1. Milline sünnipärane vajadus inimestel on ja kuidas on see seotud õnnega?

 TÕELINE õnn pole pelgalt rõõmus meeleolu, mis tuleb ja läheb. See võib kesta kogu elu. Jeesus ütles mäejutluses: „Õnnelikud on need, kes mõistavad, et nad vajavad Jumala juhatust.” (Matt. 5:3.) Jeesus teadis, et inimestel on sünnipärane vajadus tunda ja teenida oma loojat Jehoovat. Ja kuna Jehoova on õnnelik Jumal, võivad ka tema teenijad olla õnnelikud. (1. Tim. 1:11.)

2., 3. a) Kes võivad Jeesuse sõnul olla õnnelikud? b) Mida me selles artiklis arutame?

² Õnnelik võib olla isegi siis, kui olukord pole ideaalne. Jeesus ütles midagi üllatavat: „Õnnelikud on kurvad.” (Matt. 5:4.) Ta rääkis inimestest, kes valutavad südant oma patususe või raske eluolu pärast. Samuti lausus ta: „Õnnelikud on need, keda kiusatakse taga nende õigete tegude pärast,” ning „Õnnelikud olete teie, kui inimesed teid minu pärast solvavad.” (Matt. 5:10, 11.) Kuidas on võimalik isegi sellises olukorras õnnelik olla?

³ Jeesuse sõnadest tuleb välja, et õnn sõltub sellest, kas inimene peab oluliseks Jumala juhatust ja püüab talle läheneda, mitte aga sellest, mis tema elus parajasti toimub. (Jaak. 4:8.) Selles artiklis arutame, millised kolm sammu on vaja astuda, et olla tõeliselt õnnelik.

4. Mida on vaja, et olla tõeliselt õnnelik? (Laul 1:1–3.)

⁴ Meil tuleb olla vaimselt hästi toidetud. Kõik elusorganismid  maa peal vajavad toitu. Kuid üksnes inimesed vajavad lisaks ka vaimutoitu. Jeesus ütles: „Inimese elu ei sõltu üksnes leivast, vaid igast sõnast, mida Jehoova ütleb.” (Matt. 4:4.) Me ei tohiks lasta päevagi mööda, ilma et oleksime lugenud piiblit, mis on meie looja antud vaimutoit. Laulukirjutaja lausus: „Õnnelik on inimene, ... kes tunneb rõõmu Jehoova seadusest ja loeb ta seadust mõttega päeval ja ööl.” (Loe Laul 1:1–3.)

5., 6. a) Mida me piiblist teada saame? b) Kuidas piibli lugemine meid aitab?

⁵ Piibli kaudu on Jehoova öelnud, mis teeb meid õnnelikuks. Sealt saame teada, mis on elu mõte, kuidas oma looja ligi tulla ja kuidas oma patud andeks saada. Samuti on seal kirjas, millist imelist tulevikku Jumal meile tõotab. (Jer. 29:11.) Need teadmised täidavad meie südame rõõmuga.

⁶ Piiblis on ka suurepäraseid nõuandeid igapäevaeluks, mida järgides oleme õnnelikumad. Kui tunned, et elumured hakkavad sind enda alla matma, proovi pühendada rohkem aega piibli lugemisele ja selle üle mõtisklemisele. Jeesus kinnitas: „Õnnelikud on ... need, kes Jumala sõna kuulevad ja selle järgi teevad.” (Luuka 11:28.)

7. Kuidas piibli lugemisest maksimumi saada?

⁷ Loe piiblit mõnuga. Miks on see tähtis? Toome ühe näite. Oletame, et sulle pakutakse su lemmikrooga. Kuna sul on kiire ja su mõtted on mujal, kugistad  selle alla. Pärast mõtled kahetsusega, et oleksid võinud aeglasemalt süüa ja iga suutäit nautida. Vaimse toiduga võib olla sama lugu. Oleme ju kõik teinekord Jehoova sõnu kiiruga alla kugistanud, ilma et oleksime nende maitset õieti tundnudki. Varu siis aega, et piibli lugemist nautida. Kujutle end sündmuste keskele ja mõtiskle loetu üle. Selline piiblilugemine toob kahtlemata rõõmu.

