1. Mida võivad töö- või koolikaaslased meilt küsida?

 KUIDAS sa end tunned, kui sinu kooli- või töökaaslane küsib midagi sinu uskumuste kohta? Paljusid meist ajab see pabinasse. Kuid sellised küsimused võivad aidata meil mõista, mida see inimene mõtleb või usub, ja anda seega meile võimaluse rääkida talle head sõnumit. Vahel aga võib keegi meilt midagi küsida sellepärast, et ta pole meie uskumustega nõus või soovib meiega lihtsalt vaielda. See ei peaks meid üllatama, sest paljud ei tea, mida me tegelikult usume, või siis on neile räägitud meie kohta lausa valet. (Ap. t. 28:22.) Lisaks, me elame viimseil päevil, ajal, mil inimesed on muuhulgas „üleolevad, õela ütlemisega”. (2. Tim. 3:1–3.)

2. Miks on meil vaja olla tasane?

² Milline omadus aitab meil jääda rahulikuks ja vastata taktitundeliselt, kui keegi seab meie uskumused kahtluse alla? Selleks omaduseks on tasadus. Tasane inimene jääb rahulikuks, kui keegi teda provotseerib või kui ta pole kindel, kuidas vastata. (Õpet. 16:32.) See aga ei pruugi sugugi kerge olla. Kuidas me saame tasadust arendada? Mida teha, et jääda kellegagi vesteldes rahulikuks ja taktitundeliseks? Ja mida saavad vanemad teha, et aidata lastel oma uskumusi kaitsta?

3. Miks võib öelda, et tasadus on tugevus, mitte nõrkus? (2. Tim. 2:24, 25.)

³ Mõnede arvates on tasadus nõrkus. Kuid tegelikult on see hoopis tugevus, sest pingelises olukorras rahulikuks jäämine nõuab suurt sisemist jõudu. Kreeka sõna, mida on piiblis tõlgitud vastega „tasadus”, kasutati mõnikord taltsutatud hobuse kohta, kes varem oli metsik. Selline hobune on küll taltsas, aga samas endiselt tugev. Tasadust ei saa arendada pelgalt tahtejõuga. Selleks on vaja paluda Jumalalt püha vaimu, kuna tasadus on osa selle vaimu viljast. (Gal. 5:22, 23.) Paljud meie vennad ja õed on suutnud jääda tasaseks, kui neid on provotseeritud. See on nii mõnelegi kõrvalseisjale sügavat muljet avaldanud. (Loe 2. Timoteosele 2:24, 25.)

4. Mida võib õppida Iisakilt?

⁴ Piiblis on palju lugusid, mis ilmestavad seda, kui väärtuslik omadus on tasadus. Näiteks kui Iisak elas vilistite maal Geraris, ajasid nood kadedusest kinni kaevud, mille Iisaki isa Aabrahami sulased olid kaevanud. Selle asemel et hakata oma õiguste eest võitlema, kolis Iisak mujale ja kaevas uued kaevud. (1. Moos. 26:12–18.) Vilistid aga väitsid, et ka sealne vesi kuulub neile. Sellest hoolimata jäi Iisak rahulikuks. (1. Moos. 26:19–25.) Mis aitas tal seda teha? Ilmselt olid talle eeskujuks tema vanemad: Aabraham, kes jäi pingelistes olukordades rahulikuks, ja Saara, kel oli „rahulik ja tasane vaim”. (1. Peetr. 3:4–6; 1. Moos. 21:22–34.)

5. Too näide, kuidas saavad vanemad oma lapsi aidata.

⁵ Lapsevanemad saavad aidata oma lastel mõista, miks on hea jääda tasaseks. Näiteks 17-aastane Maxence puutus nii koolis kui ka kuulutustööl kokku ärritunud inimestega. Tema vanemad aitasid tal kannatlikult tasadust arendada. Nad räägivad: „Maxence on mõistnud, et kui teda provotseeritakse, nõuab rahulikuks jäämine palju rohkem tugevust kui samaga vastamine.”

6. Kuidas aitab palvetamine meil tasadust ilmutada?

⁶ Mida meil tuleks pingelises olukorras teha, näiteks kui keegi ütleb midagi solvavat Jehoova või piibli kohta? Meil tuleks Jehoovalt paluda tema püha vaimu ja tarkust, et võiksime reageerida tasaselt. Kuidas on aga lugu siis, kui me hiljem mõistame, et oleksime võinud paremini reageerida? Me peaksime uuesti selle asja pärast palvetama ja mõtlema, mida me saaksime järgmisel korral teistmoodi teha. Jehoova omakorda annab meile püha vaimu, et suudaksime jääda tasaseks.

