1., 2. Miks peaks Simsoni lugu meile huvi pakkuma?

 MIS tuleb sulle pähe, kui sa kuuled nime Simson? Ilmselt meenub sulle esmalt tema erakordne jõud, mille abil ta saatis Jehoova teenistuses palju head korda. Ent ta tegi oma elus ka ühe otsuse, millel olid äärmiselt kurvad tagajärjed. Jehoova keskendus aga Simsoni headele tegudele ja ustavusele ning lasi tema loo piiblisse kirja panna.

² Et oma rahvast aidata, lasi Jehoova Simsonil teha hämmastavaid tegusid. Sajandeid hiljem mainis apostel Paulus Simsonit koos teiste silmapaistvate usumeeste ja -naistega. (Heebr. 11:32–34.) Simsoni eeskuju on meile suureks julgustuseks. Ta usaldas Jehoovat ka kõige keerulisemates olukordades. Vaatame, mida me saame temalt õppida.

3. Mis ülesande Simson sai?

³ Kui Simson sündis, valitsesid vilistid Iisraeli rahva üle ja rõhusid neid. (Kohtum. 13:1.) Nad olid äärmiselt julmad ja iisraellased pidid palju kannatama. Jehoova valis Simsoni kohtumõistjaks ja ütles, et „tema juhtimisel päästetakse Iisrael vilistite käest”. (Kohtum. 13:5.) See oli erakordselt raske ülesanne, mille täitmiseks tuli tal täielikult Jehoovale toetuda.

4. Kuidas aitas Jehoova Simsonil vilistite käest vabaneda? (Kohtum. 15:14–16.)

 ⁴ Vaatame üht näidet selle kohta, kui väga Simson Jehoovat usaldas ja kuidas Jumal teda toetas. Kord tungisid vilistite sõjamehed ilmselt Juudas asuvasse Lehhisse, et Simson kinni võtta. Juuda mehed hakkasid kartma ja otsustasid Simsoni vaenlastele üle anda. Nad sidusid ta kahe uue köiega kinni ja viisid vilistitele. (Kohtum. 15:9–13.) Ent „siis tuli Simsoni peale Jehoova vaim” ja ta vabastas end köitest. Ta leidis maast eesli lõualuu, haaras selle kätte ja lõi sellega maha 1000 meest. (Loe Kohtumõistjate 15:14–16.)

5. Kuidas ilmnes Simsoni usaldus Jehoova vastu?

⁵ Miks kasutas Simson eesli lõualuud? Oli see ju üsna omapärane relv. Simson kahtlemata teadis, et tema edu sõltub Jehoovast, mitte sellest, milline relv tal on. Seega kasutas ta Jehoova tahte täitmiseks seda, mis oli tal parasjagu käepärast. Kuna Simson usaldas Jehoovat, suutis ta oma vastased alistada.

6. Milles me võime Jehoovalt saadud ülesandeid täites kindlad olla?

⁶ Jehoova annab meilegi jõudu tema antud ülesannete täitmiseks, isegi kui need tunduvad meile üle jõu käivat. Ta võib meid aidata hämmastaval viisil. Me võime olla kindlad, et kuni me toetume temale, annab ta meile jõudu täita tema tahet. (Õpet. 16:3.)

7. Too näide, mis ilmestab, kui tähtis on Jehoovalt juhatust otsida.

⁷ Paljud vennad-õed, kes on seotud meie organisatsiooni ehitustega, on Jehoovat usaldanud ja muudatustega kaasa läinud. Varasematel aegadel projekteerisid ja ehitasid meie vennad enamiku uusi kuningriigisaale ja teisi hooneid ise. Jehoova organisatsioon aga kasvas kõvasti ja vajadused muutusid. Juhtivad vennad otsisid Jehoovalt  juhatust ja proovisid uusi meetodeid. Näiteks hakati ostma valmis hooneid ja neid renoveerima. Robert, kes on viimastel aastatel töötanud paljudel meie ehitustel üle maailma, ütleb: „Esmalt polnud mõnel sugugi kerge muudatustega kaasa minna, sest olime harjunud asju teisiti tegema. Ent vennad olid valmis kohanema ja oli üsna ilmne, et neil uuendustel on Jehoova õnnistus.” See on vaid üks näide, kuidas Jehoova juhib oma rahvast ja aitab neil täita tema tahet. Meil igaühel oleks aeg-ajalt hea endalt küsida: „Kas mina otsin Jehoovalt juhatust ja olen valmis uuendusi omaks võtma?”

