1. Mida tegi Peetrus mõni aeg enne oma surma?

 PEETRUS teenis Jehoovat ustavalt aastakümneid. Ta oli üks Jeesuse apostlitest, alustas kuulutustööd mittejuutide seas ja teenis juhtivas kogus. Kuid see polnud veel kõik. Oma elu lõpupoole, aastatel 62–64 kirjutas ta Jumala vaimu mõjutusel kogudustele kaks kirja. Ta lootis, et pärast tema surma aitavad need tema usukaaslastel kindlalt tões püsida. (2. Peetr. 1:12–15.)

2. Miks võib öelda, et Peetrus kirjutas oma kirjad väga õigel ajal?

² Peetrus kirjutas oma kirjad ajal, mil kristlased olid „kurvad mitmesuguste katsumuste pärast”. (1. Peetr. 1:6.) Koguduses oli neid, kes püüdsid teisi panna valeõpetusi uskuma ja ahvatlesid neid Jumala seadusi rikkuma. (2. Peetr. 2:1, 2, 14.) Jeruusalemmas elavatele kristlastele kirjutas Peetrus: „Kõige lõpp on lähedal.” (1. Peetr. 4:7.) Ta pidas silmas Jeruusalemma hävitamist ja tollase juudi ühiskonna lõppu. Kahtlemata aitasid Peetruse kirjad kristlastel raskustes vastu pidada ja tulevasteks katsumusteks valmistuda. b

3. Miks tasub meil Peetruse kirju uurida?

³ Kuigi Peetrus kirjutas oma kirjad 1. sajandil elanud kristlastele, arvas Jehoova heaks need meie jaoks säilitada. (Rooml. 15:4.) Need kirjad on meile suureks abiks,  kuna elame mandunud maailmas ning meilgi on katsumusi, mis võivad meie ustavuse Jehoovale proovile panna. Ja peagi ootab meid ees veel palju suurem viletsus kui see, mis eelnes Jeruusalemma hävingule. Peetruse sõnad aitavad meil Jehoova päeva kannatlikult oodata, inimkartusest üle saada ja üksteist kogu südamest armastada. Kogudusevanematel aitavad need karja eest hoolt kanda.

4. Mis võib meie usu kõikuma lüüa? (2. Peetr. 3:3, 4.)

⁴ Enamik inimesi ei usu, et piibli ennustused täituvad. Meid, kes oleme selle kurja maailma lõppu oodanud juba aastaid, võidakse naeruvääristada. Ja mõned inimesed väidavad, et lõppu ei tulegi kunagi. (Loe 2. Peetruse 3:3, 4.) Kui kuuleme sellist mõtet kuulutustööl või ütleb seda mõni töökaaslane või pereliige, võib meie usk kõikuma lüüa. Peetruse kirjad aga aitavad meil kindlaks jääda.

5. Mis aitab meil oodata Jehoova päeva õige hoiakuga? (2. Peetr. 3:8, 9.)

⁵ Mõnele võib tunduda, et Jehoova viivitab selle kurja maailma hävitamisega. Peetruse sõnad aga aitavad meil hoida õiget suhtumist. Need näitavad, et Jehoova jaoks kulgeb aeg teisiti kui meie jaoks. (Loe 2. Peetruse 3:8, 9.) Tema silmis on tuhat aastat nagu üks päev. Jehoova on kannatlik, sest ta ei taha, et keegi hukkuks. Kui aga õige aeg on käes, asub ta tegutsema. Seni on meil eriline võimalus kuulutada head sõnumit kõigist rahvastest inimestele.