8. Kuidas ustav ja arukas ori oma ülesannet täidab? (Vaata ka allmärkust.)

⁸ Jeesus määras ametisse ustava ja aruka orja, et see annaks tema järelkäijatele vaimset toitu õigel ajal, ja me oleme tõesti hästi toidetud. * (Matt. 24:45.) Kuna ustava orja valmistatud vaimutoidu peamine koostisosa on piibel, aitab see toit meil mõista, kuidas Jehoova mõtleb. (1. Tess. 2:13.) Just see on põhjus, miks me loeme ajakirju Vahitorn ja Ärgake! ja artikleid meie veebisaidilt ning miks me valmistume kõigiks koosolekuteks ja vaatame igat JW Broadcastingu^® kuusaadet. Kui oleme vaimselt heas toitumuses, on meil võimalik astuda järgmine õnne jaoks vajalik samm.

9. Mida veel on tõeliseks õnneks vaja?

⁹ Meil tuleb elada Jehoova normide järgi. Laulukirjutaja ütles: „Õnnelik on igaüks, kes kardab Jehoovat ja käib tema teedel.” (Laul 128:1.) Jehoovat karta tähendab austada teda niiväga, et see paneb meid hoiduma kõigest, mis võiks talle meelepaha valmistada. (Õpet. 16:6.) Me püüame tema õige ja vale normidest üha paremini kinni pidada. (2. Kor. 7:1.) Kui teeme seda, mida Jehoova armastab, ja hoidume kõigest, mida ta vihkab, oleme õnnelikud. (Laul 37:27; 97:10; Rooml. 12:9.)

10. Mida meil tuleb teksti Roomlastele 12:2 järgi teha?

¹⁰ Loe Roomlastele 12:2. Meil tuleb olla veendunud, et Jehoova normid käivad ka meie kohta. Toome selle kohta järgmise võrdluse. Inimene võib tunnistada, et riigil on õigus kehtestada kiiruspiiranguid, kuid see ei tähenda, et ta neist alati kinni peab. Ta võib mõelda, et teatud olukorras on tal õigus kiirust ületada. Samamoodi võime meie küll nõustuda, et Jehooval on õigus öelda, mis on õige ja mis vale, kuid sellest ei piisa. Meil tuleb nõustuda ka sellega, et meiegi peame tema normidest kinni pidama. Kõigest, mida me teeme, peaks olema näha meie raudset veendumust, et Jehoova normid on parimad ja et nende järgimine tasub end alati ära. (Õpet. 12:28.) Taavet tundis nii. Ta ütles Jehoova kohta: „Sa annad mulle teada elutee. Sinu juures on rõõmu rohkesti, su paremas käes õnne igavesti.” (Laul 16:11.)

11., 12. a) Mille suhtes meil tuleb olla valvsad? b) Mis aitab meil valida head meelelahutust? (Filipl. 4:8.)

¹¹ Kui oleme murekoorma all või meel on must, on mõistetav, et soovime mõtted mujale viia. Kuid meil tuleb olla valvsad, et me ei teeks kogemata midagi, mida Jehoova vihkab. (Efesl. 5:10–12, 15–17.)

 ¹² Kirjas filiplastele innustab Paulus kristlasi: „Mõtelge ikka sellele, mis on tõene, mis väärib tõsist tähelepanu, mis on õige, mis on puhas, mis ergutab armastusele, ... mis on vooruslik.” (Loe Filiplastele 4:8.) Ta ei käsitle siin küll meelelahutuse teemat, kuid tema sõnad aitavad meil siiski otsustada, milline meelelahutus on Jumala silmis vastuvõetav ja milline mitte. Näiteks võiksid mõelda, kas laulud, mida sa kuulad, filmid, mida sa vaatad, raamatud, mida sa loed, ja mängud, mida sa mängid, vastavad Pauluse kirjeldusele. Kogu meie elu peaks olema kooskõlas Jehoova ülevate normidega. (Laul 119:1–3.) Vaid sel juhul on meil puhas südametunnistus ning me saame astuda järgmise sammu, milleta ei saa olla tõeliselt õnnelik. (Ap. t. 23:1.)

13. Mis on kolmas asi, mida on tõeliseks õnneks vaja? (Joh. 4:23, 24.)

¹³ Jehoova teenimine peab olema meie elus esikohal. Loojana väärib Jehoova, et me teda kummardaksime. (Ilm. 4:11; 14:6, 7.) Seepärast on ülitähtis, et teeksime kindlaks, kas teenime teda nii, nagu talle meeldib, nimelt vaimus ja tões. (Loe Johannese 4:23, 24.) Väljend „vaimus ja tões” tähendab, et õiget jumalateenimist juhib püha vaim ja et see põhineb piibli õpetustel. Jehoova teenimine peaks olema meile kõige tähtsam isegi juhul, kui elame riigis, kus meie tööle on seatud piirangud või kus see on lausa keelustatud. Praegu on rohkem kui 100 venda-õde vangis lihtsalt sellepärast, et nad on Jehoova tunnistajad. * Sellegipoolest teenivad nad rõõmsalt Jehoovat: palvetavad, uurivad piiblit nii palju kui võimalik ning püüavad Jumalast ja tema kuningriigist ka teistele rääkida. Nende eeskuju kinnitab, et me võime hoolimata tagakiusamisest ja solvangutest olla õnnelikud, kuna teame, et Jehoova on meiega ja et ta annab meile tasu. (Jaak. 1:12; 1. Peetr. 4:14.)

