1. Millise olulise teema üle Jeesus oma jüngritega enne surma arutles?

KUI Jeesus oli viimasel õhtul koos jüngritega, mainis ta armastust ligi 30 korda. Ta rõhutas, et tema jüngrid peaksid üksteist armastama. (Joh. 15:12, 17.) Nendevaheline armastus pidi olema nii ilmne, et see pidi olema lausa nende tunnusmärk. (Joh. 13:34, 35.) See armastus ei põhine vaid tunnetel, vaid on ennastohverdav. Jeesus ütles: „Kellelgi pole suuremat armastust kui sellel, kes annab oma elu sõprade eest. Te olete mu sõbrad, kui te teete, mida ma teid käsin.” (Joh. 15:13, 14.)

2. a) Mis iseloomustab Jehoova teenijaid? b) Milliseid küsimusi me arutama hakkame?

² Ka tänapäeval iseloomustab Jehoova teenijaid siiras ennastohverdav armastus ja tugev ühtsus. (1. Joh. 3:10, 11.) Seejuures pole oluline, mis rahvusest keegi on, mis keelt ta räägib või milline on tema taust. Kuid miks on armastus just praegusel ajal nii tähtis? Kuidas Jehoova ja Jeesus meid armastusega tugevdavad? Kuidas saab igaüks meist ilmutada armastust, mis teisi tugevdab? (1. Kor. 8:1.)

3. Kuidas praegune karm aeg inimesi mõjutab?

³ Kuna elu „on täis muret ja valu”, on paljud praegusel karmil ajal suure emotsionaalse pinge all. (Laul 90:10; 2. Tim. 3:1–5.) Paljud tunnevad soovi lihtsalt alla anda. Arvestuste järgi teeb rohkem kui 800 000 inimest igal aastal enesetapu ehk iga 40 sekundi järel võtab keegi endalt elu. Kahjuks on isegi mõned kristlased olnud nii meeleheitel, et on seda teed läinud.

4. Too näide mõnest piiblitegelasest, kes ei soovinud enam elada.

⁴ Piibliaegadel olid mõned ustavad jumalateenijad vahel nii masendunud, et soovisid surra. Näiteks Iiob ütles oma vaevades: „Ma põlgan oma elu, ma ei taha enam elada!” (Iiob 7:16; 14:13.) Joona oli nii pettunud, et ütles: „Nüüd, Jehoova, palun võta mult elu, sest mul on parem surra kui elada!” (Joona 4:3.) Ja ustav prohvet Eelija oli kord nii raskes olukorras, et soovis oma surma. Ta sõnas: „Mulle aitab! Jehoova, võta mult elu.” (1. Kun. 19:4.) Kuid Jehoova pidas oma pühendunud teenijaid kalliks ning soovis, et nad elaksid edasi. Ta ei mõistnud neid hukka, vaid aitas neil surmamõtetest üle saada ja tugevdas neid armastusega, et nad võiksid teda ustavalt edasi teenida.

5. Miks vajavad usukaaslased praegu meie armastust?

⁵ Ehkki enamasti ei ole meie usukaaslastel sellist allaandmise tunnet, on paljud väga raskes olukorras ja vajavad meie armastust. Mõned peavad taluma pilkamist või tagakiusamist. Teisi kritiseeritakse või räägitakse taga nende töökohal. Või siis on nad üle koormatud raske töö või tähtaegade tõttu. Mõnel jälle on keeruline kodune olukord. Näiteks võib-olla kritiseerib kedagi abikaasa, kes ei jaga meie veendumusi. Kõige selle tagajärjel on paljud koguduseliikmed nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt kurnatud. Kes saaks neid aidata?

6. Kuidas Jehoova armastus meid tugevdab?

⁶ Jehoova kinnitab oma teenijatele, et ta ei lakka neid armastamast. Ustavatel iisraellastel võis olla väga julgustav kuulda Jehoova järgmisi sõnu: „Kuna sa oled kallis mu silmis, oled sa austatud ja ma armastan sind. ... Ära karda, sest mina olen sinuga.” (Jes. 43:4, 5.) Jehoova teenijana võid ka sina olla kindel, et ta armastab sind väga. * Jumala sõna ütleb Jehoova kohta: „Ta on vägev ja ta päästab. Ta juubeldab rõõmust su pärast.” (Sef. 3:16, 17.)

7. Miks võib Jehoova armastust oma teenijate vastu võrrelda ema armastusega oma lapse vastu? (Vaata pilti artikli alguses.)

