1. Mida saab Jehoova teha selleks, et tema eesmärk täituks?

JEHOOVA võib saada, kelleks iganes vaja, et viia täide oma eesmärk. Näiteks on ta olnud õpetaja, lohutaja ja hea sõnumi kuulutaja. (Jes. 48:17; 2. Kor. 7:6; Gal. 3:8.) Siiski kasutab ta oma eesmärkide täideviimiseks tihti inimesi. (Matt. 24:14; 28:19, 20; 2. Kor. 1:3, 4.) Jehoova võib anda igaühele meist tarkust ja jõudu, et saaksime, kelleks vaja, ja võiksime täita tema tahet. See kõik on kooskõlas sellega, kuidas paljud õpetlased Jumala nime tähendusest aru saavad.

2. a) Miks võib mõni kahelda, kas ta on Jehoovale kasulik? b) Mida me selles artiklis arutame?

² Me kõik soovime olla Jehoovale kasulikud, ent mõni võib kahelda, kas ta ikka on seda. Võib-olla ta tunneb, et on juba liiga vana, et tal pole piisavalt oskusi või et tal on mingi muu takistus. Teine jälle võib olla üsna rahul sellega, mida ta juba teeb, ega näe eriti vajadust teha rohkem. Selles artiklis arutame kõigepealt, kuidas Jehoova võib teha igaühe meist võimeliseks täitma tema tahet. Seejärel vaatame, kuidas Jehoova on varem andnud oma teenijatele, nii meestele kui ka naistele, tahet ja suutlikkust tegutseda. Lõpuks näeme, kuidas me saame lasta Jehooval end kasutada.

3. Kuidas võib Jehoova anda meile tegutsemiseks tahet? (Vt Filiplastele 2:13.)

³ Loe Filiplastele 2:13. * Jehoova võib anda sulle tegutsemiseks tahet. Kuidas ta seda teeb? Võib-olla saad teada, et sinu oma koguduses on vaja midagi teha. Või siis loetakse koosolekul ette harubüroo kiri, milles öeldakse, et abi on tarvis kuskil mujal. Seepeale võid mõelda, kas sina saaksid kuidagi aidata. Või siis pakutakse sulle mingit keerulist ülesannet ja sa mõtled, et kas sa ikka saad sellega piisavalt hästi hakkama. Või kui loed Piiblit, võid mõelda, kuidas loetut ellu rakendada, et teisi aidata. Jehoova ei sunni meid midagi tegema. Ent kui ta näeb, et oleme valmis oma võimalusi analüüsima, võib ta anda meile tegutsemiseks tahet.

4. Kuidas võib Jehoova anda meile tegutsemiseks jõudu?

⁴ Jehoova võib anda meile ka jõudu, et me suudaksime tegutseda. (Jes. 40:29.) Ta võib püha vaimu abil meie loomupäraseid võimeid ja oskusi täiustada. (2. Moos. 35:30–35.) Oma organisatsiooni kaudu võib ta õpetada meid teatud ülesandeid täitma. Kui tunned end ebakindlana, palu kelleltki abi. Samuti ära kõhkle paluda meie lahkelt taevaselt isalt „jõudu, mis ületab tavapärase”. (2. Kor. 4:7; Luuka 11:13.) Piiblis on palju näiteid selle kohta, kuidas Jehoova on andnud nii meestele kui ka naistele tegutsemiseks tahet ja jõudu. Kui me mõnda neist lugudest arutame, siis püüa mõelda, kuidas sa saaksid lasta Jehooval end samamoodi kasutada.

