Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

46. UURIMISARTIKKEL

Ole julge, Jehoova on su abimees

Ole julge, Jehoova on su abimees

„Ma ei hülga sind iial, ma ei jäta sind kunagi maha.” (HEEBR. 13:5)

LAUL 55 „Ärge kartke neid”

ÜLEVAADE *

1. Millised mõtted võivad meid julgustada, kui tunneme, et oleme üksi või seisame silmitsi mõne katsumusega? (Vt Laul 118:5–7.)

KAS sa oled kunagi tundnud, et oled täiesti üksi, et ei ole kedagi, kes sind raskustes aitaks? Paljud on niimoodi tundnud, ka ustavad Jehoova teenijad. (1. Kun. 19:14.) Kui see peaks juhtuma sinuga, siis tuleta meelde, et Jehoova on tõotanud: „Ma ei hülga sind iial, ma ei jäta sind kunagi maha.” Seega me võime veendunult öelda: „Jehoova on mu abimees, ma ei karda.” (Heebr. 13:5, 6.) Paulus kirjutas need sõnad Juudamaal elavatele kaasusklikele aastal 61 m.a.j. Need sõnad võivad tuletada meile meelde mõtteid, mis on kirjas tekstis Laul 118:5–7 (loe).

2. Mida me selles artiklis uurime ja miks?

2 Nii laulukirjutaja kui ka Paulus teadsid omast kogemusest, et Jehoova on nende abimees. Näiteks umbes kaks aastat enne seda, kui Paulus kirjutas oma kirja heebrealastele, elas ta üle ohtliku reisi tormisel merel. (Ap. t. 27:4, 15, 20.) Selle reisi ajal ja juba ka enne seda aitas Jehoova Paulust mitmel viisil. Vaatame, kuidas Jehoova aitas teda Jeesuse ja inglite, võimukandjate ja usukaaslaste kaudu. See tugevdab meie usaldust Jumala tõotusse, et ta vastab alati meie abipalvetele.

ABI JEESUSE JA INGLITE KAUDU

3. Mida võis Paulus mõelda ja miks?

3 Paulus vajas abi umbes aastal 56, kui rahvahulk ta Jeruusalemma templist välja vedas ja püüdis teda ära tappa. Kui Paulus järgmisel päeval sanhedrini ette viidi, olid vaenlased valmis teda lausa lõhki rebima. (Ap. t. 21:30–32; 22:30; 23:6–10.) Paulus võis mõelda, et kui kaua ta veel sellises olukorras vastu peab.

4. Kuidas aitas Jehoova Paulust Jeesuse kaudu?

4 Millist abi Paulus sai? Ööl pärast Pauluse vahistamist seisis Jeesus tema kõrval ja ütles: „Ole julge! Nagu sa oled andnud minu kohta põhjalikult tunnistust Jeruusalemmas, nii pead sa seda tegema ka Roomas.” (Ap. t. 23:11.) See julgustus tuli väga õigel ajal. Jeesus kiitis Paulust selle eest, et ta oli Jeruusalemmas tema kohta tunnistust andnud. Ja ta lubas, et Paulus jõuab turvaliselt Rooma, kus ta peab tegema sedasama. Pärast selliseid julgustavaid sõnu võis Paulus tunda end sama kindlalt nagu laps isa süles.

Raevuka tormi ajal kinnitab ingel Paulusele, et kõik laevasolijad jäävad ellu (vaata lõiku 5)

5. Kuidas aitas Jehoova Paulust ühe ingli kaudu? (Vaata kaanepilti.)

5 Mis katsumusi Paulusel veel oli? Umbes kaks aastat pärast neid sündmusi Jeruusalemmas oli Paulus laevaga teel Itaaliasse. Neid tabas nii raevukas torm, et laevasolijatel oli surm silme ees. Paulus aga ei kartnud. Miks? Ta ütles: „Jumal, keda ma teenin, saatis täna öösel minu juurde ingli ning see ütles: „Ära karda, Paulus! Sa pead seisma keisri ees. Ja Jumal on kinkinud sulle kõik need, kes on koos sinuga laevas.”” Jehoova oli saatnud ingli, kes kordas Paulusele neid mõtteid, mis Jeesus varem oli öelnud. Ja Paulus tõepoolest jõudiski Rooma. (Ap. t. 27:20–25; 28:16.)