⁷ Jehoova on lubanud, et ta toetab ja lohutab oma teenijaid, ükskõik milliseid katsumusi nad ka ei kohtaks. Piiblis öeldakse: „Teid imetatakse ja kantakse hellalt ning hüpitatakse  põlvedel. Otsekui ema lohutab poega, nii lohutan mina teid.” (Jes. 66:12, 13.) Kui südantsoojendav pilt: ema kannab hellalt oma last või hüpitab teda põlvedel. Sel viisil kirjeldab Jehoova, kui hellalt ja tugevalt ta oma teenijaid armastab. Ära kunagi kahtle selles, et sina oled Jehoovale väga kallis! (Jer. 31:3.)

8., 9. Kuidas Jeesuse armastus meid tugevdab?

⁸ Veel üks põhjus, miks me võime olla kindlad Jehoova armastuses, on kirjas tekstis Johannese 3:16. Seal öeldakse: „Jumal on armastanud maailma nii palju, et ta on andnud oma ainusündinud poja, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid saaks igavese elu.” Ka Jeesus näitas, et armastab meid sügavalt. Ta andis meie eest oma elu. See armastuse väljendus annab meile tohutult jõudu. Piibel tõotab, et ükski raskus ega kannatus ei suuda meid lahutada Kristuse armastusest. (Rooml. 8:35, 38, 39.)

⁹ Kui meil on katsumusi, mis vaevavad meid füüsiliselt, emotsionaalselt või kahandavad meie rõõmu Jehoova teenistuses, annab Kristuse armastus meile vastupidamiseks jõudu. (Loe 2. Korintlastele 5:14, 15.) Tänu Jeesuse armastusele ei anna me alla ei katastroofide, tagakiusamise, pettumuse ega mistahes murede korral.

10., 11. Kes saavad toetada masendunuid? Selgita.

¹⁰ Jehoova tugevdab meid oma armastusega näiteks koguduse kaudu. Me saame tema armastusele vastata, kui armastame oma vendi ja õdesid ning seda ka välja näitame. (1. Joh. 4:19–21.) Paulus kutsus kristlasi üles: „Julgustage üksteist ja tugevdage üksteise vaimu, nagu te seda teetegi.” (1. Tess. 5:11.) Kõik koguduseliikmed, mitte ainult kogudusevanemad, saavad jäljendada Jehoovat ja Jeesust, kui nad üksteist lohutavad ja toetavad. (Loe Roomlastele 15:1, 2.)

 ¹¹ Mõned koguduseliikmed võivad emotsionaalsete probleemide korral vajada professionaalset arstiabi ja ravimeid. (Luuka 5:31.) Kogudusevanemad ja teised usukaaslased teadvustavad seda, et neil pole vastavat väljaõpet. Siiski saavad kõik järgida tähtsat üleskutset „lohutage masendunuid, toetage nõrku, olge kannatlikud kõigiga”. (1. Tess. 5:14.) Kõigil kristlastel on vaja üles näidata empaatiat ja kannatlikkust ning rääkida lohutavalt masendunutega, et neid toetada. Kas sina teed seda? Sel võivad olla väga head tulemused.

12. Too näide kellestki, keda on tugevdanud koguduseliikmete armastus.

¹² Kuidas võib meie armastus tugevdada neid, kel on emotsionaalseid probleeme? Üks õde Euroopast jutustab: „Vahel on mul enesetapumõtteid, kuid mul on hea tugivõrgustik. Minu kogudus on mu elu päästnud. Õed-vennad on alati väga julgustavad ja hoolivad. Kuigi ainult vähesed teavad, et maadlen depressiooniga, on koguduseliikmed minu jaoks alati olemas. Üks abielupaar on mulle otsekui vaimsed vanemad. Nad hoolitsevad minu eest hästi ja on tõepoolest ööpäev läbi minu jaoks olemas.” On tõsi, et mitte kõigil pole võimalik teisi nii palju aidata. Kuid meie siiras püüd teisi toetada võib olla suureks abiks neile, kel on hingehädasid. *

13. Mis on väga tähtis, kui soovime kedagi aidata?

¹³ Ole hea kuulaja. (Jaak. 1:19.) Teisi empaatiliselt kuulates väljendame armastust. Sa võiksid taktitundeliselt küsida küsimusi, et saada aimu abivajaja tunnetest. Siis mõistad teda paremini ja oskad aidata. Ka su näoilme peaks peegeldama sinu siirast hoolt tema vastu. Kui usukaaslane soovib rääkida mõnest asjast põhjalikumalt, siis ole kannatlik ja ära katkesta teda. Kannatlikult kuulates mõistad ilmselt paremini tema tundeid. See kasvatab venna või õe usaldust sinu vastu ja tänu sellele on ta rohkem valmis kuulama sinu mõtteid, kui püüad teda trööstida. Kui näitad siirast hoolivust, võid olla teisele tõeliseks lohutuseks.