7. Mis veel aitab meil tasaseks jääda? (Õpet. 15:1, 18.)

⁷ Keerulistes olukordades võib püha vaim meile meelde tuletada mõne piiblisalmi, mis aitab meil leebelt vastata. (Joh. 14:26.) Palju häid nõuandeid leiab näiteks Õpetussõnade raamatust. (Loe Õpetussõnad 15:1, 18.) See raamat toob ka välja, miks tasub jääda rahulikuks. (Õpet. 10:19; 17:27; 21:23; 25:15.)

8. Miks tuleks meil püüda mõista, mis on inimese sõnade taga?

⁸ Leebelt vastata aitab meil ka see, kui saame aru, miks keegi meilt midagi meie uskumuste kohta küsib või neid ründab. (Õpet. 19:11.) Mõned küsimused võivad olla otsekui jäämäed, millest suurem osa on vee all. Küsimuse taga võib peituda mingi varjatud põhjus. Seega oleks meil enne vastamist hea meeles hoida, et me ei pruugi kohe algul mõista, mis on kellegi sõnade taga. (Õpet. 16:23.)

9. Mis aitas Giideonil tasadust ilmutada?

⁹ Mõelgem näiteks, kuidas vastas Giideon Efraimi meeste süüdistusele. Nad olid vihased, et Giideon polnud neid kutsunud Iisraeli vaenlaste vastu võitlema. Mis oli aga tegelikult nende pahameele taga? Võib-olla oli nende uhkus haavata saanud. Kuidas asi ka polnud, Giideon arvestas nende tunnetega ja vastas neile leebelt. Tänu sellele „rahunesid nad maha”. (Kohtum. 8:1–3.)

10. Mida meil tuleks teha, kui keegi küsib meilt midagi mõne piibli moraalipõhimõtte kohta? (1. Peetr. 3:15.)

¹⁰ Oletame, et meie kooli- või töökaaslane  küsib meilt midagi mõne piibli moraalipõhimõtte kohta. Meil tuleks talle oma veendumusi lugupidavalt selgitada. (Loe 1. Peetruse 3:15.) Me ei peaks kohe arvama, et ta soovib meid rünnata või kritiseerida, vaid võtma seda küsimust kui võimalust saada teada, mis on talle tähtis. Ja sõltumata sellest, miks ta selle küsimuse esitab, tuleks meil vastata talle lahkelt. Meie vastus võib ajendada teda oma seisukohti ümber hindama. Isegi kui ta näib olevat ebaviisakas või sarkastiline, ei tohiks me samaga vastata. (Rooml. 12:17.)

11., 12. a) Millele meil tuleks mõelda, enne kui vastame mõnele keerulisele küsimusele? (Vaata ka pilti.) b) Too näide, kuidas võib selline küsimus viia sõbraliku vestluseni.

¹¹ Näiteks võib töökaaslane meilt küsida, miks me ei tähista sünnipäevi. Sel juhul oleks meil hea mõelda, kas tal võib meeles mõlkuda küsimus, kas meil on keelatud teistega mõnusalt aega veeta. Või siis võib ta muretseda selle pärast, et meie keeldumine rikub kollektiivi head õhkkonda. Me saame tema muret leevendada, kui kinnitame talle, et oleme tänulikud selle eest, et ta töökaaslaste pärast muretseb, ja et ka meie soovime, et töökohas valitseks mõnus õhkkond. See võib avada võimaluse talle sõbralikult selgitada, miks me sünnipäevi ei pea.

¹² Samamoodi oleks hea toimida mistahes teise keerulise küsimuse puhul. Näiteks kui mõni koolikaaslane ütleb meile, et Jehoova tunnistajatel tuleks muuta oma suhtumist homoseksuaalsusesse, siis kas võib olla, et tal on meie uskumuste kohta väärarusaam? Või on ehk mõni tema sõber või sugulane homoseksuaal. Kas ta võib isegi mõelda, et me vihkame selliseid inimesi? Oleks hea talle selgitada, et me hoolime kõigist inimestest ja tunnustame nende õigust ise oma valikud teha. b (1. Peetr. 2:17.) Seejärel võib olla võimalik talle selgitada, mida head piibli põhimõtete järgimine toob.

13. Kuidas toimida, kui keegi peab Jumalasse uskumist naeruväärseks?

¹³ Kui kellelgi on millegi suhtes väga tugev seisukoht, ei peaks me kiiresti järeldama, et teame täpselt, mida ta usub. (Tiit. 3:2.) Näiteks kui sinu koolikaaslane ütleb, et on naeruväärne Jumalat uskuda, siis kas peaksid järeldama, et ta usub evolutsiooni ja teab sellest palju? Tegelikult võib asi olla lihtsalt selles, et ta kordab seda, mida on kuskilt kuulnud. Selle asemel et hakata temaga evolutsiooniteemadel diskuteerima, oleks hea püüda anda talle sellekohast mõtteainet. Näiteks võid näidata, millist materjali leidub loomise kohta meie veebisaidil jw.org. Hiljem võib ta olla valmis mõne artikli või video üle arutlema. Kui oleme lugupidavad, võib see tekitada temas soovi piibli kohta rohkem teada saada.

