Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kõikvõimas, kuid samas hooliv

Kõikvõimas, kuid samas hooliv

„Ta [Jehoova] teab hästi, millised me oleme, tal on meeles, et oleme põrm.” (LAUL 103:14)

LAULUD: 30, 10

1., 2. a) Miks võib öelda, et Jehoova ei kohtle teisi niimoodi nagu mõjuvõimsad inimesed? b) Mida me selles artiklis arutame?

MÕJUKAD inimesed tihti võimutsevad teiste üle. (Kog. 8:9; Matt. 20:25.) Jehoova on aga hoopis teistsugune. Ehkki ta on kõikvõimas, hoolib ta ebatäiuslikest inimestest väga. Ta on lahke ja tähelepanelik. Ta arvestab meie tunnetega ja paneb tähele meie vajadusi. Kuna „tal on meeles, et oleme põrm”, ei oota ta meilt kunagi rohkem, kui suudame teha. (Laul 103:13, 14.)

2 Piiblis on palju lugusid, mis näitavad, kui väga Jehoova oma teenijatest hoolib. Käsitleme kolme neist. Esiteks arutame, kuidas Jumal aitas noorel Saamuelil edastada ülempreester Eelile hukkamõistva sõnumi. Teiseks näeme, kui kannatlik oli Jehoova Moosesega, kui see ei tahtnud hakata Iisraeli rahva juhiks. Ja kolmandaks uurime, kuidas Jehoova viis oma rahva Egiptusest välja. Pangem tähele, mida need jutustused õpetavad Jehoova kohta ja mida meie ise võime neist õppida.

ISALIK HOOL POISI EEST

3. Mis toimus ühel ööl noore Saamueliga ning milline küsimus kerkib? (Vaata pilti artikli alguses.)

3 Saamuel hakkas juba lapsena teenima Jehoovat telkpühamus. (1. Saam. 3:1.) Pärast seda, kui ta ühel õhtul magama oli läinud, toimus midagi eriskummalist. * (Loe 1. Saamueli 3:2–10.) Ta kuulis, et keegi hüüab tema nime. Mõeldes, et teda kutsub eakas ülempreester Eeli, jooksis Saamuel sõnakuulelikult tema juurde ja ütles: „Siin ma olen, sa kutsusid mind.” Kuid Eeli eitas seda. Kui sama asi juhtus veel kaks korda, sai Eeli aru, et Saamueli oli hüüdnud Jumal. Ta õpetas poisile, mida vastata, ning Saamuel võttis teda kuulda. Miks ei ilmutanud Jehoova end ingli vahendusel Saamuelile esimesel korral? Piibel seda ei ütle, kuid sündmuste käik näib osutavat sellele, et Jumal soovis arvestada noore Saamueli tunnetega.

4., 5. a) Mida tundis Saamuel, kui ta Jumalalt ülesande sai, ja mis toimus järgmisel hommikul? b) Mida näitab see lugu Jehoova kohta?

4 Loe 1. Saamueli 3:11–18Moosese seadus käskis lastel austada eakaid, eriti rahva juhte. (2. Moos. 22:28; 3. Moos. 19:32.) Kas sa kujutaks ette, et Saamuel läheks hommikul Eeli juurde ja annaks talle julgelt teada Jumalalt tulnud terava hukkamõistusõnumi? Muidugi mitte. Piiblijutustus ütleb, et Saamuel „kartis Eelile nägemusest rääkida”. Ent kuna Jumal oli Eelile selgelt mõista andnud, et tema oli Saamueli kutsunud, küsis Eeli ise Saamuelilt, mida poiss oli kuulnud. Eeli ütles talle, et ta ei varjaks sõnagi sellest, mida Jumal talle rääkinud oli. Sõnakuulelik Saamuel „rääkis talle kõik ära”.

5 Saamueli sõnum ei saanud olla Eelile täielik üllatus. Varem oli talle samalaadse sõnumi teatavaks teinud üks jumalamees, kelle nimi pole teada. (1. Saam. 2:27–36.) See lugu näitab, kui hooliv ja tark on Jehoova.

6. Mida me võime õppida sellest, kuidas Jehoova aitas noort Saamueli?

6 Kui sa oled noor, kinnitab jutustus noorest Saamuelist sulle, et Jehoova mõistab ka sinu tundeid ja seda, milliseid raskusi sa koged. Võib-olla oled sa üsna uje ja sul on raske endast vanematele inimestele kuningriigisõnumit rääkida või oma eakaaslastest erineda. Sa võid aga olla kindel, et Jehoova tahab sind aidata. Seepärast räägi temaga südamest palves. (Laul 62:8.) Mõtiskle selliste noorte piiblitegelaste üle nagu näiteks Saamuel. Ja räägi nii nooremate kui ka vanemate usukaaslastega, kes on ehk pidanud toime tulema samasuguste katsumustega nagu sina. Nad võivad sulle jutustada, kuidas Jehoova on neile appi tulnud ja seda võib-olla viisil, mida nad poleks osanud oodatagi.