5. Mida me õpime sellest, millal andis Jehoova Moosesele ülesande vabastada Iisraeli rahvas?

⁵ Jehoova aitas Moosesel saada Iisraeli rahva vabastajaks. Kuid millal Jehoova teda kasutas? Kas siis, kui Mooses oli õppinud „kõike egiptlaste tarkust” ja tundis end pädevana? (Ap. t. 7:22–25.) Ei, Jehoova andis talle ülesande alles siis, kui ta oli teda vorminud ning Moosesest oli saanud alandlik ja tasase loomuga mees. (Ap. t. 7:30, 34–36.) Jehoova andis talle julguse seista Egiptuse kõige võimsama valitseja ees. (2. Moos. 9:13–19.) Mida me sellest kõigest õpime? Jehoova kasutab neid, kes ilmutavad talle meelepäraseid omadusi ja talle toetuvad. (Filipl. 4:13.)

6. Mida me õpime sellest, kuidas Jehoova kasutas Barsillaid?

⁶ Sajandeid hiljem saatis Jehoova Taavetile appi Barsillai. Taavet ja temaga koos olevad inimesed olid „näljased, väsinud ja janus”, kui nad põgenesid Taaveti poja Absalomi eest. Eakas Barsillai ja ta kaaslased riskisid eluga, et Taavetit ja tema juures olevat rahvast aidata. Barsillai ei mõelnud, et ta on juba liiga vana, et olla Jehoovale kasulik. Ta oli valmis heldekäeliselt aitama puudust kannatavaid jumalateenijaid. (2. Saam. 17:27–29.) Mida me sellest õpime? Ükskõik kui eakad me oleme, Jehoova võib meie kaudu aidata usukaaslasi meie kodukandis või välismaal. (Õpet. 3:27, 28; 19:17.) Isegi kui me ei saa ise neile appi minna, on meil ikka võimalik teha ülemaailmse töö heaks annetusi, mida saab kasutada meie vendade-õdede heaks seal, kus tarvis. (2. Kor. 8:14, 15; 9:11.)

7. Kuidas kasutas Jehoova Siimeoni ja miks on see julgustav?

 ⁷ Jeruusalemmas elavale eakale mehele Siimeonile tõotas Jehoova, et ta ei sure enne, kui on näinud messiat. See tõotus rõõmustas Siimeoni ilmselt väga, sest ta oli aastaid messiat oodanud. Tema usk ja kannatlikkus saidki tasutud. Ühel päeval läks ta püha vaimu mõjutusel templisse, kus ta nägi väikest Jeesust, kellest pidi saama messias. Jehoova andis Siimeoni kaudu selle lapse kohta ennustuse. (Luuka 2:25–35.) Kuigi Siimeon ei elanud tõenäoliselt nii kaua, et ta oleks näinud Jeesust alustamas oma maapealset teenistust, oli ta väga tänulik selle aulise võimaluse eest, mis Jehoova talle andis. Ja palju head ootab teda veel ees. Uues maailmas näeb see ustav mees, kuidas Jeesuse valitsuse kaudu saavad õnnistused osaks kõigile inimestele maa peal. (1. Moos. 22:18.) Ka meie võime olla Jehoovale tänulikud mistahes võimaluse eest anda tema töös oma panus.

8. Kuidas võib Jehoova meid kasutada samamoodi nagu Barnabast?

⁸ Esimesel sajandil elas mees nimega Joosep, kes oli heldekäeline ja teenistusvalmi hoiakuga. Ilmselt seetõttu, et ta oli tubli lohutaja ja julgustaja, kutsusid apostlid teda Barnabaseks, mis tähendab „julgustuse poeg”. (Ap. t. 4:36, 37.) Näiteks pärast seda, kui Saulus oli saanud Kristuse järelkäijaks, kartsid paljud vennad temaga tegemist teha, sest ta oli varem kogudusi taga kiusanud. Kuid Barnabas läks lahkelt talle appi ja Saulus oli talle selle eest arvatavasti väga tänulik. (Ap. t. 9:21, 26–28.) Hiljem leidsid Jeruusalemma vanemad, et on vaja kedagi saata kaugele Süüria Antiookiasse vendi julgustama. Kelle nad saatsid? Barnabase. See oli hea valik. Piiblis öeldakse, et Barnabas „innustas neid kõiki jääma Isandale kogu südamest ustavaks”. (Ap. t. 11:22–24.) Ka praegu võib Jehoova meid kasutada selleks, et oma teenijaid julgustada. Näiteks võib ta meid saata lohutama kedagi, kes on kaotanud lähedase. Samuti võib ta ajendada meid minema külla või helistama kellelegi, kes on haige või masendunud, et teda hea sõnaga toetada. Kas sa oled valmis laskma Jehooval end kasutada, nagu lasi Barnabas? (1. Tess. 5:14.)

