Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

47. UURIMISARTIKKEL

LAUL 103 Karjased, annid inimeste kujul

Kas sinust võiks saada kogudusevanem?

Kas sinust võiks saada kogudusevanem?

„Kes pürgib ülevaatajaks, igatseb üllast tööd.” (1. TIM. 3:1)

LÜHIÜLEVAADE

Vaatame, millised nõuded on pühakirjas seatud vendadele, kes soovivad teenida kogudusevanemana.

1., 2. Milles kogudusevanema töö seisneb?

 KUI oled juba mõnda aega koguduseabilisena teeninud, oled ilmselt arendanud omadusi, mida on vaja, et saada kogudusevanemaks. Kas sina igatsed seda „üllast tööd”? (1. Tim. 3:1.)

2 Mida kogudusevanemad teevad? Nad on eestvedajaks kuulutustöös, õpetavad kogudust ning hoolitsevad karjastena usukaaslaste eest. Samuti on nad oma sõnade ja tegudega neile eeskujuks. Just seepärast öeldakse piiblis, et need vennad on kogudusele andideks. (Efesl. 4:8.)

3. Mida on vaja, et vennast saaks kogudusevanem? (1. Tim. 3:1–7; Tiit. 1:5–9.)

3 Kuidas saab vennast kogudusevanem? Kogudusevanemaks saamine pole nagu tööle kandideerimine. Üldjuhul on nii, et kui sul on olemas oskused, mida tööandja otsib, siis võetakse sind tööle. Et kogudusevanemaks saada, ei piisa aga sellest, et oled hea õpetaja ja oskuslik kuulutaja. Sul tuleb ka vastata pühakirjas seatud nõuetele, mis on kirjas tekstides 1. Timoteosele 3:1–7 ja Tiitusele 1:5–9 (loe). Selles artiklis arutame mõningaid neist. Vaatame, mida saab vend teha, et tal oleks hea maine nii koguduses kui väljaspool seda, kuidas ta saab olla hea perepea ning mida on vaja, et oma vendi-õdesid hästi teenida.

KUIDAS SAADA HEA MAINE

4. Mida tähendab olla laitmatu?

4 Kogudusevanem peab olema laitmatu, see tähendab, et tal peab olema koguduses hea maine ning kellelgi ei tohiks olla alust teda mõnes väärteos süüdistada. Lisaks peaks tal olema hea maine väljaspool kogudust. Niisiis, kuigi need, kes pole Jehoova teenijad, võivad kritiseerida sinu uskumusi, ei tohiks neil olla põhjust sinu käitumise kohta midagi paha öelda ega kahelda sinu aususes. (Taan. 6:4, 5.) Võiksid endalt küsida: „Kas mul on hea maine nii koguduses kui väljaspool seda?”

5. Millest ilmneb, et sa armastad head?

5 Kui sa armastad head, keskendud sa teiste positiivsetele omadustele ja kiidad neid. Sa oled ka hea meelega valmis neid aitama ja tegema isegi rohkem kui sult oodatakse. (1. Tess. 2:8.) Miks on oluline, et kogudusevanemad armastaksid head? Sest siis annavad nad meeleldi oma aega ja jõudu, et usukaaslaste eest hoolitseda ning oma ülesandeid täita. (1. Peetr. 5:1–3.) Ja kuigi see nõuab kogudusevanematelt suuri pingutusi, kaalub rõõm, mida toob teiste teenimine, üles kõik võimalikud ohvrid. (Ap. t. 20:35.)

