. Samuti muutusid ta suhted pereliikmetega pingeliseks. Laskmata end heidutada, jätkas ta Jehoova tundma õppimist ja teenis teda julgelt terve elu. Kui ka meie soovime tõeteel käia, peame olema valmis, et see võib meile maksma minna sotsiaalse staatuse ja peresuhted.

13., 14. Milliseid muudatusi peab mõtlemises ja käitumises tegema, et osta tõde? Too näide.

¹³ Ebapuhtad mõtted ja teod. Kui keegi soovib tõde vastu võtta ja Piibli põhimõtete järgi elada, peab ta olema valmis tegema muudatusi oma mõtlemises ja käitumises. Peetrus kirjutas: „Otsekui kuulekad lapsed ärge enam laske end kujundada oma endistel ihadel, mis teil olid siis, kui te Jumalat ei tundnud, vaid saage pühaks kogu oma eluviisilt.” (1. Peetr. 1:14, 15.) Moraalselt rikutud Korintose linnas nõudis tõe ostmine inimestelt eluviisis suuri muudatusi. (1. Kor. 6:9–11.) Ka tänapäeval on paljud jätnud jumalakartmatud teod seljataha. Peetrus kirjutas tolle aja kristlastele: „Sellest on küllalt, et teil varem kulus aeg maailma inimeste tahte täitmisele. Te käitusite jultunult, elasite ohjeldamatutes ihades, jõite end purju, pidasite metsikuid pidusid, osalesite joomingutel ja jäledas ebajumalateenistuses.” (1. Peetr. 4:3.)

 ¹⁴ Devynn ja Jasmine olid palju aastaid alkohoolikud. Kuigi Devynn oli oskuslik raamatupidaja, takistas liigne alkoholitarbimine tal hoida püsivat töökohta. Jasmine oli tuntud agressiivsuse ja vägivaldsuse poolest. Ükskord purjus peaga tänaval kõndides kohtus Jasmine tunnistajatest misjonäridega. Nad pakkusid talle võimalust Piiblit uurida. Kui nad järgmine nädal tema ukse taha läksid, olid Jasmine ja Devynn purjus. Nad ei arvanud, et misjonärid neist tegelikult hoolivad ja neid külastavad. Järgmisel korral oli aga olukord teine. Esimesest piibliuurimisest peale olid Jasmine ja Devynn innukad õpilased ja hakkasid õpitut ellu rakendama. Vähem kui kolme kuu pärast otsustasid nad loobuda alkoholist ja hiljem abiellusid. Paljud nende külast soovisid hakata Piiblit uurima, kui nägid suuri muudatusi, mida Jasmine ja Devynn olid teinud.

15. Mis on paljudele kõrge hind, mida tõe eest maksta, ja miks?

¹⁵ Piibliga vastuolus olevad kombed. Piibliga vastuolus olevate kommete hülgamine on paljudele päris kõrge hind, mida tõe eest maksta. On neid, kellele see on kerge, ja nad teevad seda kohe, kui mõistavad, et sellised kombed ei meeldi Jehoovale. Kuid paljudele on see raske, sest pereliikmed, töökaaslased ja sõbrad avaldavad neile survet. Eriti raske võib olla see siis, kui tegemist on kommetega, mis on seotud surnud lähedaste austamisega. (5. Moos. 14:1.) Sel juhul võib olla abiks nende eeskuju, kes on julgelt teinud vajalikud muudatused. Mõtleme esimese sajandi Efesose kristlastele.

16. Mida tegid mõned Efesose kristlased, et osta tõde?

¹⁶ Efesoses tegeleti palju maagiaga. Mida tegid vastpöördunud kristlased, et lõpetada selline Piibliga vastuolus olev tegevus ja osta tõde? Piibel räägib: „Suur hulk neid, kes tegelesid maagiaga, tõid oma raamatud kokku ja põletasid need ära kõikide nähes. Raamatute hind arvestati kokku ja leiti, et need olid väärt 50 000 hõbetükki. Jehoova sõna levis võimsasti ja võidutses.” (Ap. t. 19:19, 20.) Need ustavad kristlased olid valmis loobuma väärtuslikest raamatutest ja Jehoova õnnistas neid selle eest.

17. a) Mida on paljudel tulnud tõe eest maksta? b) Milliseid küsimusi me arutame järgmises artiklis?

¹⁷ Mida on sinul tulnud tõe eest maksta? Me kõik kasutame aega, et noppida tõeõisi juurde. Mõned on loobunud võimalusest saada rikkaks või peavad harjuma sellega, et nende suhted teistega on muutunud. Paljud on teinud muudatusi mõtlemises ja käitumises ning hüljanud Piibliga vastuolus olevad kombed. Me oleme veendunud, et Piibli tõde on väärt mistahes hinda, sest see on võimaldanud meil saada Jehoovaga sõbraks. Suhted temaga on meie kõige väärtuslikum vara. Kui mõtiskleme õnnistustele, mis meil on tänu sellele, et tunneme tõde, on raske kujutledagi selle müümist. Kuidas aga võib see juhtuda ja mida me saame teha, et sellist tõsist viga vältida? Neid küsimusi arutame järgmises artiklis.