9. Mida me õpime sellest, kuidas Jehoova aitas Vassilil saada võimekaks karjaseks?

⁹ Jehoova aitas Vassili-nimelisel vennal saada võimekaks karjaseks. Kui Vassili 26-aastaselt kogudusevanemaks määrati, kartis ta, et pole pädev vendi ja õdesid vaimselt abistama, eriti kui neil on raskusi. Kuid ta sai väljaõpet kogenud vanematelt ja ka kuningriigi teenistuskoolist. Vassili tegi edenemiseks kõvasti tööd. Näiteks seadis ta endale väikseid eesmärke ja pani need kirja. Kui ta need ükshaaval saavutas, sai ta tasapisi oma kartustest üle. Praegu ütleb ta: „See, mis varem mind hirmutas, toob mulle nüüd palju rõõmu. Kui olen Jehoova abiga leidnud usukaaslaste lohutamiseks õigeid piiblitekste, on mul väga hea meel.” Vennad, kui te annate end Vassili kombel Jehoova käsutusse, siis võib ta teha teid võimeliseks koguduses suuremat vastutust kandma.

10. Mida tegi Abigail ja mida sa võid temalt õppida?

¹⁰ Taavet ja tema truud mehed põgenesid kuningas Sauli eest ja vajasid abi. Nad palusid rikkalt iisraellaselt Naabalilt veidi toitu. Nad ei tundnud end seepärast halvasti, sest olid kaitsnud kõrbes Naabali karja. Kuid isekas Naabal polnud nõus andma neile mitte kõige vähematki. Taavet sai tulivihaseks ning plaanis Naabali ja tema meessoost kodakondsed maa pealt minema pühkida. (1. Saam. 25:3–13, 22.) Kuid Naabali ilus naine Abigail toimis arukalt. Julgelt läks ta Taaveti juurde, langes tema jalge ette ja palus tal kättemaksust loobuda, et too ei satuks veresüüsse. Ta andis Taavetile taktitundeliselt nõu jätta asi Jehoova hoolde. Abigaili malbed sõnad ja arukas tegutsemine puudutasid Taaveti südant. Ta mõistis, et selle naise on tema juurde saatnud Jehoova. (1. Saam. 25:23–28, 32–34.) Abigail oli arendanud omadusi, mis võimaldasid Jehooval teda kasutada. Samamoodi võivad Jehoova käes headeks tööriistadeks olla kristlikud õed, kelle käitumises ilmneb taktitunne ja arukus. Jehoova saab nende kaudu aidata nende pereliikmeid või usukaaslasi. (Õpet. 24:3; Tiit. 2:3–5.)

11. Mida tegid Sallumi tütred ja kes nende eeskuju nüüdisajal järgivad?

¹¹ Sajandeid hiljem olid Sallumi tütred nende seas, kes aitasid üles ehitada Jeruusalemma müüre. (Neh. 2:20; 3:12.) Kuigi nende isa oli peamees, tegid nad meeleldi seda rasket ja ohtlikku tööd. (Neh. 4:15–18.) Milline kontrast mõningate ennast täis Tekoa meestega, kes ei alandunud oma käsi mustaks tegema! (Neh. 3:5.) Sallumi tütred olid kahtlemata väga rõõmsad, kui müür sai valmis vaid 52 päevaga. (Neh. 6:15.) Nüüdisajal löövad paljud õed kaasa Jehoova teenimiseks kasutatavate hoonete ehitamises ja hooldustöödes. Nad on rõõmsad, et saavad sellises erilises teenistuses osaleda. Need oskuslikud, entusiastlikud ja ustavad õed teevad tõesti väga vajalikku tööd.