JEHOOVA HOOLIS MOOSESEST

7., 8. Kuidas näitas Jehoova Moosese vastu erakordset hoolivust?

7 Kui Mooses oli 80-aastane, andis Jehoova talle vastutusrikka ülesande. Ta pidi Iisraeli rahva Egiptusest välja juhtima. (2. Moos. 3:10.) Kuna ta oli olnud Midjanis 40 aastat lihtne karjane, oli see ülesanne talle ilmselt päris hirmuäratav. Ta ütles Jehoovale: „Kes olen mina, et võiksin minna vaarao juurde ja iisraellased Egiptusest välja tuua?” Jumal julgustas teda: „Mina olen sinuga.” (2. Moos. 3:11, 12.) Lisaks lubas ta, et Iisraeli vanemad võtavad Moosest kuulda. Ent isegi seepeale ütles Mooses: „Aga kui nad ei ... kuula mu häält.” (2. Moos. 3:18; 4:1.) Mooses sisuliselt vaidles Jehoovaga. Ent Jehoova jäi kannatlikuks. Ta isegi andis Moosesele väe sooritada imesid. Teadaolevalt oli Mooses esimene inimene, kel olid sellised võimed. (2. Moos. 4:2–9, 21.)

8 Mooses aga püüdis ikka veel end välja vabandada, öeldes, et ta pole sõnaosav mees. Vastuseks ütles Jehoova: „Mina olen sinuga, kui sa räägid, ja õpetan sulle, mida sul tuleb öelda.” Kas see lõpuks veenis Moosest? Arvatavasti mitte, sest ta palus enda asemel saata kellegi teise. Seepeale sai Jehoova õigustatult vihaseks. Siiski oli ta järeleandlik. Ta näitas, et arvestab Moosese tunnetega, ja määras Aaroni talle eestkõnelejaks. (2. Moos. 4:10–16.)

9. Kuidas aitas Jehoova kannatlikkus ja hoolivus Moosesel oma ülesannet täita?

9 Mida õpetab see jutustus meile Jehoova kohta? Kõikvõimsa Jumalana oleks ta võinud sundida Moosest endale viivitamatult alluma. Ent Jehoova oli kannatlik ja lahke ning võttis aega, et oma alandlikku sulast julgustada. Kas see õnnestus tal? Muidugi! Moosesest sai silmapaistev juht, kes püüdis tegeleda teistega sama tasaselt ja hoolivalt, nagu Jehoova oli tegelenud temaga. (4. Moos. 12:3.)

Kas sa jäljendad teistega suheldes Jehoovat? (Vaata lõiku 10)

10. Mida head toob see, kui oleme Jehoova eeskujul hoolivad?

10 Kui oled abielumees, lapsevanem või kogudusevanem, on sul teatud määral võimu. On tõesti tähtis, et jäljendaksid Jehoovat ja püüaksid olla teiste suhtes hooliv, lahke ja kannatlik. (Kol. 3:19–21; 1. Peetr. 5:1–3.) Kui võtad endale eeskujuks Jehoova ja Jeesuse, kelle prohvetlik võrdpilt oli Mooses, siis oled teistele kosutuseks ja neil on lihtne sinu juurde tulla. (Matt. 11:28, 29.) Samuti annad niimoodi teistele head eeskuju. (Heebr. 13:7.)

VÕIMAS, KUID HOOLIV PÄÄSTJA

11., 12. Mida tegi Jehoova selleks, et iisraellased tunneksid end Egiptusest lahkudes turvaliselt?

11 Kui iisraellased aastal 1513 e.m.a Egiptusest lahkusid, võis neid olla rohkem kui kolm miljonit. Nende kolme või isegi nelja sugupõlve seas oli lapsi, eakaid ja kahtlemata ka puudega inimesi. Sellise tohutu rahvahulga Egiptusest väljaviimiseks oli vaja mõistvat ja hoolivat juhti. Selliseks juhiks oli Jehoova, kes juhtis rahvast Moosese vahendusel. Tänu sellele tundsid iisraellased end turvaliselt, kui lahkusid maalt, mis oli seni olnud nende ainus kodu. (Laul 78:52, 53.)

12 Mida Jehoova tegi, et rahvas end kaitstuna tunneks? Ta viis nad Egiptusest välja organiseeritult, „lahingukorda seatuna”. (2. Moos. 13:18.) See andis rahvale kindlust, et kõik on nende Jumala kontrolli all. Samuti tõendas Jehoova oma kohalolu, juhatades neid päeval pilvega ja öösel tulesambaga. (Laul 78:14.) Nii Jehoova otsekui ütles neile: „Ärge kartke, ma olen teiega, ma juhatan ja kaitsen teid.” Sellist kinnitust nad tõesti ka vajasid, nagu järgmised sündmused näitavad.

