1. Mis olukorras on oht Jehoova teenimises loiuks muutuda?

MIS sa arvad, millal on Jehoovat raskem teenida, kas keerulistes või rahulikes oludes? Probleemide korral oleme tavaliselt kärmed Jehoovalt abi otsima. Kuidas me aga toimime siis, kui meie elus on kõik hästi? Kas see võib meid Jehoova teenistuses loiuks muuta? Just selle eest hoiatas Jehoova iisraellasi. (5. Moos. 6:10–12.)

2. Milles on Aasa meile heaks eeskujuks?

² Kuningas Aasa on suurepärane näide mehest, kes tegutses targalt ja lootis täielikult Jehoovale. Ta teenis Jehoovat nii headel kui ka halbadel aegadel. Lapsest peale oli Aasa süda täielikult Jehoovaga. (1. Kun. 15:14.) Näiteks kõrvaldas ta Juudast ebajumalakummardamise. Piibel ütleb: „Ta kõrvaldas võõrjumalate altarid ja ohvripaigad, purustas pühad sambad ja lõhkus maha pühad tulbad.” (2. Ajar. 14:3, 5.) Aasa kõrvaldas võimu juurest isegi oma vanaema Maaka, kes oli kuningriigi üks tähtsamaid naisi. Miks ta seda tegi? Sellepärast et Maaka õhutas inimesi ebajumalaid kummardama. (1. Kun. 15:11–13.)

3. Mida me selles artiklis arutame?

³ Aasa tegi midagi enamat, kui vaid kõrvaldas ebajumalakummardamise. Ta taastas õige jumalateenimise  ja aitas Juuda rahval Jehoova juurde tagasi pöörduda. Jehoova õnnistas Aasat ja juudalasi sellega, et andis neile rahu *. Aasa valitsemisajal oli maal rahu kümme aastat. (2. Ajar. 14:1, 4, 6.) Selles artiklis arutame, kuidas Aasa seda aega kasutas. Räägime ka esimese sajandi kristlastest, kes samuti rahulikku aega hästi ära kasutasid. Lisaks vaatame seda, kuidas saavad need, kel on võimalik vabalt Jehoovat teenida, praegust rahulikku aega targasti kasutada.

4. Mida Aasa rahuajal tegi, nagu näitab 2. Ajaraamat 14:2, 6, 7?

⁴ Loe 2. Ajaraamat 14:2, 6, 7. Aasa ütles juudalastele, et Jehoova on andnud neile rahu kõigist ümberkaudsetest vaenlastest. Aasa ei arvanud sellel rahuajal, et nüüd on aeg puhata. Vastupidi, ta ehitas linnu, müüre, torne ja väravaid. Aasa ütles Juuda rahvale: „Maa on veel meie käes.” Ta pidas silmas seda, et rahvas võib vaenlasi kartmata maal vabalt ringi liikuda ja ehitada. Ta õhutas rahvast seda rahuaega hästi ära kasutama.

5. Miks tugevdas Aasa oma sõjaväge?

⁵ Aasa kasutas rahuaega ka selleks, et tugevdada oma sõjaväge. (2. Ajar. 14:8.) Kas see näitab, et ta ei usaldanud Jehoovat? Ei, seda see ei näita. Aasa teadis, et kuningana on tema kohus rahvast raskemateks aegadeks ette valmistada. Ta teadis, et rahuaeg Juudas võib lõppeda, ja nii see ka läks.

6. Mida tegid esimese sajandi kristlased rahulikel aegadel?

⁶ Kuigi esimese sajandi kristlasi kiusati tihti taga, oli neil ka rahulikumaid aegu. Mida nad neil aegadel tegid? Need ustavad mehed ja naised kuulutasid innukalt head sõnumit. Apostlite tegude raamatus öeldakse, et kogudus elas Jehoova kartuses. Tänu kuulutustööle Kristuse järelkäijate hulk muudkui kasvas. Ilmselgelt Jehoova õnnistas nende tööd sel rahuajal. (Ap. t. 9:26–31.)

7., 8. Too näiteid, mida Paulus ja teised kristlased igal võimalusel tegid.