12. Kuidas võib Jehoova kasutada meid samamoodi nagu Tabiitat?

¹² Jehoova teenija Tabiita „tegi palju häid tegusid ja jagas rohkesti armuande” ning seda eriti lesknaiste heaks. (Ap. t. 9:36.) Kuna ta oli nii heldekäeline ja lahke, olid paljud suures kurvastuses, kui ta suri. Kui Peetrus Tabiita üles äratas, said nad aga ülirõõmsaks. (Ap. t. 9:39–41.) Mida me Tabiitalt õpime? Ükskõik kas oleme noored või eakad, mehed või naised, me kõik saame oma vendade ja õdede heaks midagi praktilist teha. (Heebr. 13:16.)

13. Kuidas kasutas Jehoova ujedat õde Ruthi ja mida tõdes see õde ise Jehoova kohta?

¹³ Üks uje õde nimega Ruth tahtis saada misjonäriks. Kui ta oli noor tüdruk, siis ruttas ta majast majja ja jagas traktaate. „Mulle meeldis see töö väga,” sõnas ta. Ent talle oli tõeline proovikivi see, kui ta pidi ise suu lahti tegema ja inimestele Jumala kuningriigist rääkima. Hoolimata oma ujedusest alustas ta 18-aastaselt pioneeritööd. Aastal 1946 käis ta Gileadi koolis ning teenis hiljem Hawaiil ja Jaapanis. Jehoova kasutas teda seal kuulutustöös võimsalt.  Teinud ligi 80 aastat kuulutustööd, ütles Ruth: „Jehoova on mind toetanud. Ta on aidanud mul ujedusest võitu saada. Ma usun kindlalt, et Jehoova võib aidata igaüht, kes teda usaldab.”

14. Mida meil tuleks teha, et Jehoova saaks meid kasutada? (Vt Koloslastele 1:29.)

¹⁴ Kogu inimajaloo vältel on Jehoova kasutanud oma teenijaid väga mitmesugustel viisidel. Kuidas ta sind kasutab? Palju sõltub sellest, kui kõvasti sa ise oled valmis pingutama. (Loe Koloslastele 1:29.) Kui sa oled teenistusvalmi hoiakuga, võib Jehoova teha sinust innuka kuulutaja, tõhusa õpetaja, kaastundliku lohutaja, oskusliku töölise, toetava sõbra või kelle tahes teise, et viia täide oma eesmärk.

15. Mida võiksid noored vennad Jehoovalt anuda? (Vt 1. Timoteosele 4:12, 15.)

¹⁵ Kuidas on lugu noorte vendadega, kes on jõudmas täiskasvanuikka? Väga on vaja vendi, kes on valmis teenima koguduseabilistena. Paljudes kogudustes on vanemaid rohkem kui abilisi. Kui sa oled noor vend, kas võiksid kasvatada soovi võtta enda õlgadele rohkem vastutust? Vahel ütleb mõni vend: „Ma olen hea meelega lihtsalt kuulutaja.” Kui ka sina tunned nii, anu Jehoovat, et ta annaks sulle tahet pürgida koguduseabiliseks ja jõudu teha tema teenistuses kõik, mis suudad. (Kog. 12:1.) Sinu abi vajatakse väga! (Loe 1. Timoteosele 4:12, 15.)

16. Mida meil tuleks Jehoovalt paluda ja miks?

¹⁶ Jehoova võib sinust teha ükskõik kelle, et tema tahe täituks. Seepärast palu temalt tegutsemiseks tahet ja jõudu. Kas oled siis noor või vana, kasuta oma aega, energiat ja kõike muud Jehoova austuseks. (Kog. 9:10.) Ära kunagi lase hirmu või küündimatustunde tõttu käest võimalusi teha Jehoova teenistuses rohkem. Me kõik saame anda oma väikse osa, et tuua oma kallile Isale au, mida ta väärib.