6. Mida me saame teha, et Jehoova päeva hoolega meeles pidada? (2. Peetr. 3:11, 12.)

⁶ Peetrus ütles, et meil tuleks Jehoova päeva hoolega meeles pidada. (Loe 2. Peetruse 3:11, 12.) Kuidas me saame seda teha? Näiteks võiksime sageli, kasvõi iga päev, mõelda elule uues maailmas. Kujutle, kuidas sa hingad seal sõõmu värsket õhku, sööd maitsvat ja tervislikku toitu, kallistad lähedasi, kes on surmaunest ellu ärganud, ja räägid sajandeid tagasi elanud inimestele, kuidas piibli ennustused on täitunud. Selline mõtiskelu aitab sul kannatlikult oodata ja hoida meeles, et lõpp on väga lähedal. Kuna me teame ette, mida tulevik toob, ei lase me kurjade inimeste pettusel end eksiteele viia. (2. Peetr. 3:17.)

7. Mida võib inimkartus takistada meil teha?

⁷ Me teame, et uus maailm on peagi käes, ja tahame sellest ka teistele rääkida. Vahel aga võib inimkartus meile takistuseks saada. Just nii juhtus Peetrusega. Ööl, mil Jeesuse üle kohut mõisteti, salgas Peetrus, et ta on üks Jeesuse apostlitest, ja väitis isegi korduvalt, et ta ei tunne teda. (Matt. 26:69–75.) Hiljem aga ütles seesama mees, kes tol korral hirmule järele andis, veendunult: „Ärge kartke . . . ja ärge sattuge ärevusse.” (1. Peetr. 3:14.) Need sõnad näitavad, et inimkartusest on võimalik üle saada.

8. Mis võib aidata meil inimkartusest võitu saada? (1. Peetr. 3:15.)

⁸ Mis võiks aidata meil inimkartusest võitu saada? Peetrus ütles: „Pidage  Kristust, meie isandat, oma südames pühaks.” (Loe 1. Peetruse 3:15.) See tähendab, et meil tuleb mõtiskleda selle üle, milline positsioon ja vägi Jeesusel praegu taevas on. Kui sul tekib võimalus kellelegi head sõnumit rääkida, kuid kardad seda teha või oled väga närvis, siis mõtle Jeesusele. Kujutle, milline võimas valitseja ta on ja kui palju ingleid teda ümbritseb. Mõtle ka sellele, et Jeesusele on antud „kogu võim taevas ja maa peal” ja ta on lubanud olla meie juures „iga päev . . . kuni selle ajastu viimsete päevade lõpuni”. (Matt. 28:18–20.) Peetrus ergutas meid olema alati valmis oma usust teistele rääkima. Kas tahaksid eraviisil kellelegi kuulutada, võib-olla mõnele kooli- või töökaaslasele? Püüa mõelda, millal sul võiks selline võimalus avaneda ja mida sa võiksid siis öelda. Palu Jehoovalt julgust. Tema saab aidata sul oma hirmud ületada. (Ap. t. 4:29.)

9. Millises olukorras jäi Peetrusel armastusest vajaka? (Vaata ka pilti.)

⁹ Peetrus õppis Jeesuselt, kuidas väljendada armastust. Ta kuulis, kui Jeesus ütles apostlitele: „Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist. Nii nagu mina  teid olen armastanud, armastage ka teie üksteist.” (Joh. 13:34.) Peetrus püüdiski seda teha. Näiteks einestas ta koos mittejuutidest usukaaslastega. Mingil ajal aga ei teinud ta seda enam, kuna kartis juudikristlaste hukkamõistu. Paulus nimetas Peetruse käitumist silmakirjatsemiseks. (Gal. 2:11–14.) Peetrus võttis tema manitsust kuulda ja rõhutas hiljem oma mõlemas kirjas, et meil tuleks mitte ainult tunda armastust usukaaslaste vastu, vaid ka seda väljendada.

