1. Mida Jehoova soovib?

 JEHOOVA soovib, et meil oleks temaga lähedane suhe. (Jaak. 4:8.) Ta tahab olla meie Jumal, isa ja sõber. Ta vastab meie palvetele, tuleb rasketel aegadel meile appi ning õpetab ja kaitseb meid oma organisatsiooni kaudu. Mida aga tuleb meil teha, et olla Jehoovaga lähedased?

2. Mida teha, et meil oleks Jehoovaga lähedane suhe?

² Lähedane suhe Jehoovaga eeldab, et suhtleksime temaga: palvetaksime ning loeksime piiblit ja mõtiskleksime loetu üle. Nii kasvab meie armastus ja tänutunne Jehoova vastu ning see paneb meid talle südamest kuuletuma ja teda ülistama. (Ilm. 4:11.) Mida paremini me Jehoovat tunneme, seda enam me teda ja tema organisatsiooni usaldame.

3. Kuidas püüab Saatan meid Jehoovast lahutada ja mida on vaja, et talle vastu seista? (Laul 31:13, 14.)

³ Saatan püüab kõigest väest meid Jehoovast lahutada. Eriti agaralt ründab ta siis, kui meil on katsumusi. Kuidas ta seda teeb? Ta püüab meie usaldust Jehoova ja tema organisatsiooni vastu vähehaaval õõnestada. Kuid me pole tema taktika ees relvitud. Kui meil on tugev usk Jehoovasse ja kui usaldame teda jäägitult, ei hülga me oma Jumalat ega tema organisatsiooni. (Loe Laul 31:13, 14.)

4. Mida me selles artiklis arutame?

 ⁴ Selles artiklis räägime kolmest katsumusest, mis võivad meie usaldust Jehoova ja tema organisatsiooni vastu nõrgestada. Samuti vaatame, mida teha, et Saatanal ei õnnestuks meid Jehoovast lahutada.

5. Kuidas võivad raskused meile mõjuda?

⁵ Vahel kogeme kõik raskusi. Näiteks võivad pereliikmed olla meie usu vastu või võime kaotada töö. Kuidas võivad katsumused meie usaldust Jehoova organisatsiooni vastu õõnestada ja meid Jehoovast lahutada? Kui mõni keeruline olukord kestab kaua aega, võime langeda masendusse ja meeleheitesse. Saatan kasutab selliseid olukordi varmalt ära ja püüab panna meid kahtlema selles, et Jehoova meid armastab. Ta tahab, et mõtleksime, et Jehoova ja tema organisatsioon on meie hädades süüdi. Just nii hakkas mõtlema osa iisraellasi, kes olid Egiptuses vangipõlves. Alguses uskusid nad, et Jehoova on määranud Moosese ja Aaroni neid vabastama. (2. Moos. 4:29–31.) Kui aga vaarao ei lasknud neid vabaks, vaid tegi nende elu hoopis raskemaks, kirjutasid nad selle Moosese ja Aaroni arvele. Nad ütlesid: „Teie  pärast vaarao ja tema teenrid põlgavad meid. Te olete andnud nende kätte mõõga meie tapmiseks!” (2. Moos. 5:19–21.) Kurb küll, aga nad süüdistasid oma hädades Jumala ustavaid teenijaid. Võib-olla oled sinagi pidanud kaua mingeid raskusi taluma. Kuidas sa võid oma usaldust Jehoova ja tema organisatsiooni vastu kasvatada?

6. Mida võib õppida Habakukilt selle kohta, kuidas raskustega toime tulla? (Hab. 3:17–19.)

⁶ Räägi oma tunnetest Jehoovale ja otsi temalt tuge. Prohvet Habakuk koges palju raskusi. Paistab, et mingil ajal ta isegi kahtles, kas Jehoova hoolib temast. Ta valas oma tunded Jehoova ette: „Kui kaua, Jehoova, pean ma appi hüüdma, et sa mind kuulda võtaksid? ... Miks sallid rõhumist?” (Hab. 1:2, 3.) Jehoova vastas oma armsa teenija tungivale palvele. (Hab. 2:2, 3.) Habakuk mõtiskles selle üle, kuidas Jehoova oli oma teenijaid varem aidanud, ning veendus, et Jehoova aitab ka temal kõigi raskustega hakkama saada. Nii sai ta rõõmu tagasi. (Loe Habakuk 3:17–19.) Mida sellest kõrva taha panna? Kui koged raskusi, räägi Jehoovale kõigest, mida sa tunned, ja otsi temalt tuge. Jehoova annab sullegi jõudu katsumustes vastu pidada. Kui näed, kuidas ta sind toetab, saab su usk tugevamaks.