Kuidas näitas Jehoova hoolivust oma rahva vastu Punase mere ääres? (Vaata lõiku 13)

13., 14. a) Kuidas näitas Jehoova hoolivust oma rahva vastu Punase mere ääres? b) Kuidas näitas Jehoova oma võimu egiptlaste üle?

13 Loe 2. Moosese 14:19–22. Kujutle end sellesse olukorda. Sa oled lõksus vaarao sõjaväe ja Punase mere vahel. Kuid siis asub Jumal tegutsema. Pilvesammas liigub rahva taha, tõkestab egiptlaste edasipääsu ja hoiab neid pimeduses. Ent sinu rahva kohal särab valgus. Siis näed, kuidas Mooses sirutab oma käe mere kohale ja tugev idatuul lõhestab mere kaheks, nii et tekib lai tee. Nüüd hakkad sa koos oma pere ja koduloomadega mööda merepõhja teise kalda poole astuma. Samas märkad sa midagi kummalist. Mere põhi pole mudane ega libe, see on kuiv ja üsna kõva, nii et seda mööda on kerge minna. Tänu sellele jõuavad kõik, ka kõige aeglasemalt liikujad, ohutult teisele kaldale.

14 Loe 2. Moosese 14:23, 26–30. Samal ajal on uhke ja rumal vaarao oma väega sinu rahvale järele kihutamas. Taas sirutab Mooses oma käe mere kohale. Seekord varisevad tardunud veemüürid kokku. Vaaraod ja tema sõjaväge tabaks justkui mõlemalt poolt tsunami. Neil pole mingit lootust pääseda. (2. Moos. 15:8–10.)

15. Mida õpetab see jutustus sulle Jehoova kohta?

15 Sellest jutustusest võime näha, et Jehoova on korra Jumal, ja see aitab meil tunda end turvaliselt. (1. Kor. 14:33.) Samuti on ta armastav karjane, kes hoolib oma teenijatest ja tegutseb nende heaks. Ta otsekui hoiab neid oma embuses ja kaitseb neid vaenlaste eest. See teadmine annab meile praegusel lõpuajal julgust. (Õpet. 1:33.)

16. Miks annab meile julgust see, kui mõtiskleme, kuidas Jehoova päästis Iisraeli rahva?

16 Tänapäevalgi hoolitseb Jehoova oma rahva eest nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Ta teeb seda ka kiiresti läheneva suure viletsuse ajal. (Ilm. 7:9, 10.) Seega, ükskõik, kas oled noor või eakas, terve või põdur, sul pole suure viletsuse ajal põhjust hirmu tunda või paanikasse sattuda. * Me järgime Jeesuse üleskutset: „Ajage end sirgu ja tõstke oma pea, sest teie vabastus on lähedal.” (Luuka 21:28.) Me oleme Jehoova kaitses kindlad ka siis, kui meid ründab Goog ehk mingisugune rahvaste ühendus, kes on palju võimsam kui muistne vaarao. (Hes. 38:2, 14–16.) Miks pole Jehoova rahval sel ajal põhjust karta? Nad teavad, et Jehoova ei muutu. Ta tõestab taas, et on hooliv päästja. (Jes. 26:3, 20.)

17. a) Kuidas meil tuleks mõtiskleda Piibli jutustuste üle, milles ilmneb Jehoova hoolivus oma rahva vastu, ja mida see meile annab? b) Mida me uurime järgmises artiklis?

17 Selles artiklis käsitletud näited on vaid mõned paljudest, millest ilmneb, kui lahkelt ja hoolivalt Jehoova oma teenijatega tegeleb, neid juhatab ja päästab. Kui mõtiskled selliste jutustuste üle, proovi leida uusi nüansse Jehoova suurepäraste omaduste kohta. Nii tugevneb sinu usk ja kasvab armastus tema vastu. Järgmises artiklis uurime, kuidas me saame Jehoova hoolivust jäljendada perekonnas, koguduses ja kuulutustööl.

^ lõik 3 Juudi ajaloolane Josephus on märkinud, et Saamuel oli tollal 12-aastane.

^ lõik 16 On põhjust järeldada, et osa neist, kes Harmagedooni üle elavad, on puudega. Kui Jeesus oli maa peal, siis ta „tegi inimesi terveks igasugustest haigustest ja hädadest”. (Matt. 9:35.) Sellega ta näitas, mida ta teeb hiljem mitte ülesäratatute, vaid just Harmagedoonis ellujääjate heaks. Need, kes üles äratatakse, on kahtlemata juba täiesti terved.