14. Mida tegi Niall, et kummutada väärarusaamu Jehoova tunnistajate kohta?

¹⁴ Meie vend Niall kasutas teismelisena meie veebisaiti, et kummutada väärarusaamu Jehoova tunnistajate kohta. Ta sõnab: „Üks klassikaaslane ütles  mulle tihti, et ma ei usu teadust, kuna usaldan väljamõeldisi, mis on kirjas piiblis, mitte fakte.” Kuna ta ei lasknud Niallil oma uskumusi selgitada, suunas Niall tema tähelepanu meie saidi rubriigile „Teadus ja piibel”. Hiljem Niall mõistis, et klassikaaslane oli ilmselt seda materjali lugenud, sest ta oli valmis rohkem elu päritolu üle arutlema. Kui sina toimid samamoodi, võib sulgi olla häid piibliteemalisi vestlusi.

15. Kuidas saavad vanemad aidata oma lastel koolikaaslastele taktitundeliselt vastata?

¹⁵ Vanematel tuleks õpetada oma lastele, kuidas nad saaksid tasadusega vastata neile, kes nende uskumusi kahtluse alla seavad. (Jaak. 3:13.) Seda oleks hea teha näiteks pere piibliõhtul. Nad võiksid käsitleda teemasid, mis võivad koolis üles kerkida, ning õpetada lastele, kuidas nad saaksid mingile küsimusele vastata tasaselt ja huviäratavalt. Hea oleks seda lastega lausa läbi harjutada. (Vaata kasti „ Harjutage koos, kuidas vastata”.)

16., 17. Kuidas võib olukordade läbimängimine noori aidata?

¹⁶ Võimalike olukordade läbimängimine aitab noortel valmistuda, et oma uskumusi teistele selgitada, ja seda tehes tugevneb ka nende endi usk. Häid abivahendeid võib leida veebisaidilt jw.org alateema „Noored” alt. Seal on artikleid ja töölehti, mis on kavandatud just selleks, et aidata noortel oma uskumustest rääkida ja vastata kaaslaste küsimustele oma sõnadega. Kui uurida neid artikleid kogu perega, aitab see ka  teistel pereliikmetel olla valmis taktitundeliselt oma usku kaitsma.

¹⁷ Matthew selgitab, kuidas on selline harjutamine teda aidanud. Pere piibliõhtul uurib ta koos vanematega sageli teemasid, mis võivad koolis üles kerkida. Ta sõnab: „Mõtleme sellele, milliseid küsimusi mulle võidakse esitada, ja harjutame läbi, kuidas neile vastata. Kui mul on selgelt meeles, millel mu uskumused põhinevad, tunnen end kindlamalt ja mul on kergem neid taktitundeliselt teistele selgitada.”

18. Kuidas meil tuleks teksti Koloslastele 4:6 järgi teistele vastata?

¹⁸ Muidugi ei pruugi head argumendid meie kuulajaid veenda, kui me ei esita neid lugupidavalt ja tasaselt. (Loe Koloslastele 4:6.) Oma veendumuste väljendamist võiks võrrelda pallimänguga. Me võime lüüa palli kergelt või siis kogu jõust. Kui me lööme seda kergelt, siis on teisel mängijal seda lihtsam kinni püüda ja mäng saab jätkuda. Samamoodi, kui me väljendame ennast taktitundeliselt ja lahkelt, võivad inimesed olla meelsamini valmis meid kuulama ja vestlust jätkama. Muidugi, kui kellegi eesmärgiks on ainult vaidlust võita või meie uskumusi naeruvääristada, siis pole me kohustatud temaga edasi rääkima. (Õpet. 26:4.) Ent selliseid inimesi on üsna vähe. Nii mõnedki võivad olla valmis meid kuulama.

19. Miks tuleks meil oma uskumusi kaitstes jääda tasaseks?

¹⁹ On selge, et tasadus on väärt omadus. Palu siis Jehoovalt jõudu, et suudaksid vaidluste või ebaõiglase kriitika korral rahulikuks jääda. Pea meeles, et sinu tasane vaim võib ära hoida selle, et erimeelsused paisuvad suureks vaidluseks. Kui vastame lugupidavalt, võib see ajendada meie kuulajat muutma oma suhtumist meisse või piibli tõdedesse. Olgem siis alati valmis oma uskumusi kaitsma ja tegema seda „tasaduse ja sügava lugupidamisega”. (1. Peetr. 3:15.) Saagu tasadusest meie tugevus!