6. Milline Jeesuse tõotus annab meile jõudu ja miks?

6 Millist abi meie saame? Jeesus toetab meid, nagu ta toetas ka Paulust. Ta on tõotanud kõigile oma järelkäijatele: „Ma olen iga päev teie juures kuni selle ajastu viimsete päevade lõpuni.” (Matt. 28:20.) Miks annavad need Jeesuse sõnad meile jõudu? Sest meil tuleb ette igasuguseid raskusi. Näiteks kui sureb keegi meie lähedane, võime tunda kaotusvalu palju aastaid. Vaeva võib põhjustada ka kõrge iga. Ja mõned tunnevad vahel suurt masendust. Kuid isegi sellistes olukordades on meil jõudu edasi minna, sest me teame, et Jeesus on meiega iga päev, kaasa arvatud meie elu kõige süngematel päevadel. (Matt. 11:28–30.)

Inglid toetavad ja juhatavad meid kuulutustööl (vaata lõiku 7)

7. Kuidas Jehoova meid aitab? (Vt Ilm. 14:6.)

7 Piibel kinnitab meile, et Jehoova aitab meid ka inglite kaudu. (Heebr. 1:7, 14.) Inglid toetavad ja juhatavad meid, kui me kuulutame head sõnumit kuningriigist „igale rahvale, suguvõsale, keelele ja hõimule”. (Loe Ilmutus 14:6; Matt. 24:13, 14.)

ABI VÕIMUKANDJATE KAUDU

8. Kuidas aitas Jehoova Paulust ühe tuhatkonnaülema kaudu?

8 Millist abi Paulus sai? Aastal 56 kinnitas Jeesus Paulusele, et see jõuab Rooma. Ent mõned Jeruusalemma juudid tahtsid Pauluse kinni võtta ja ta ära tappa. Kui Rooma tuhatkonnaülem Claudius Lysias sellest kuulis, otsustas ta Paulust aidata. Ta saatis Pauluse paljude sõdurite kaitse all Kaisareasse, mis asus Jeruusalemmast umbes saja kilomeetri kaugusel. Seal käskis maavalitseja Felix Paulust „Herodese lossis valve all hoida”. Nii pääses Paulus juutide käest, kes teda tappa tahtsid. (Ap. t. 23:12–35.)

9. Kuidas aitas Paulust maavalitseja Festus?

9 Kaks aastat hiljem, aastal 58, oli Paulus ikka veel Kaisareas vahi all. Felixi järel oli maavalitsejaks saanud Festus. Juudid palusid Festust, et ta saadaks Pauluse Jeruusalemma kohtu ette, kuid Festus keeldus. Ilmselt oli ta teadlik, et juudid „kavatsesid Paulust varitseda ja ta tee peal tappa”. (Ap. t. 24:27–25:5.)

10. Kuidas Festus reageeris, kui Paulus ütles, et ta soovib keisri kohtu ette minna?

10 Mõni aeg hiljem seisis Paulus Kaisareas kohtu ees. Kuna Festus soovis võita juutide poolehoidu, küsis ta Pauluselt: „Kas sa tahad minna üles Jeruusalemma, et ma seal sinu üle neis asjus kohut mõistaksin?” Paulus teadis, et Jeruusalemmas ta tõenäoliselt tapetaks. Samuti teadis ta, mida teha, et oma elu päästa, jõuda Rooma ja teenistust jätkata. Ta ütles: „Ma soovin, et minu üle mõistaks kohut keiser!” Kui Festus oli oma nõunikega rääkinud, ütles ta Paulusele: „Keisri kohut sa oled soovinud, keisri ette sa ka lähed!” See Festuse otsus päästis Pauluse tema vaenlaste käest. Peagi oligi Paulus Roomas, eemal juutidest, kes tema surma ihkasid. (Ap. t. 25:6–12.)

