Lugejate küsimusi
Kas iisraellased sõid kõrbes ka midagi peale manna ja vuttide?
Oma 40-aastase kõrberännaku ajal sõid iisraellased peamiselt mannat. (2. Moos. 16:35.) Kahel korral andis Jehoova neile toiduks vutte. (2. Moos. 16:12, 13; 4. Moos. 11:31.) Kuid neil oli ka vähesel määral muud toitu.
Vahel juhtis Jehoova oma rahvast puhkepaikadesse, kus oli toitu ja vett. (4. Moos. 10:33.) Üks sellistest kohtadest oli oaas Eelimis, „kus oli 12 veeallikat ja 70 palmi”. (2. Moos. 15:27.) Suure tõenäosusega olid need datlipalmid. Raamatus „Plants of the Bible” öeldakse datlipalmide kohta, et need „on väga laialdaselt levinud . . . ja on kõrbes peamiseks toiduallikaks. Lisaks saab neist õli ja need pakuvad varju miljonitele inimestele”.
Iisraellased võisid peatuda ka suures oaasis, mida tänapäeval tuntakse nimega Feiran. See on osa Feirani vadist. a See vadi ehk jõeorg „on 130 kilomeetrit pikk ning see on üks pikemaid, kaunemaid ja tuntumaid vadisid Siinai poolsaarel,” öeldakse raamatus „Discovering the World of the Bible”. Seal öeldakse veel: „Jõesuudmest 45 kilomeetri kaugusel asuv imeilus Feirani oaas on 4,8 kilomeetrit pikk ja asub merepinnast 610 meetri kõrgusel. Seda võib nimetada Siinai poolsaare Eedeni aiaks. Seal on tuhandeid datlipalme ja juba iidsetest aegadest alates on inimesed soovinud sinna elama asuda.”
Datlipalmid Feirani oaasis
Egiptusest lahkudes võtsid iisraellased kaasa hapnemata taina ja leivanõud, võimalik, et ka vilja ja õli. Ilmselt said need küll üsna ruttu otsa. Samuti öeldakse piiblis, et rahvas võttis kaasa „lambaid, kitsi ja veiseid, arvukalt kariloomi”. (2. Moos. 12:34–39.) Võib aga arvata, et kõrbe karmides tingimustes sai palju loomi hukka. Lisaks võisid iisraellased mõned loomad ära süüa ja mõned ohverdada, seda isegi ebajumalatele. b (Ap. t. 7:39–43.) Igal juhul on kindel, et nad kasvatasid kõrbes kariloomi. See tuleb välja sellest, kuidas Jehoova manitses rahvast usupuuduse pärast. Ta ütles: „Teie poegadest saavad kõrbes karjased 40 aastaks.” (4. Moos. 14:33.) Seega on võimalik, et iisraellastel oli toiduks piima ja vahel ka liha, kuid kindlasti polnud see piisav, et toita ära kolm miljonit inimest, ja seda 40 aasta vältel. c
Kust aga said loomad toitu ja vett? d Tol ajal võis kõrbes rohkem vihma sadada ja seega võis seal olla ka rohkem rohelust. Piiblientsüklopeedias „Insight on the Scriptures” (1. kd) öeldakse, et 3500 aastat tagasi „polnud Araabias nii kuiv. Praegu on seal palju kuivanud jõeorgusid ja sellest võib järeldada, et millalgi sadas seal nii palju vihma, et jõesängides voolas vesi”. Kõigele vaatamata oli kõrb siiski tühi ja hirmuäratav paik. (5. Moos. 8:14–16.) Kui Jehoova poleks iisraellastele ime läbi vett andnud, oleksid nii nemad kui ka nende kariloomad hukkunud. (2. Moos. 15:22–25; 17:1–6; 4. Moos. 20:2, 11.)
Mooses ütles iisraellastele, et Jehoova toitis neid mannaga, et nad mõistaksid, „et inimese elu ei sõltu üksnes leivast, vaid igast sõnast, mida Jehoova ütleb”. (5. Moos. 8:3.)
a Vt Vahitorn 1992, 1. mai, lk 24–25.
b Piiblis räägitakse kahest juhtumist, mil iisraellased kõrbes Jehoovale loomi ohverdasid. Esimene kord oli siis, kui seati ametisse preesterkond, ja teine kord oli paasapüha ajal. Mõlemad juhtumid leidsid aset aastal 1512 e.m.a, umbes aasta pärast seda, kui iisraellased Egiptusest lahkusid. (3. Moos. 8:14–9:24; 4. Moos. 9:1–5.)
c 40-aastase kõrberännaku lõpupoole võtsid iisraellased sõjasaagiks sadu tuhandeid kariloomi. (4. Moos. 31:32–34.) Sellest hoolimata sõid nad mannat seni, kuni jõudsid tõotatud maale. (Joosua 5:10–12.)
d Pole põhjust arvata, et loomad sõid mannat, kuna Jehoova käskis seda koguda nii palju, kui inimene ära sööb, ega rääkinud midagi loomadest. (2. Moos. 16:15, 16.)