10. Mida on vaja, et meie vahel valitseks siiras vennalik kiindumus? (1. Peetr. 1:22.)

¹⁰ Peetrus ütles, et kristlaste keskel peaks valitsema „siiras vennalik kiindumus”. (Loe 1. Peetruse 1:22.) Selleks et meil oleks taoline kiindumus, tuleb meil tõele kuuletuda. Tõe hulka kuulub ka õpetus, et „Jumal ei ole erapoolik”. (Ap. t. 10:34, 35.) Et järgida Jeesuse käsku üksteist armastada, tuleb meil armastada kõiki usukaaslasi, mitte ainult mõnda. Nagu Jeesusel, on meilgi sõpru, kellega tunneme erilist lähedust. (Joh. 13:23; 20:2.) Ent Peetruse sõnad näitavad, et peaksime tundma sooja kiindumust kõigi vendade-õdede vastu, kuna kuulume ühte ülemaailmsesse usuperre. (1. Peetr. 2:17.)

11. Mida tähendab teisi kogu südamest armastada?

¹¹ Peetrus ergutas meid „üksteist kogu südamest” armastama. See tähendab, et meil tuleb armastust väljendada ka siis, kui see pole kerge, näiteks kui mõni usukaaslane meid solvab või meile haiget teeb. Meie esmane reaktsioon võib olla talle tagasi teha, mitte teda armastavalt kohelda. Kuid Jehoova ei taha, et me seda teeksime. Peetrus sai Jeesuselt selle kohta õppetunni. (Joh. 18:10, 11.) Hiljem ta kirjutas: „Ärge tasuge halba halvaga ega solvangut solvanguga. Rääkige hoopis lahkelt.” (1. Peetr. 3:9.) Kui armastame teisi kogu südamest, aitab see meil olla leebed ja lahked ka nendega, kes on meid haavanud.

12. a) Mida ajendab armastus meid tegema? b) Mida sa õppisid videost „Hoia meie kallihinnalist ühtsust”?

¹² Peetrus ütles veel, et „armastus katab kinni hulga patte”. (1. Peetr. 4:8.) Võimalik, et neid sõnu kirjutades mõtles ta sellele, mida Jeesus oli aastaid varem talle andestamise kohta õpetanud. Tol korral küsis Peetrus Jeesuselt, et kas tal tuleb oma vennale andestada kuni seitse korda. Ilmselt arvas Peetrus, et nii palju kordi andestada oleks temast üsna suuremeelne. Jeesus aga õpetas nii talle kui ka meile kõigile, et meil tuleb oma vennale andeks anda „kuni seitsekümmend seitse korda” ehk tegelikult alati. (Matt. 18:21, 22.) Kui sul on vahel raske seda nõuannet järgida ja kellelegi andestada, siis ära kurvasta. Seda tuleb ette kõigil Jehoova teenijatel, sest oleme kõik ebatäiuslikud. Oluline on see, et püüad ikka teha oma parima, et vennale või õele andeks anda ja temaga rahu teha. c

13. Miks ei pruugi kogudusevanematel olla kerge karjasetööd teha?

¹³ „Hoia mu lambakesi kui karjane.” Kahtlemata ei unustanud Peetrus neid  sõnu, mis Jeesus talle pärast ülesäratamist lausus. (Joh. 21:16.) Kogudusevanemad teavad, et neilgi tuleb nende sõnade järgi teha. Alati ei pruugi aga olla kerge leida aega selle tähtsa ülesande täitmiseks. Kogudusevanemad peavad esmalt hoolitsema omaenda pere füüsilise, emotsionaalse ja vaimse heaolu eest. Samuti tuleb neil olla eestvedajateks kuulutustööl ja ette valmistada koosoleku- ja kokkutulekuosi. Mõned neist teenivad lisaks veel haiglasidekomitees või aitavad kohalikku projekteerimis- ja ehitusosakonda. Kogudusevanematel on tõesti palju tegemist.