6. Mis on mõned viisid olla külalislahke? (Heebr. 13:2, 16; vaata ka pilti.)

6 Külalislahkust saad ilmutada, kui teed teistele head, sealhulgas neile, kes pole sinu lähedased sõbrad. (1. Peetr. 4:9.) Ühes teatmeteoses kirjeldatakse külalislahket inimest nii: „Tema kodu ja süda peavad olema võõrastele avatud.” Küsi endalt: „Kas võtan soojalt vastu neid, kes meie kogudust külastavad?” (Loe Heebrealastele 13:2, 16.) Külalislahke inimene jagab külalistega seda, mis tal on. Ta on lahke näiteks nende vastu, kes on majanduslikult kehvemal järjel, samuti nende vastu, kes teevad kõvasti tööd, et vendi-õdesid julgustada, sealhulgas ringkonnaülevaatajate ja kõnepidajate vastu. (1. Moos. 18:2–8; Õpet. 3:27; Luuka 14:13, 14; Ap. t. 16:15; Rooml. 12:13.)

Külalislahke abielupaar pakub öömaja ringkonnaülevaatajale ja tema abikaasale (Vaata lõiku 6.)


7. Millest on näha, et kogudusevanem pole rahaarmastaja?

7 Mitte rahaarmastajad. See tähendab, et raha ja aineline vara ei tohiks olla sulle esmatähtsad. Ükskõik milline on sinu majanduslik seis, peaks olema selgelt näha, et Jehoova teenimine on sinu elus esikohal. (Matt. 6:33.) Sul tuleb oma aega, jõudu ja muid vahendeid kasutada Jehoova teenimiseks, pere eest hoolitsemiseks ja koguduse heaks. (Matt. 6:24; 1. Joh. 2:15–17.) Mõtle järgmistele küsimustele: „Kuidas ma suhtun rahasse? Kas olen rahul vaid hädavajalikuga või olen keskendunud rahateenimisele ja uute asjade hankimisele?” (1. Tim. 6:6, 17–19.)

8. Mida tähendab olla kõiges mõõdukas ja ennast hästi valitseda?

8 Sul tuleb olla kõiges mõõdukas ja ennast hästi valitseda. See tähendab vältida äärmusi ning olla mõistlik ja tasakaalukas kõigis eluvaldkondades, sealhulgas söömine, joomine, riietus ja välimus ning meelelahutus. Samuti ei tohiks sa minna kaasa kõigi populaarsete trendidega. (Luuka 21:34; Jaak. 4:4.) Kui sind provotseeritakse, tuleb sul jääda rahulikuks ja mitte lasta end kõigutada. Samuti ei tohi kogudusevanem olla joodik ja tal ei tohi olla ka alkoholilembese inimese mainet. Võiksid endalt küsida: „Kas minu elust on näha, et olen kõiges mõõdukas ja valitsen ennast hästi?”

9. Mida tähendab olla kaine mõistusega ja korralik?

9 Samuti tuleb sul olla kaine mõistusega, see tähendab lasta piibli põhimõtetel end juhtida. Sul tuleb nende üle hoolega mõtiskleda, püüda näha, kuidas neid eri olukordades rakendada, ja teha nende põhjal tarku valikuid. Sa ei peaks tegema ennatlikke järeldusi, vaid ootama, kuni sul on olemas kogu info. (Õpet. 18:13.) Siis on sinu otsused tasakaalukad ja neist ilmneb Jehoova mõtteviis. Sa peaksid ka olema korralik ehk oma aega hästi planeerima, olema täpne ja usaldusväärne ning järgima alati juhendeid. Kui arendad neid omadusi, on sul teiste silmis hea maine. Vaatame nüüd, millised nõuded on pühakirjas seatud perepeadele, kes soovivad saada kogudusevanemaks.

KUIDAS OLLA HEA PEREPEA

10. Mida tuleb vennal teha, et oma peret hästi juhtida?

10 Kui sa oled perepea, siis tasub meeles pidada, et selleks, et sa võiksid olla kõlblik teenima kogudusevanemana, peab ka su pereliikmetel olema hea maine. Seega tuleb sul olla mees, kes oma peret hästi juhib. Sul tuleb oma pereliikmete eest hoolt kanda ja teha otsuseid, mis on nende parimates huvides. Muu hulgas tuleb sul viia läbi pere piibliõhtut ning käia koos oma abikaasa ja lastega koosolekutel ja kuulutamas. Miks on see nii oluline? Apostel Paulus esitas mõtlemapaneva küsimuse: „Kui keegi ei oska omaenda peret juhtida, kuidas saab ta siis kanda hoolt Jumala koguduse eest?” (1. Tim. 3:5.)

