1. Millest ilmneb, et Jumala rahva seas on armastus?

JUMALA rahvas on otsekui suur pere, mille liikmed üksteist armastavad. (1. Joh. 4:16, 21.) See armastus ei ilmne tavaliselt mingite suurte kangelastegude kaudu, seda on näha hoopis lugematutest väikestest tegudest ja sõnadest. Kui kohtleme teisi lahkelt ja hoolivalt, siis oleme võtnud „Jumala endale eeskujuks nagu armsad lapsed”. (Efesl. 5:1.)

2. Millest ilmnes Jeesuse armastus?

² Jeesus jäljendas oma taevast isa täiuslikult. Ta ütles: „Tulge minu juurde kõik, kes olete vaevatud ja koormatud, ning te saate uut jõudu. ... mina olen tasase meelega ja südamelt alandlik.” (Matt. 11:28, 29.) Kui järgime Kristuse eeskuju ja hoolime teistest inimestest, siis oleme õnnelikud ja taevasel isal on meie üle hea meel. (Laul 41:1.) Mõtleme nüüd selle peale, kuidas me saame olla hoolivad perekonnas, koguduses ja kuulutustööl.

3. Kuidas saab mees näidata, et hoolib oma naisest? (Vaata pilti artikli alguses.)

³ Abielumehed peaksid näitama hoolivuses eeskuju. (Efesl. 5:25; 6:4.) Piibel ergutab neid: „Elage oma naisega targalt.” Seda väljendit võib tõlkida ka „arvestage oma naisega”, „püüdke oma naist mõista”. (1. Peetr. 3:7, allmärkus.) Teise inimese mõistmine ja temaga arvestamine ehk temast hoolimine käivad käsikäes. Näiteks mõistev abielumees teab, et tema naine, kes on talle täienduseks, erineb temast paljuski, kuid pole samas kuidagi alam. (1. Moos. 2:18.) Seepärast arvestab mees oma naise tunnetega ning kohtleb teda väärikalt ja austusega. Üks naine Kanadast ütleb oma mehe kohta: „Ta ei halvusta kunagi mu tundeid ega ütle, et ma ei peaks end ühel või teisel viisil tundma. Ta on hea kuulaja. Kui ta tahab aidata mul mingis asjas vaatepunkti muuta, teeb ta seda lahkelt.”

4. Kuidas saab abielumees näidata oma naise vastu hoolivust, kui suhtleb teiste naistega?

⁴ Hooliv abielumees võtab teiste naistega suheldes arvesse oma naise tundeid. Ta ei flirdi nendega kunagi ega ilmuta nende vastu kohatut huvi; samamoodi peaks see olema sotsiaalmeediat ja internetti kasutades. (Iiob 31:1.) Mees peaks alati jääma oma naisele truuks ja seda mitte ainult armastusest oma naise vastu, vaid ka armastusest Jumala vastu ning soovist talle mitte meelepaha valmistada. (Loe Laul 19:14; 97:10.)

5. Kuidas saab naine näidata hoolivust oma mehe vastu?

⁵ Kui mees võtab eeskuju Jeesusest, kes on tema pea, siis süveneb naise lugupidamine mehe vastu. (Efesl. 5:22–25, 33.) See omakorda ajendab naist ilmutama mehe vastu hoolivust, näiteks siis, kui mees tegeleb mingi teokraatliku ülesandega või kui teda painab mingi probleem. Üks mees Inglismaalt ütleb: „Vahel mõistab naine minu käitumise põhjal, et miski vaevab mind. Sel juhul rakendab ta Piibli põhimõtet tekstist Õpetussõnad 20:5, isegi kui see tähendab, et ta peab ootama õiget aega, mil ta saab küsida minu mure põhjust, kui asi pole konfidentsiaalne.”

6. Kuidas me kõik saame aidata lastel olla hoolivamad ja kuidas see lastele kasuks tuleb?

⁶ Kui lapsevanemad on teineteise vastu hoolivad, on nad heaks eeskujuks oma lastele. Vanematel on ka vastutus õpetada enda lapsi teistega arvestama. Näiteks saavad vanemad neile õpetada, et kuningriigisaalis ei tohi joosta. Vabaajaüritusel võivad vanemad oma lastele öelda, et nad toitu võttes eakamad endast ette laseksid. Muidugi saavad ka teised koguduseliikmed lapsevanematele toeks olla. Kui laps teeb mingi hooliva teo, näiteks avab kellelegi ukse, siis tuleks teda selle eest kiita. See avaldab lastele head mõju ja õpetab neile, et „andmine teeb õnnelikumaks kui saamine”. (Ap. t. 20:35.)