14. Miks tahavad kogudusevanemad karjasetöös oma parima teha? (1. Peetr. 5:1–4.)

¹⁴ Peetrus ütles kogudusevanematele: „Hoidke teie hoolde usaldatud Jumala karja.” (Loe 1. Peetruse 5:1–4.) Kogudusevanemad, me teame, et te armastate oma vendi-õdesid ja tahate nende eest hoolitseda. Vahel võite aga tunda, et olete nii hõivatud või väsinud, et ei suuda seda teha. Kui sina tunned nii, siis mis võiks sind aidata? Räägi sellest Jehoovaga. Peetrus kirjutas: „Kui keegi teenib, siis ta toetugu jõule, mida annab Jumal.” (1. Peetr. 4:11.) Vendadel-õdedel on probleeme, mis lahenevad täielikult alles uues maailmas. Kuid pea alati meeles, et Jeesus kui ülemkarjane suudab teha seda, mida sina ei suuda. Tema saab neid aidata juba praegu ja veel enam uues maailmas. Jehoova ei oota sinult muud, kui et armastaksid oma usukaaslasi, teeksid oma parima, et nende eest hoolitseda, ja oleksid karjale eeskujuks.

15. Mida on üks kogudusevanem vendade-õdede aitamiseks teinud? (Vaata ka pilti.)

¹⁵ Kauaaegne kogudusevanem William mõistab karjasetöö olulisust. Kui koroonapandeemia algas, seadsid tema ja teised kogudusevanemad eesmärgiks võtta iga nädal ühendust iga oma kuulutustöögrupis oleva venna ja õega. William selgitab, miks nad seda tegid. Ta ütleb: „Paljud olid üksi kodus ja negatiivsed mõtted olid väga kerged tekkima.”  Kui usukaaslasel on raske aeg, püüab William kõigepealt hoolega kuulata, mis teda vaevab ja mida ta vajab. Seejärel püüab ta leida midagi, mis võiks teda aidata. Tihti on selleks mõni video meie veebisaidilt. William ütleb: „Karjasetöö on praegu olulisem kui kunagi varem. Me näeme kõvasti vaeva, et aidata inimestel Jehoovat tundma õppida. Kuid sama suuri pingutusi tuleb meil teha selleks, et aidata vendadel-õdedel Jehoovale ustavaks jääda.”

16. Mida ergutavad Peetruse kirjad meid tegema?

¹⁶ Me oleme arutanud vaid mõnda mõtet Peetruse kahest kirjast. Võib-olla leidsid midagi, mida sooviksid enda juures parandada. Näiteks kas tahaksid rohkem mõtiskleda uue maailma üle? Kas saaksid võtta eesmärgiks kuulutada eraviisil, võib-olla rääkida mõne töö- või koolikaaslasega? Kas võiksid püüda leida rohkem võimalusi väljendada oma armastust vendade-õdede vastu? Kogudusevanemad, kas te hoiate Jumala karja meeleldi ja innukalt? Aus eneseanalüüs võib näidata, et meil on nii mõneski valdkonnas veel arenguruumi. Kuid me ei peaks end sellepärast pahasti tundma, kuna meie hea isand Jeesus aitab meil vajalikud muudatused teha. (1. Peetr. 2:3.) Peetrus kinnitab meile: „Jumal . . . viib ise lõpule teie väljaõppe. Ta teeb teid kindlaks, ta teeb teid tugevaks, ta seab teid kindlale alusele.” (1. Peetr. 5:10.)

17. Mis ootab meid ees, kui jääme Jehoova ligi ja laseme tal end õpetada?

¹⁷ Oli aeg, kui Peetrus tundis, et ta pole väärt Jumala poja Jeesuse juures olema. (Luuka 5:8.) Kuid Jehoova ja Jeesuse abiga järgis ta Jeesust ustavalt kogu oma elu. Seetõttu sai Peetrusele osaks „suur au saada meie isanda ja päästja Jeesus Kristuse igavesse kuningriiki”. (2. Peetr. 1:11.) Kui sinagi jääd Jehoova ligi ja lased tal end õpetada, ootab sind igavene elu ja sa saavutad „oma usu sihi, oma pääste”. (1. Peetr. 1:9.)