11., 12. Kuidas mõjutab pereliikmete käitumine seda, kas vend saab teenida kogudusevanemana? (Vaata ka pilti.)

11 Kui sa oled isa, siis peaksid sinu alaealised lapsed olema sõnakuulelikud ja käituma hästi. Muidugi ei tähenda see, et su lapsed ei võiks naerda ja mängida, nii nagu lapsed ikka. Ent sul tuleb neid õpetada ja distsiplineerida, et nad kuulaksid sõna, oleksid teiste suhtes lugupidavad ja käituksid korralikult. Samuti tuleb sul teha oma parim, et aidata lastel luua Jehoovaga isiklik suhe, elada piibli põhimõtete järgi ja jõuda ristimiseni.

12 Kellel on usklikud lapsed, sellised, kellele ei saa süüks panna pöörast käitumist ega mässumeelsust. Kui laps, kes on ristitud või paistab selles suunas liikuvat, patustab rängalt, siis kuidas see mõjutab tema isa mainet? Kui on ilmne, et ta pole pööranud piisavalt tähelepanu lapse õpetamisele ja distsiplineerimisele, siis pole ta tõenäoliselt kõlblik teenima kogudusevanemana. (Vt Vahitorn 1996, 15. oktoober, lk 21, lõigud 6–7.)

Perepea õpetab oma lastele, mida nad saavad Jehoova ja koguduse heaks teha (Vaata lõiku 11.)


MIDA ON VAJA, ET VENDI-ÕDESID HÄSTI TEENIDA

13. Millest on näha, et vend pole vaidlushimuline ega kergesti ärrituv?

13 Vennad, kes ilmutavad vaimu vilja, on kogudusele õnnistuseks. Mõistlik mees teeb oma parima, et teistega rahu hoida ning aidata neilgi seda teha. Mõistlikkust on näha ka sellest, kui kuulad teisi tähelepanelikult ja püüad nende seisukohta mõista. Näiteks, kas oleksid vanematekogu koosolekul nõus toetama enamuse otsust, kui see pole piibli põhimõtetega vastuolus? Samuti ei tohiks sa olla ülbe ehk nõuda, et asju tehtaks nii, nagu sina soovid. Sa peaksid olema meeleldi valmis kuulama teiste ideid ja arvamusi. (1. Moos. 13:8, 9; Õpet. 15:22.) Sa ei tohiks ka olla vaidlushimuline ega kergesti ärrituv. Selle asemel et rääkida teistega lugupidamatult või nendega vaielda, püüa olla taktitundeline ja leebe. Lisaks tuleb sul olla rahumeelne ja teha isegi pingelistes olukordades kõik, mis võimalik, et hoida rahu. (Jaak. 3:17, 18.) Sinu lahked sõnad võivad teiste, sealhulgas meie vastaste, pahameelt leevendada. (Kohtum. 8:1–3; Õpet. 20:3; 25:15; Matt. 5:23, 24.)

14. Mida tähendab see, et kogudusevanem ei tohiks olla vastpöördunu ning peaks olema ustav?

14 Kogudusevanemaks ei määrata vastpöördunut. See ei tähenda, et peaksid olema ristitud palju aastaid, kuid siiski on vaja aega, et sinust võiks saada küps kristlane. Samuti peaks olema näha, et justnagu Jeesus, oled sa alandlik ning valmis ootama, kuni Jehoova annab sulle mõne ülesande. (Matt. 20:23; Filipl. 2:5–8.) Sa saad näidata, et oled ustav, kui seisad kindlalt Jehoova poolel ning järgid tema põhimõtteid ja organisatsiooni juhatust. (1. Tim. 4:15.)