8. Mida tegi Simson, kui teda kord hirmus janu tabas?

⁸ llmselt oled sa lugenud ka teisi lugusid Simsonist ja tema hämmastavatest tegudest. Näiteks kiskus ta paljaste kätega lõhki lõvi ja lõi hiljem vilistite linnas Askelonis maha 30 meest. (Kohtum. 14:5, 6, 19.) Simson teadis, et ilma Jehoova abita poleks ta eales suutnud selliseid tegusid teha. See ilmnes selgelt näiteks siis, kui ta pärast 1000 vilisti mehe maha löömist hirmsasse janusse jäi. Selle asemel et loota vaid endale ja hakata vett otsima, pöördus ta esmalt abi saamiseks Jehoova poole. (Kohtum. 15:18.)

9. Kuidas Jehoova Simsoni abipalvele vastas? (Kohtum. 15:19.)

⁹ Jehoova vastas Simsoni abipalvele ja avas ime läbi kaljuõõnsuse, kust hakkas vett välja voolama. Piibel ütleb: „Simson jõi ja eluvaim temas virgus taas.” (Loe Kohtumõistjate 15:19.) Ilmselt oli see allikas olemas ka aastaid hiljem, kui prohvet Saamuel Kohtumõistjate raamatu kirja pani. Iisraellastele, kes nägid seda voolavat vett, võis see meelde tuletada, et ustavad jumalateenijad võivad raskel ajal alati Jehoova abile loota.

10. Miks me vajame Jehoova abi? (Vaata ka pilti.)

¹⁰ Meilgi tuleb Jehoovalt abi otsida, ükskõik millised on meie anded ja võimed või mida oleme tema teenistuses saavutanud. Meil tuleks alandlikult tunnistada, et suudame täita Jehoova tahet vaid siis, kui toetume temale. Nii nagu Simson sai jõudu, kui jõi vett, mida Jehoova talle andis, nii saame ka meie vaimujõudu, kui võtame vastu kogu abi, mida Jehoova meile pakub. (Matt. 11:28.)

11. Kuidas me saame toetuda Jehoovale? Too näide.

¹¹ Mõtleme Venemaal elavale Alekseile, keda on usu pärast taga kiusatud. Mis on aidanud temal ja ta naisel keerulistes olukordades usus tugevaks jääda? Ta räägib: „Võtan aega piibli lugemiseks ja iseseisvaks uurimiseks. Samuti loeme abikaasaga igal hommikul päevateksti ja arutleme selle üle ning palvetame koos.” Mida me saame sellest õppida? Selle asemel et loota iseendale, tuleb meil loota Jehoovale. Meie usk kasvab, kui meil on harjumuseks uurida piiblit, palvetada, käia koosolekutel ja teha kuulutustööd. Jehoova õnnistab meie pingutusi. Nii nagu ta andis jõudu Simsonile, annab ta jõudu ka meile.

12. Kuidas erines Simsoni suhe Deliilaga tema varasemast läbikäimisest vilistitaridega?

¹² Simson oli ebatäiuslik nagu meiegi ja tegi vahel halbu otsuseid. Ühel tema otsusel olid iseäranis kurvad tagajärjed. Kui Simson oli juba mõnda aega kohtumõistjana teeninud, armus ta „Soreki vadis naisesse, kelle nimi oli Deliila”. (Kohtum. 16:4.) Varem oli Simson tahtnud endale naiseks võtta üht vilistitari. Selle taga oli Jehoova, kes otsis „võimalust astuda vilistite vastu”. Mõne aja pärast läks Simson Gazasse ja ööbis ühe prostituudi majas. Jehoova andis tol korral Simsonile jõu viia selle vilistite linna väravad minema ja see nõrgendas oluliselt linna kaitsevõimet. (Kohtum. 14:1–4; 16:1–3.) Simsoni suhe Deliilaga, kes oli ilmselt iisraellanna, ei andnud talle aga võimalust vilistite vastu võidelda. Seega ei pidanud Simson sel puhul silmas Jehoova huve.

13. Mida Deliila tegi?

¹³ Deliila sai vilistite valitsejatelt suure summa raha ja oli valmis selle eest Simsoni reetma. Seejärel hakkas ta Simsonile peale käima, et see avaldaks talle oma jõu saladuse. Viimaks andiski Simson selle talle teada. Kas ta oli tõesti nii usaldav, nii sõgedalt armunud, et ei mõistnud, mis Deliilal plaanis on? Oli, kuidas oli, igatahes kaotas Simson seetõttu oma jõu ja mõneks ajaks ka Jehoova soosingu. (Kohtum. 16:16–20.)