11. Millistele Jesaja sõnadele võis Paulus mõelda?

11 Kui Paulus ootas oma merereisi Itaaliasse, võisid talle meenuda prohvet Jesaja sõnad Jehoova vastaste kohta „Tehke oma plaane, aga need lähevad tühja! Öelge, mida tahate, aga teie sõnad ei täitu, sest Jumal on meiega!” (Jes. 8:10.) Paulus teadis, et Jumal aitab teda. Ja see kahtlemata andis talle eesootavateks katsumusteks jõudu.

Jehoova võib ajendada võimulolijaid oma teenijaid kaitsma (vaata lõiku 12)

12. Kuidas Julius Paulust kohtles ja mida Paulus võis mõista?

12 Aastal 58 asus Paulus Itaalia poole teele. Kuna ta oli vang, saatis teda Rooma sadakonnaülem Julius. Sellel mehel oli voli kohelda Paulust oma suva järgi, kas lahkelt või karmilt. Kuidas ta oma võimu kasutas? Järgmisel päeval, kui nad maabusid esimeses peatuspaigas, „kohtles [Julius] Paulust lahkelt ja lubas tal sõprade juurde minna”. Hiljem päästis Julius isegi Pauluse elu. Kuidas see juhtus? Sõdurid tahtsid kõik laeval olevad vangid ära tappa, kuid Julius takistas neid. Ta „tahtis Paulust päästa”. Võib arvata, et Paulus nägi selle lahke sõjaväelase tegudes Jehoova kätt. (Ap. t. 27:1–3, 42–44.)

Vaata lõiku 13

13. Kuidas võib Jehoova kasutada võimukandjaid?

13 Millist abi meie saame? Jehoova võib kasutada püha vaimu, et panna võimukandjaid oma eesmärgi kohaselt tegutsema. Kuningas Saalomon kirjutas: „Kuninga süda on Jehoova käes otsekui veeoja: ta suunab seda, kuhu tahab.” (Õpet. 21:1.) Mida see tähendab? Inimesed kaevavad kanali, kui nad soovivad vett kuhugi suunata. Samamoodi võib Jehoova püha vaimu kaudu suunata valitsejaid, et nad tegutseksid, nagu ta soovib. Nii võivad nad näiteks langetada otsuseid, mis tulevad Jumala rahvale kasuks. (Vrd Esra 7:21, 25, 26.)

14. Kelle eest me võime palvetada? (Vt Ap. t. 12:5.)

14 Mida meie saame teha? Me saame palvetada „kuningate ja kõigi võimukandjate eest”, kui teame, et nad on langetamas otsuseid, mis mõjutavad meie kui kristlaste elu ja teenistust. (1. Tim. 2:1, 2; Neh. 1:11.) Ja me palvetame algkristlaste kombel oma usukaaslaste eest, kes on vangis. (Loe Apostlite teod 12:5; Heebr. 13:3.) Samuti võime palvetada vangivalvurite eest, kes neid valvavad. Me palume Jehooval mõjutada selliste inimeste mõtteid, et nad tegutseksid nagu Julius ja kohtleksid vangistatud vendi-õdesid lahkelt. (Vaata õppepiibli kommentaari Ap. t. 27:3.)

ABI USUKAASLASTE KAUDU

15., 16. Kuidas aitas Jehoova Paulust Aristarhose ja Luuka kaudu?

15 Millist abi Paulus sai? Teel Rooma sai Paulus ikka ja jälle Jehoovalt abi usukaaslaste kaudu. Vaatame selle kohta mõnda näidet.

16 Pauluse kaks ustavat kaaslast Aristarhos ja Luukas otsustasid sõita Kaisareast Rooma koos temaga. * Võib arvata, et kui nad koos Paulusega laevale tulid, tänas Paulus Jehoovat nende kahe julge mehe abi eest. Aristarhos ja Luukas olid valmis oma eluga riskima, ehkki kumbki neist polnud ilmselt saanud Jeesuselt kinnitust, et nad jõuavad Rooma. Alles hiljem said nad ühe tormi ajal teada, et pääsevad eluga. (Ap. t. 27:1, 2, 20–25.)