7. Millest ilmneb, et Jeesus arvestas kurdi mehe tunnetega, ja mida me võime sellest õppida?

⁷ Kord, kui Jeesus oli Dekapolise piirkonnas, toodi tema juurde „kurt ja kõnepuudega mees”. (Mark. 7:31–35.) Selle asemel et tervendada mees teiste ees, viis Jeesus ta rahva seast kõrvale. Miks? Mees võis oma puude pärast end ebamugavalt tunda. Ilmselt  Jeesus tajus seda ja tervendas ta teistest eemal. Meie muidugi ei suuda kedagi tervendada. Ent me saame arvestada oma usukaaslaste vajaduste ja tunnetega ning peaksimegi seda tegema. Paulus kirjutas: „Hooligem üksteisest, et võiksime õhutada üksteist armastusele ja headele tegudele.” (Heebr. 10:24, allmärkus.) Jeesus mõistis selle kurdi mehe tundeid ja arvestas nendega. See on meile heaks eeskujuks.

8., 9. Kuidas me saame olla hoolivad eakate ja puudega usukaaslaste vastu? Too näiteid.

⁸ Ole hooliv eakate ja puudega inimeste vastu. Kristliku koguduse tunnusjooneks pole mitte efektiivsus, vaid armastus. (Joh. 13:34, 35.) Armastus ajendab meid aitama eakaid ja puudega usukaaslasi, et nad saaksid tulla koosolekutele ja anda oma osa kuulutustöös. Me teeme seda ka siis, kui nad ei saa teha eriti palju või kui see nõuab meilt pingutusi. (Matt. 13:23.) Michael, kes on ratastoolis, hindab väga oma pereliikmete ja kuulutustöögrupi abi. Ta ütleb: „Tänu neile kõigile on mul võimalik olla kohal enamikul koosolekutel ja osaleda korrapäraselt kuulutustöös. Eriti meeldib mulle kuulutustöö avalikes kohtades.”

⁹ Paljudes Peetelites on eakaid ja puudega inimesi. Kogudusevanemad, kes teenivad Peetelis, saavad olla nende vendade-õdede vastu hoolivad, kui teevad korraldusi, et nad saaksid kuulutada telefoni või kirja teel. Bill, kes on 86-aastane, kuulutab kirja teel head sõnumit inimestele, kes elavad eraldatud paikades. Ta ütleb: „Me peame väga kalliks võimalust selliseid kirju saata.” Ligi 90-aastane Nancy sõnab: „Minu jaoks pole kirjade kirjutamine lihtsalt ümbrikute täitmine. See on kuulutustöö. Inimestel on vaja kuulda Piibli tõde!” 1921. aastal sündinud Ethel ütleb: „Valu on minu elu igapäevane osa. Vahel on mul raske isegi riidesse saada.” Siiski tunneb ta rõõmu telefoni teel kuulutamisest ja tal on ka mõned korduskülastused. 85-aastane Barbara selgitab: „Oma kehva tervise tõttu pole mul lihtne korrapäraselt kuulutustööd teha. Kuid telefoni teel saan ma inimestega rääkida. Aitäh sulle, Jehoova!” Vähem kui aasta jooksul tegid ühe Peeteli kallid eakad kuulutustööd 1228 tundi, kirjutasid 6265 kirja, tegid üle 2000 telefonikõne ja levitasid 6315 väljaannet. Nende töö rõõmustab väga Jehoova südant. (Õpet. 27:11.)

10. Mida me saame teha, et koosolekud tugevdaksid meie kõigi usku?

¹⁰ Ilmuta hoolivust koosolekutel. Me soovime, et koosolekud tugevdaksid meie kõigi usku. Sellele aitab kaasa see, kui oleme teiste vastu hoolivad. Mida selleks teha? Üks asi on õigel ajal kohale tulla, et mitte teisi häirida. Muidugi võib vahel juhtuda, et me mingi ootamatuse tõttu hilineme. Ent kui see on pidevalt nii, peaksime mõtlema, kuidas olla teiste suhtes hoolivamad. Hea on meeles pidada ka seda, et meie võõrustajad koosolekutel on Jehoova ja ta poeg. (Matt. 18:20.) Nemad väärivad kahtlemata meie lugupidamist.

11. Miks peaksid programmiosi esitavad vennad järgima üleskutset tekstis 1. Korintlastele 14:40?

¹¹ Hoolivust vendade-õdede vastu saame näidata ka sellega, kui toimime kooskõlas üleskutsega „kõik toimugu viisakalt ja korra järgi”. (1. Kor. 14:40.) Vennad, kel on koosolekul mingi osa, saavad seda järgida, kui püsivad neile  määratud aja piires. Nii väljendavad nad hoolivust järgmise kõneleja ja terve koguduse suhtes. Mõnel koguduseliikmel on pikk tee koosolekult koju sõita või on vaja jõuda bussi või rongi peale. Ja mõne usukaaslase uskmatu abikaasa ootab teda ehk teatud ajaks koju.

12. Miks väärivad karjased, kes teevad koguduses kõvasti tööd, meie sügavat lugupidamist? (Vaata kasti „ Hooligem neist, kes on meie seas eestvedajad”.)