14. Millised tagajärjed olid sellel, et Simson Deliilat usaldas?

¹⁴ Sellel, et Simson usaldas Deliilat  rohkem kui Jehoovat, olid kurvad tagajärjed. Vilistid võtsid ta kinni ja torkasid ta silmad välja. Ta viidi vanglasse Gazas, mille elanikke ta oli varem alandanud. Nüüd pidi ta ise taluma alandust ja hakkama vanglas vilja jahvatama. Kui vilistitel toimusid suured pidustused, tõid nad ohvri oma jumalale Daagonile, otsekui oleks tema Simsoni nende kätte andnud. Nad lasid Simsoni enda juurde tuua, et see neid lõbustaks, ja alandasid teda sellega veelgi. (Kohtum. 16:21–25.)

15. Millest ilmnes, et Simson lootis ikka Jehoovale? (Kohtum. 16:28–30; vaata kaanepilti.)

¹⁵ Simson oli teinud ränga vea, kuid ta ei andnud alla. Ta otsis ikka võimalust täita Jumala antud ülesannet võidelda vilistitega. (Loe Kohtumõistjate 16:28–30.) Simson anus Jehoovat: „Luba mul vilistitele kätte maksta.” Jehoova võttis Simsonit kuulda ja taastas tema jõu. Tänu sellele tappis Simson sel korral rohkem vilisteid kui kunagi varem.

16. Mida me võime Simsonilt õppida?

¹⁶ Kuigi Simsoni eksimusel olid valusad tagajärjed, püüdis ta ikka teha seda, mida Jehoova temalt ootas. Kui meie teeme vea ja vajame manitsust või jääme ilma mõnest ülesandest, ei tohiks me alla anda. Pea meeles, et Jehoova ei anna meie suhtes alla. (Laul 103:8–10.) Kuigi me aeg-ajalt eksime, annab Jehoova meile jõudu, et saaksime tema tahet edasi täita.

17., 18. Mida Michaeli kogemus meile õpetab? (Vaata ka pilti.)

¹⁷ Noor vend Michael oli koguduses väga tegus ning teenis koguduseabilise ja pioneerina. Paraku tegi ta vea, mistõttu jäi ilma oma ülesannetest koguduses. Michael ütleb: „Kuni selle ajani olin Jehoova teenistuses täie auruga edasi pannud. Siis aga tundsin järsku, otsekui oleks mul sein ees. Ma ei arvanud, et Jehoova on mu hüljanud, kuid mõtlesin, kas mu suhted temaga üldse taastuvad ja kas saan kunagi teenida teda nii nagu varem.”

 ¹⁸ Michael aga ei andnud alla. Ta jutustab: „Võtsin eesmärgiks taastada oma suhted Jehoovaga. Rääkisin temaga sageli palves, uurisin piiblit ja mõtisklesin loetu üle.” Mõne aja pärast sai Michael oma ülesanded tagasi. Nüüd teenib ta kogudusevanema ja pioneerina. Ta ütleb: „Paljud, eriti kogudusevanemad, toetasid ja julgustasid mind. See aitas mul mõista, et Jehoova ikka armastab mind. Teenin nüüd teda puhta südametunnistusega. See kogemus on mulle õpetanud, et Jehoova andestab igaühele, kes siiralt kahetseb.” Me võime olla kindlad, et kui püüame oma viga mitte korrata ja toetume Jehoovale, siis kasutab ta meid oma teenistuses ja õnnistab meid. (Laul 86:5; Õpet. 28:13.)

19. Kuidas on Simsoni lugu sinu usku kinnitanud?

¹⁹ Selles artiklis vaatasime mõningaid põnevaid sündmusi Simsoni elust. Ta polnud täiuslik ja tegi vigu, ent ta ei andnud alla. Ta püüdis ikka Jehoovat edasi teenida, seda ka siis, kui oli avaldanud Deliilale oma saladuse ja too oli ta reetnud. Jehoova ei kaotanud tema suhtes lootust, vaid kasutas teda veelkord oma tahte täitmiseks. Tema silmis oli Simson vapper usumees ja tema nimi on koos teiste ustavate jumalateenijatega kirjas Heebrealastele 11. peatükis. On tõesti lohutav teada, et meie armastav Jumal on alati valmis meile jõudu andma, eriti siis, kui oleme nõrgad. Palvetagem siis Jehoova poole nagu Simson, kes ütles: „Palun mõtle mu peale ja anna mulle . . . jõudu.” (Kohtum. 16:28.)