15. Kas kogudusevanem peab olema silmapaistev kõnepidaja? Selgita.

15 Piiblis öeldakse, et ülevaataja peab olema pädev õpetaja. Kas see tähendab, et pead olema silmapaistev kõnemees? Ei. Avalik esinemine pole küll paljude tublide kogudusevanemate tugevaim külg, kuid sellest hoolimata on nad oskuslikud õpetajad, seda nii kuulutustööl kui ka vendi-õdesid julgustades. (Vrd 1. Kor. 12:28, 29; Efesl. 4:11.) Siiski tuleb sul pidevalt enda kallal töötada ja püüda oma oskusi parandada. Kuidas seda teha?

16. Kuidas saada paremaks õpetajaks? (Vaata ka pilti.)

16 Ta peab õpetades pidama kinni usaldusväärsest sõnast. Kui sinu kõned ja nõuanded põhinevad Jumala sõnal, on need mõjusad. Niisiis uuri korrapäraselt piiblit ja meie väljaandeid. (Õpet. 15:28; 16:23.) Uurides pane tähele, kuidas neis piiblitekste selgitatakse, et oskaksid ka ise neid õigesti kasutada. Teisi õpetades püüa jõuda nende südameni. Et saada oskuslikumaks õpetajaks, küsi nõu kogenud kogudusevanematelt. (1. Tim. 5:17.) Kogudusevanematel tuleb oma vendi-õdesid nii innustada kui ka manitseda, vahel isegi noomida. Ent neil tuleb alati olla lahke. Kui sa armastad oma usukaaslasi, sinu õpetus põhineb piiblil ja püüad rääkida leebelt, siis järgid sa suure õpetaja Jeesuse eeskuju. (Matt. 11:28–30; 2. Tim. 2:24.)

Koguduseabiline on kogudusevanemaga karjasekülastusel ja püüab õppida, kuidas piibli abil teisi õpetada. Samuti harjutab ta peegli ees oma kõnet (Vaata lõiku 16.)


PÜRGI ÜLEVAATAJA AMETI POOLE

17. a) Millele mõtlemine võib aidata koguduseabilistel ülevaataja ameti poole pürgida? b) Mida peaksid kogudusevanemad meeles hoidma, kui kaaluvad mõne venna ametisse soovitamist? (Vaata kasti „ Venna ametisse soovitamist kaaludes tuleb olla mõistlik”.)

17 Mõned koguduseabilised võivad pärast nende nõuete uurimist tunda, et nemad küll kunagi kogudusevanemaks ei saa. Ent on hea meeles hoida, et Jehoova ja tema organisatsioon ei oota sinult täiuslikkust. (1. Peetr. 2:21.) Ja Jehoova saab oma võimsa püha vaimu kaudu aidata sul vajalikke omadusi arendada. (Filipl. 2:13.) Kas on mõni konkreetne valdkond, kus tunned, et sul on vaja enda kallal tööd teha? Räägi sellest Jehoovaga palves, tee uurimistööd ja küsi mõnelt kogudusevanemalt soovitusi.

18. Mida võiksid kõik koguduseabilised teha?

18 Kõigil vendadel, sealhulgas neil, kes juba on kogudusevanemad, tuleb jätkuvalt selles artiklis mainitud omadusi arendada. (Filipl. 3:16.) Kui sa oled koguduseabiline, siis palu, et Jehoova annaks sulle väljaõpet ja vormiks sind, nii et sinust võiks saada kogudusevanem ning võiksid tema ja koguduse heaks veelgi rohkem teha. (Jes. 64:8.) Kahtlemata õnnistab Jehoova sinu pingutusi.

LAUL 101 Meie kallihinnaline ühtsus