7. Milles püüdis üks sugulane Shirleyt veenda ja mis aitas tal usku tugevana hoida?

⁷ Hoia Jehoova teenimist fookuses. See aitas Paapua Uus-Guineas elavat Shirleyt b, kui tal oli raske aeg. Shirley pere oli vaene ja vahel polnud neil piisavalt süüa. Üks sugulane ütles talle midagi, mis ähvardas õõnestada tema usaldust Jehoova vastu, nimelt: „Sa ütled küll, et püha vaim aitab sind, aga kus see abi siis on? Su pere vireleb vaesuses ja sina raiskad  aega kuulutamise peale!” Shirley möönab: „See pani mind mõtlema, kas Jumal ikka hoolib meist. Seepärast tegin otsekohe palve ja rääkisin Jehoovale kõik hinge pealt ära. Lugesin edasi piiblit ja meie väljaandeid ega loobunud kuulutustööst ja koosolekutel käimisest.” Üsna pea sai ta aru, et Jehoova tõepoolest hoolitseb tema pere eest. Nad polnud kunagi näljas ja olid ikka rõõmsad. Shirley ütleb: „Tundsin, et Jehoova on mu palvetele vastanud.” (1. Tim. 6:6–8.) Kui sinagi hoiad fookuses Jehoova teenimist, ei saa mingid raskused ega kahtlused sind temast lahutada.

8. Mis võib vastutavatele vendadele osaks saada?

⁸ Aeg-ajalt levitavad Jehoova organisatsiooni vastased meedias ja sotsiaalvõrgustikes vastutavate vendade kohta valesid ja eksitavat infot. (Laul 31:13.) Meie vendi on ka vahistatud ja kurjategijatena süüdi mõistetud. Selles pole midagi uut. Esimesel sajandil pandi näiteks apostel Paulus valesüüdistuste alusel vangi. Kuidas teised kristlased sellele reageerisid?

9. Mida tegid mõned kristlased, kui Paulus vangistati?

⁹ Mõned kristlased pöörasid Paulusele selja, kui ta Roomas vangistuses oli. (2. Tim. 1:8, 15.) Võimalik, et nad häbenesid teda, kuna avalikkus pidas teda kriminaaliks. (2. Tim. 2:8, 9.) Või ehk kartsid nad, et neidki võidakse hakata taga kiusama. Mis see põhjus ka polnud, võib arvata, et selline käitumine tegi Pauluse meele kurvaks. Oli ta ju usukaaslaste pärast nii palju raskusi talunud ja isegi oma elu ohtu seadnud. (Ap. t. 20:18–21; 2. Kor. 1:8.) Ärgem meie saagem kunagi nende sarnaseks, kes Pauluse raskel ajal hülgasid! Mida  aga meil tuleks meeles hoida, kui vastutavaid vendi taga kiusatakse?

10. Mida meil tuleks meeles hoida ja miks?

¹⁰ Pea meeles, miks meid taga kiusatakse ja kes on Jehoova teenijate põlisvaenlane. 2. Timoteosele 3:12 ütleb: „Taga kiusatakse kõiki, kes soovivad elada jumalakartlikult Kristus Jeesuse jüngritena.” Seega on ootuspärane, et Saatan vastutavaid vendi ründab. Sellega tahab ta nende laitmatust murda ja meid kõiki hirmutada. (1. Peetr. 5:8.)

11. Mida võib õppida Onesiforoselt? (2. Tim. 1:16–18.)

¹¹ Jää ustavalt vastutavate vendade kõrvale. (Loe 2. Timoteosele 1:16–18.) Onesiforos ei pööranud Paulusele selga, kui too Roomas vangistati. Ta ei häbenenud Pauluse vangiahelaid, vaid otsis ta üles ja püüdis teda aidata, nagu sai. Seda tehes seadis ta omaenda elu ohtu. Mida me sellest õpime? Me ei tohiks inimkartusele järele anda, vaid peaksime vendadele, keda taga kiusatakse, toeks olema ning neid kaitsma ja aitama. (Õpet. 17:17.) Nad vajavad meie armastust ja tuge.

12. Mida õpetab meile Venemaa vendade-õdede eeskuju?

¹² Meie vennad ja õed Venemaal aitavad oma vangistatud usukaaslasi, kuidas saavad. Kui kellegi üle peetakse kohut, on alati suur hulk vendi-õdesid teda toetamas. Mida nende eeskuju meile õpetab? Kui vastutavaid vendi laimatakse, vahistatakse või taga kiusatakse, ei tohiks me araks lüüa. Meil tuleks hoopis nende eest palvetada ning otsida võimalusi, kuidas neid ja nende lähedasi aidata. (Ap. t. 12:5; 2. Kor. 1:10, 11.)

13. Kuidas võivad halvustavad kommentaarid meile mõjuda?

¹³ Kuna me teeme kuulutustööd ja elame Jehoova kõrgete moraalinormide järgi, võivad sugulased ja töö- või koolikaaslased meile kõõrdi vaadata. (1. Peetr. 4:4.) Nad võivad öelda midagi sellist: „Sa oled tore inimene, aga su usk on küll täielik umbluu.” Mõnedele ei pruugi meeldida, kuidas me suhtume kogudusest eemaldatutesse, ja nad võivad meile ette heita kalkust ja südametust. Nende kriitilised märkused võivad meisse kahtlusi külvata. Me võime hakata mõtlema, et Jehoova ootused on liiga kõrged ja tema organisatsioon liiga range. Mis aitab meil Jehoovale ja tema organisatsioonile truuks jääda?