14. Mis juhtus Džovidon Bobodžonoviga?

¹⁴ Mitmed tõsielulood kinnitavad, et kolm sammu, mida just käsitlesime, aitavad meil olla õnnelikud ja seda mistahes olukorras. Mõelgem Tadžikistanis elavale Džovidon Bobodžonovile, kes keeldus astumast väeteenistusse. 4. oktoobril 2019 tungisid sõjaväelased 19-aastase Džovidoni koju ja viisid ta jõuga kaasa. Teda peeti mitu kuud kinni ja koheldi nagu kurjategijat. See ebaõiglus pälvis koguni rahvusvahelist tähelepanu. Džovidoni peksti, et survestada teda andma sõdurivannet ja kandma sõjaväemundrit. Hiljem mõistis kohus ta süüdi väeteenistusest kõrvalehoidmises ning saatis vanglasse, kust ta presidendi amnestia alusel lõpuks vabastati. Kogu selle kadalipu ajal jäi Džovidon usus kindlaks ega kaotanud rõõmu. Mis teda aitas? Ta hoidis meeles, et vajab Jumala juhatust.

15. Kuidas Džovidon end vanglas vaimselt toitis?

 ¹⁵ Kuigi Džovidonil polnud vanglas piiblit ega meie väljaandeid, püüdis ta end ikka vaimselt toita. Kuidas ta seda tegi? Vennad ja õed, kes tõid talle vanglasse süüa, kirjutasid toidukotile selle päeva teksti. Nii sai Džovidon iga päev piibliteksti lugeda ja selle üle mõtiskleda. Kui ta oli vabaks saanud, andis ta neile, kel pole veel olnud raskeid katsumusi, sellise soovituse: „Tasub kindlasti kasutada oma vabadust piibli ja piiblikirjanduse lugemiseks, et süvendada oma teadmisi Jehoovast.”

16. Millele Džovidon keskendus?

¹⁶ Džovidon elas ka vanglas Jehoova normide järgi. Ta hoidis silme ees oma taevast isa ja tema põhimõtteid ning heitis kõrvale valed mõtted ega lasknud end mõjutada tegema midagi, mida Jehoova vihkab. Ta leidis hingekosutust ka loomistööst. Igal hommikul ärkas ta linnulaulu peale ning öösiti vaatles kuud ja tähti. Ta sõnab: „Need Jehoova kingitused andsid mulle rõõmu ja julgust.” Kui ka meie oleme Jehoovale tänulikud vaimse toidu ja kõigi muude andide eest, on meie südames rõõm  ning see omakorda annab meile jõudu vastu pidada.

17. Mis on tulemus, kui me katsumustes vastu peame? (1. Peetr. 1:6, 7.)

¹⁷ Džovidon hoidis Jehoova teenimist elus esikohal. Ta mõistis, kui tähtis on Jumalale ustavaks jääda. Oli ju Jeesus öelnud: „Sa pead kummardama oma Jumalat Jehoovat ja teenima üksnes teda.” (Luuka 4:8.) Ülemad ja sõdurid püüdsid panna Džovidoni usust lahti ütlema. Tema aga palvetas iga päev ja öö, et ta ei annaks alla ega valmistaks oma taevasele isale pettumust. Ta suutiski hoolimata ebaõiglasest kohtlemisest Jehoovale ustavaks jääda. Tänu sellele on tal nüüd midagi, mida tal enne kinnivõtmist, peksmist ja vangistamist polnud – läbiproovitud usk. (Loe 1. Peetruse 1:6, 7.)

18. Kuidas me saame raskuste kiuste õnnelikud olla?

¹⁸ Jehoova teab, mida me tõeliseks õnneks vajame. Need kolm sammu, millest juttu oli, võimaldavad meil kõigi raskuste kiuste ikka õnnelikud olla, nii et me võime kogu südamest öelda: „Õnnelik on rahvas, kelle Jumal on Jehoova!” (Laul 144:15.)