⁷ Algkristlased kasutasid kuulutamiseks igat võimalust. Näiteks kui Paulus mõistis, et Efesoses on avanenud suur tööpõld, jäi ta sinna kuulutama. (1. Kor. 16:8, 9.)

⁸ Kuulutustöö edenemisele aitas kaasa ka see, kui aastal 49 lahendati ümberlõikamisküsimus. (Ap. t. 15:23–29.) Kui otsus selle kohta oli kogudustesse jõudnud, hakkasid kristlased uue hooga head sõnumit kuulutama. (Ap. t. 15:30–35.) Mis oli tulemus? Piiblis öeldakse: „Nii said kogudused usus aina tugevamaks ja koguduseliikmete arv kasvas päevast päeva.” (Ap. t. 16:4, 5.)

9. Milline olukord on praegu paljudes maades ja millele oleks hea mõelda?

⁹ Paljudes maades on võimalik praegu vabalt kuulutada. Kas sina elad sellisel maal? Kui nii, siis oleks hea mõelda, kuidas sa seda aega kasutad. Praegustel viimsetel päevadel teevad Jehoova teenijad suurimat kuulutus- ja õpetustööd, mida kunagi nähtud. (Mark. 13:10.) Selles töös kaasa löömiseks on palju võimalusi.

10. Mida ergutab kirjakoht 2. Timoteosele 4:2 meid tegema?

¹⁰ Kuidas me saaksime rahulikku aega hästi ära kasutada? (Loe 2. Timoteosele 4:2.) Oleks hea oma olukorda analüüsida ja mõelda, kas sina või mõni sinu pereliige saaks kuulutustöös rohkem teha, võib-olla teenida isegi pioneerina. Praegu pole aeg pingutada selle nimel, et oma elujärge parandada, sest materiaalne vara ei aita meil suurt viletsust üle elada. (Õpet. 11:4; Matt. 6:31–33; 1. Joh. 2:15–17.)

11. Mida on mõned teinud, et hea sõnum jõuaks võimalikult paljudeni?

¹¹ Paljud on õppinud uut keelt, et selles keeles kuulutada. Neile on suureks abiks see, et Jehoova organisatsioon annab välja rohkesti piibliteemalist materjali eri keeltes. Näiteks aastal 2010 oli meie kirjandus saadaval umbes viiesajas keeles. Praeguseks on keeli aga juba üle tuhande.

12. Kuidas mõjutab inimesi see, kui nad kuulevad head sõnumit oma emakeeles? Too näide.

¹² Kuidas mõjub inimestele see, kui nad kuulevad Piibli tõdesid oma emakeeles? Mõtleme ühele õele, kes käis üldkokkutulekul USA-s Tennessee osariigis Memphises. Kokkutulek toimus ruanda keeles, mida räägitakse mõnes Aafrika riigis. Kui kokkutulek oli möödas, ütles see õde: „Pärast USA-sse kolimist oli see 17 aasta jooksul esimene  kord, kui sain kokkutuleku programmist täielikult aru.” Ilmselgelt puudutas seda õde väga sügavalt see, et ta kuulis programmi oma emakeeles. Kas sinul oleks võimalik õppida mõnd uut keelt, et aidata inimesi oma territooriumil? Arvatavasti kuulaksid nad sind meelsamini, kui kuulutad neile nende emakeeles. Sellised pingutused on kahtlemata vaeva väärt.

13. Kuidas kasutasid meie vennad ja õed Venemaal rahulikku aega, mis neil vahepeal oli?

¹³ Igal pool ei saa meie vennad ja õed vabalt kuulutada. Mõnel maal takistavad meie tööd valitsuse seatud piirangud. Mõelgem näiteks meie usukaaslastele Venemaal. Märtsis aastal 1991, pärast aastakümneid kestnud tagakiusamist, said Venemaa Jehoova tunnistajad hakata vabalt Jehoovat teenima. Sel ajal oli seal umbes 16 000 kuulutajat. Ent 20 aastat hiljem oli neid juba üle 160 000. On selge, et meie vennad ja õed kasutasid avanenud võimalust vabalt kuulutada hästi ära. Sellised rahulikud olud ei jäänud kahjuks püsima, kuid see pole kahandanud nende innukust. Nad jätkavad ikka vapralt Jehoova teenimist.