14. Mida meil tuleks teha, kui meid usu pärast halvustatakse? (Laul 119:50–52.)

¹⁴ Pea alati kinni Jehoova normidest. Iiob püüdis teha seda, mis on Jehoova silmis õige, isegi kui teda sellepärast halvustati. Kui üks tema võltssõpru üritas teda veenda, et Jumalal on ükskõik, kas Iiob kuuletub talle või mitte, ei jäänud Iiob sellist valet uskuma. (Iiob 4:17, 18; 22:3.) Ta teadis, et Jehooval on õigus öelda, mis on õige ja mis vale, ning oli otsustanud tema normidest kinni pidada. Ta polnud mingi hinna eest nõus oma laitmatusest loobuma. (Iiob 27:5, 6.) Mida me Iiobilt õpime? Kui keegi sind su usu pärast halvustab, siis ära hakka kahtlema, kas Jehoova põhimõtete järgi ikka tasub  elada. Mõtle sellele, kui palju head on toonud su ellu see, et oled neist juhindunud. Jää edaspidigi organisatsiooni ligi, mis hoiab au sees Jehoova ülevaid norme. Nii ei saa keegi ega miski sinu ja Jehoova vahele kiilu lüüa. (Loe Laul 119:50–52.)

15. Miks sai Brizitile osaks sugulaste halvakspanu?

¹⁵ Indias elav Brizit ristiti aastal 1997. Peagi pärast seda kaotas tema mees, kes polnud Jehoova tunnistaja, töö ning otsustas, et nende pere kolib tema vanemate juurde, kes elasid teises linnas. Seal tabasid Brizitit veel suuremad katsumused. Kuna tema abikaasa oli töötu, pidi Brizit pere elatamiseks täiskohaga tööl käima. Lähim kogudus oli 350 kilomeetri kaugusel ja pealegi olid mehe sugulased tema usu vastu. Olukord läks niivõrd kriitiliseks, et pere pidi taas kolima. Seejärel jäi Brizit ootamatult leseks ja mõni aeg hiljem suri üks tema tütardest 12-aastaselt vähki. Nagu sellest veel vähe oleks, süüdistasid sugulased juhtunus Brizitit. Nad ütlesid, et kui ta poleks Jehoova tunnistaja, ei oleks need hädad teda tabanud. Siiski usaldas Brizit endiselt Jehoovat ja hoidis tema organisatsiooni ligi.

16. Millised tulemused olid sellel, et Brizit jäi Jehoova ja tema organisatsiooni ligi?

¹⁶ Kuna Brizit elas kogudusest nii kaugel, soovitas ringkonnaülevaataja tal oma kandis kuulutustööd teha ja oma kodus koosolekuid pidada. Alguses tundus Brizitile, et seda kõike on talle liiga palju. Kuid ta otsustas siiski ringkonnaülevaataja soovitust järgida. Samuti pidas ta regulaarselt pere piibliõhtut. Tulemused olid suurepärased. Brizit leidis palju piibliõpilasi, kellest hea hulk lasi end ristida. Aastal 2005 hakkas ta pioneeriks. Tema usaldus Jehoova ja ta organisatsiooni vastu sai  rikkalikult tasutud. Tema tütred teenivad samuti Jehoovat ja tema kodukandis on praegu kaks kogudust. Brizit on veendunud, et Jehoova andis talle jõudu kõigi raskustega, sealhulgas sugulaste halvakspanuga, toime tulla.

17. Mida meil tuleks teha?

¹⁷ Saatan tahab panna meid uskuma, et Jehoova jätab meid raskustes omapäi ning et tema organisatsioonile kuuletumine teeb elu üksnes raskemaks. Ta soovib ka, et lööksime araks, kui vastutavaid vendi laimatakse, taga kiusatakse või vangistatakse. Ja ta loodab, et pilked ja halvakspanu õõnestavad meie usaldust Jehoova põhimõtete ja tema organisatsiooni vastu. Õnneks pole me Saatana taktika suhtes teadmatuses ega lase end haneks püüda. (2. Kor. 2:11.) Heida siis Saatana valed otsustavalt kõrvale ning jää ustavaks Jehoovale ja tema organisatsioonile. Jehoova ei jäta sind kunagi maha. (Laul 28:7.) Ära sinagi lase millelgi end temast lahutada! (Rooml. 8:35–39.)

18. Millest räägib järgmine artikkel?

¹⁸ Selles artiklis oli juttu katsumustest, mis võivad meid tabada väljastpoolt kogudust. Kuid meie usaldus Jehoova ja tema organisatsiooni vastu võidakse panna proovile ka kogudusesiseselt. Järgmises artiklis räägime sellest lähemalt.