17. Kuidas aitas Jehoova Paulust usukaaslaste kaudu?

17 Selle reisi jooksul aitasid usukaaslased Paulust korduvalt. Näiteks Siidoni sadamas lubas Julius Paulusel „sõprade juurde minna, et need tema eest hoolitseksid”. Ja hiljem Puteolis kohtas Paulus oma kaaslastega vendi, kes käisid neile peale, et nad jääksid nende juurde seitsmeks päevaks. Usukaaslased neis paigus hoolitsesid Pauluse ja tema sõprade eest. Paulus omakorda võis rõõmustada oma võõrustajaid sellega, et rääkis neile julgustavatest juhtumitest. (Vrd Ap. t. 15:2, 3.) Sellised kokkusaamised olid Paulusele ja tema kaaslastele kosutuseks. (Ap. t. 27:3; 28:13, 14.)

Jehoova võib meid aidata usukaaslaste kaudu (vaata lõiku 18)

18. Mille eest Paulus Jumalat tänas?

18 Rooma poole kõndides võis Paulus mõelda sellele, et ta oli kolm aastat tagasi sealsele kogudusele kirjutanud: „Ma olen palju aastaid igatsenud teie juurde tulla.” (Rooml. 15:23.) Ent ta ei arvanud, et läheb sinna vangina. Kui liigutatud võis ta küll olla, kui nägi, et Rooma vennad on talle tee peale vastu tulnud! „Neid nähes tänas Paulus Jumalat ja sai julgust.” (Ap. t. 28:15.) Paulus mõistis, et Jehoova aitab teda taas usukaaslaste kaudu.

Vaata lõiku 19

19. Kuidas võib Jehoova meid teiste aitamiseks kasutada? (Vt 1. Peetr. 4:10.)

19 Mida meie saame teha? Kas sina tead oma koguduses vendi või õdesid, kes on haiged, kes on kaotanud lähedase või kellel on muid raskusi? Me võime paluda Jehoovat, et ta aitaks meil neid oma lahkete sõnade või tegudega toetada. See võib olla just see, mida nad parasjagu vajavad. (Loe 1. Peetruse 4:10.) * Need, keda me aitame, võivad seeläbi veenduda Jehoova tõotuses „Ma ei hülga sind iial, ma ei jäta sind kunagi maha”. Kahtlemata toob see rõõmu ka meile endile.

20. Miks me võime kindlalt öelda: „Jehoova on mu abimees”?

20 Nagu Paulusel ja tema kaaslastel, võib ka meil tulla elus ette tormiseid aegu. Ent me võime olla julged, sest me teame, et Jehoova on meiega. Ta aitab meid Jeesuse ja inglite kaudu. Samuti võib ta meie aitamiseks kasutada võimukandjaid, kui see on kooskõlas tema eesmärgiga. Ja nagu paljud meist ise on kogenud, võib Jehoova püha vaimu kaudu ajendada usukaaslasi üksteist aitama. Seega me võime Pauluse kombel kindlalt öelda: „Jehoova on mu abimees, ma ei karda. Mida võib inimene mulle teha?” (Heebr. 13:6.)

LAUL 38 Ta tugevaks sind teeb

^ lõik 5 Selles artiklis võtame vaatluse alla kolm viisi, kuidas Jehoova aitas apostel Paulusel katsumustega toime tulla. See kinnitab meie veendumust, et Jehoova aitab tänapäeval ka meil elutormidega hakkama saada.

^ lõik 16 Aristarhos ja Luukas olid juba varem olnud Pauluse reisikaaslased. Need mehed jäid ustavalt Pauluse juurde ka siis, kui too oli Roomas vangistuses. (Ap. t. 16:10–12; 20:4; Kol. 4:10, 14.)