14., 15. Kuidas aitas Jehoova kuningas Aasat?

¹⁴ Aasa päevil sai rahuaeg läbi, kui miljonimeheline etiooplaste sõjavägi neile kallale tungis. Nende väepealik Serah oli kindel, et ta suudab oma armeega Juuda vallutada. Kuningas Aasa ei lootnud aga väehulkadele, vaid oma Jumalale Jehoovale. Ta palvetas: „Meie Jumal Jehoova, aita meid, sest  me toetume sinule ja oleme sinu nimel tulnud selle väehulga vastu!” (2. Ajar. 14:11.)

¹⁵ Ehkki Etioopia sõjamehi oli peaaegu poole rohkem, oli Aasa kindel, et Jehooval on väge oma rahva heaks tegutseda. Ja Jehoova ei valmistanud talle pettumust. Etiooplased said haledalt lüüa. (2. Ajar. 14:8–13.)

16. Kust me teame, et praegune rahulik aeg ei jää püsima?

¹⁶ Me ei tea täpselt, mida tulevik meile kui üksikisikutele toob. Ent me teame, et rahulikud olud, mis Jehoova teenijatel paljudes maades praegu on, ei jää kestma. Jeesus ennustas, et viimseil päevil tema jüngreid vihatakse. (Matt. 24:9.) Ja Paulus ütles, et „taga kiusatakse kõiki, kes soovivad elada jumalakartlikult Kristus Jeesuse jüngritena”. (2. Tim. 3:12.) Saatan on väga vihane ja me petaksime iseendid, kui me arvaksime, et tema viha meid kuidagi ei puuduta. (Ilm. 12:12.)

17. Mismoodi võidakse meie usk proovile panna?

¹⁷ Lähitulevikus pannakse meie kõigi laitmatus proovile. Peagi algab „suur viletsus, mille sarnast pole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani”. (Matt. 24:21.) Sel ajal võivad isegi meie pereliikmed meie vastu pöörduda ja meie töö võidakse keelustada. (Matt. 10:35, 36.) Kas loodame siis nagu Aasa, et Jehoova aitab ja kaitseb meid?

18. Mis aitab meil end tulevasteks katsumusteks ette valmistada? (Vt Heebr. 10:38, 39.)

¹⁸ Jehoova valmistab meid ette selleks, mis meid ees ootab. Ta annab meile ustava ja aruka orja vahendusel head vaimset toitu õigel ajal, et meie usk võiks jääda tugevaks. (Matt. 24:45.) Kuid selleks on meil tarvis teha midagi ka omalt poolt. (Loe Heebrealastele 10:38, 39.)

19., 20. Mida meil tuleks endalt küsida ja miks? (Vt 1. Ajar. 28:9.)

¹⁹ Kuningas Aasa otsis Jehoovat ja ka meil on vaja seda teha. (2. Ajar. 14:4; 15:1, 2.) Me hakkasime otsima Jehoovat  siis, kui õppisime teda tundma ja lasime end ristida. Me soovime üha tugevdada oma armastust tema vastu. Et end läbi uurida, võiksime endalt küsida: „Kas ma käin korrapäraselt koguduse koosolekutel?” Seal me saame Jehoova organisatsioonilt värskendavat õpetust ja võime tunda rõõmu usukaaslastega seltsimisest. (Matt. 11:28.) Samuti oleks hea mõelda: „Kas mul on head uurimisharjumused? Kui mul on pere, siis kas meil toimub iga nädal pere piibliõhtu? Kui ma elan üksinda, siis kas võtan samamoodi aega enda usu tugevdamiseks? Ja kas ma annan oma parima kuulutus- ja õpetustöös?”

²⁰ Miks tasub meil selliste küsimuste peale mõelda? Piiblis öeldakse, et Jehoova uurib läbi meie mõtted ja südamed, ja sedasama tuleks teha ka meil endil. (Loe 1. Ajaraamat 28:9.) Kui me siis märkame, et peaksime tegema muudatusi oma eesmärkides, suhtumises või mõtteviisis, tuleks meil selleks Jehoovalt abi paluda. Praegu on aeg end tulevasteks katsumusteks ette valmistada. Kasutagem siis targalt praegust rahuaega.