¹² Karjased, kes teevad koguduses kõvasti tööd ja on eestvedajad kuulutustööl, väärivad sügavat lugupidamist. (Loe 1. Tessalooniklastele 5:12, 13.) Kahtlemata oled ka sina tänulik kõige eest, mida kogudusevanemad sinu heaks teevad. Sa saad oma tänulikkust näidata, kui teed nendega koostööd ja toetad neid. Nad ju „valvavad teie järele, teades, et neil tuleb selle kohta aru anda”. (Heebr. 13:7, 17.)

13. Mida me saame õppida sellest, kuidas Jeesus inimesi kohtles?

¹³ Jesaja ennustas Jeesuse kohta: „Rudjutud pilliroogu ei murra ta katki, hõõguvat tahti ei kustuta ära.” (Jes. 42:3.) Kuna Jeesus armastas inimesi, oli ta nende vastu kaastundlik. Ta mõistis nende tundeid, kes olid justkui räsitud pilliroog või õlilambi taht, mis hakkab kustuma. Seetõttu oli ta hooliv, lahke ja kannatlik. Ka lapsed tundsid end tema seltsis hästi. (Mark. 10:14.) Meil muidugi pole sellist arusaamis- ja õpetamisvõimet nagu Jeesusel. Ent me  saame olla ja peaksimegi olema hoolivad meie territooriumil elavate inimeste vastu. Seepärast oleks hea mõelda, kuidas, millal ja kui pikalt me nendega räägime.

14. Miks pöörata tähelepanu sellele, kuidas me inimestega räägime?

¹⁴ Kuidas inimestega rääkida? Tänapäeval on miljonid inimesed „vaevatud ja vintsutatud”. (Matt. 9:36.) Seda on põhjustanud korrumpeerunud ja südametute äriliidrite, poliitikute ja usujuhtide tegevus. Seepärast on paljudel raske teisi usaldada ja neil pole lootust, et olukord paraneks. Niisiis on väga tähtis, et meie sõnad ja hääletoon oleksid lahked ning neis väljenduks kaastunne. Paljusid ei köida mitte ainult Piibli mõtted või loogiline arutluskäik, vaid ka meie siiras huvi ja hoolivus nende vastu.

15. Kuidas me saame olla hoolivad inimeste vastu, kellele me kuulutame?

¹⁵ On palju viise, kuidas me saame olla hoolivad inimeste vastu, kellele me kuulutame. Näiteks õpetamisel on hea kasutada küsimusi, kuid me peaksime sõnastama need lahkelt ja lugupidavalt. Üks pioneer, kelle territooriumil oli palju kinniseid ja ujeda loomuga inimesi, õppis hoiduma küsimustest, mis võinuks tekitada piinlikkust. See vend mõtles, millele inimene ei oskaks vastata või siis ilmselt vastaks valesti. Näiteks ei küsinud ta inimeselt otse, mis on Jumala nimi või mis on Jumala kuningriik. Selle asemel ütles ta midagi sellist: „Ma olen Piiblist teada saanud, et Jumalal on nimi. Kas ma võin teile näidata, mis see on?” Muidugi on kultuurid ja inimesed erinevad ja seepärast me ei saa teha mingeid reegleid. Siiski tuleks meil alati olla hoolivad ja lugupidavad, mis eeldab seda, et õpime hästi tundma omakandi inimesi.

16., 17. Miks on hea läbi mõelda, a) millal inimeste juurde minna, b) kui pikaks ajaks rääkima jääda?

¹⁶ Millal oleks hea inimeste juurde minna? Kui kuulutame ukselt uksele, oleme otsekui kutsumata külalised. Seepärast on väga oluline, et valiksime sellise aja, mil inimesed on tõenäoliselt valmis vestlema. (Matt. 7:12.) Näiteks, kas inimestele sinu territooriumil meeldib nädalavahetustel kauem magada? Kui see on nii, siis saad ehk hommikul alustada vestlusi tänaval, teha stenditööd või külastada uuesti neid, kelle puhul sa oled kindel, et nad on valmis sind vastu võtma.

¹⁷ Kui pikaks ajaks rääkima jääda? Paljud on väga hõivatud, niisiis on ehk hea, et meie esimesed külastused oleksid lühemad. Parem on lõpetada vestlus veidi varem kui jääda liiga kauaks. (1. Kor. 9:20–23.) Kui inimesed näevad, et arvestame nende olukorra ja tiheda ajakavaga, on nad meelsamini valmis meiega uuesti kohtuma. Igal juhul on kuulutustööl vaja ilmutada Jumalale meelepäraseid omadusi. Kui me seda teeme, siis oleme tõesti Jumala kaastöölised ja ta saab meid kasutada, et kedagi enda juurde tõmmata. (1. Kor. 3:6, 7, 9.)

18. Millised õnnistused meid ootavad, kui oleme teiste vastu hoolivad?

¹⁸ Püüdkem siis olla teiste vastu hoolivad nii perekonnas, koguduses kui ka kuulutustööl. See toob meile õnnistusi praegu ja tulevikus. Laul 41:1, 2 ütleb: „Õnnelik on igaüks, kes viletsast hoolib, õnnetuspäeval Jehoova päästab ta. ... Ta kuulutatakse õnnelikuks maa peal.”