14. Miks meil tuleks hoiduda kriitilisest vaimust?

¹⁴ Hoidu kriitilisest vaimust. Kui oleme depressiooni all kannatajat kuulates kriitilised, võib see tema masendust veelgi suurendada ja meie püüded teda aidata võivad luhtuda. Piiblis öeldakse, et „mõtlematud sõnad on kui mõõgatorked, aga tarkade keel tervendab”. (Õpet. 12:18.) Loomulikult ei ürita me tahtlikult oma sõnadega mõnd masendunut torgata. Kui see siiski mõnikord tahtmatult juhtub, võib see olla talle väga valus. Kellegi aitamine nõuab meilt empaatiat. Me peaksime püüdma panna end tema olukorda. (Matt. 7:12.)

15. Mis on teiste tugevdamisel väärtuslik tööriist?

 ¹⁵ Tröösti teisi Jumala sõna abil. (Loe Roomlastele 15:4, 5.) Pühakiri on väärtuslik lohutuse ja troosti allikas. See on Jumalalt, „kes meid vastupidavaks teeb ja julgustab”. Lisaks sellele on meil piibliuurimise abivahendid. Me saame kasutada meie väljaannete registrit ja lühiregistrit. Need aitavad meil leida usku kinnitavaid piiblitekste ja mõtteid, et tulla toime igasuguste probleemidega. Tänu neile abivahenditele saame oma usukaaslasi veelgi paremini aidata.

16. Milliseid omadusi meil on tarvis, kui püüame julgustada masendunud usukaaslast?

¹⁶ Ole hell ja kaastundlik. Need väärtuslikud omadused rajanevad isetul armastusel ning aitavad meil usukaaslast julgustada ja tugevdada. Jehoova ise on „hella halastuse isa, kes julgustab meid igas olukorras” ning ta on oma teenijate vastu kaastundlik. (Loe 2. Korintlastele 1:3–6; Luuka 1:78; Rooml. 15:13.) Paulus on samuti hea eeskuju. Ta kirjutas: „Me kohtlesime teid hellalt otsekui imetav ema, kes hoolitseb õrnusega oma laste eest. Kuna me olime teisse kiindunud, andsime teile rõõmuga mitte ainult Jumala hea sõnumi, vaid ka iseendid, sest te saite meile väga armsaks.” (1. Tess. 2:7, 8.) Kui ka meie oleme hellad, võime olla otsekui vastus masendunud kaaslase palvele.

17. Kuidas tugevdab usukaaslasi meie tasakaalukas suhtumine neisse?

¹⁷ Ära oota kaaskristlastelt täiuslikkust. Suhtu vendadesse-õdedesse tasakaalukalt. Pole realistlik oodata, et nad käituvalt veatult. Selline ootus toob vaid pettumust. (Kog. 7:21, 22.) Pea meeles, et Jehoova on mõistlik selles, mida ta oma teenijatelt ootab. Kui järgime tema eeskuju, aitab see sallida teiste ebatäiust. (Efesl. 4:2, 32.) Selle asemel et jätta kellelegi mulje, et ta ei tee piisavalt, on hoopis parem kiita teda selle eest, mida ta teeb. See võib teda tiivustada. Siiras kiitus tugevdab teisi ning annab neile põhjuse tunda oma teenistuse üle heameelt. Kiitus on palju parem kui teistega võrdlemine, mis võib tekitada kurbust. (Gal. 6:4.)

18. Miks me tahame üksteist armastusega tugevdada?

¹⁸ Iga Jehoova lambuke on väga kallis talle ja Jeesusele, kes andis end meie eest lunastusohvriks. (Gal. 2:20.) Me armastame oma vendi ja õdesid südamest ning hoolime neist. Et olla oma usukaaslastele värskenduseks, „taotlegem seda, mis edendab rahu ja ehitab teisi üles”. (Rooml. 14:19.) Me ootame väga aega, kui meil pole enam mingit põhjust olla masendunud. Tulevases paradiisis pole enam haigusi, sõdasid, päritud patust tulenevat surma, tagakiusamist, pereprobleeme ega pettumusi. Tuhandeaastase valitsuse lõpuks on inimesed täiuslikud. Need, kes läbivad viimase katse, võtab Jumal oma maisteks lasteks ja nad saavad „Jumala laste võrratu vabaduse”. (Rooml. 8:21.) Tugevdagem siis üksteist armastuse abil ja aidakem üksteisel jõuda Jumala uude maailma.