1., 2. Mis teeb Jehoova teenijaid õnnelikuks? (Jaak. 1:22–25.)

 JEHOOVA ja Jeesus soovivad, et me oleksime õnnelikud. Laulu 119 kirjutaja ütles salmis 2: „Õnnelikud on need, kes panevad tähele ta meeldetuletusi, otsivad teda kogu südamest.” Ja Jeesus ütles, et õnnelikud on need, „kes Jumala sõna kuulevad ja selle järgi teevad”. (Luuka 11:28.)

² Jehoova teenijad on õnnelikud inimesed. Üks põhjus, miks see on nii, on see, et nad loevad korrapäraselt piiblit ja teevad oma parima, et seda ellu rakendada. (Loe Jaakobuse 1:22–25.)

3. Mida head toob see, kui tegutseme Jumala sõna järgi?

³ Jumala sõna järgi tegutsemisest on palju kasu. Kui me seda teeme, rõõmustab see Jehoovat, ja see teadmine teeb meid õnnelikuks. (Kog. 12:13.) Kui rakendame ellu, mida oleme piiblit lugedes teada saanud, paraneb meie pereelu ja meil on head suhted usukaaslastega. Tõenäoliselt oled seda isegi kogenud. Lisaks väldime nii paljusid probleeme, mis on nendel, kes ei järgi oma elus piibli põhimõtteid. Kuningas Taavet ütles, et Jehoova seadustest, meeldetuletustest ja korraldustest kinnipidamine „toob suure tasu”. (Laul 19:7–11.) Ilmselt oled sinagi sellega päri.

4. Miks ei pruugi olla kerge elada nii, nagu Jehoova soovib?

 ⁴ Et elada nii, nagu Jehoova soovib, tuleb meil hoolsalt piiblit lugeda ja uurida, et mõista, mida ta meilt ootab. Meil ei pruugi olla aga kerge oma tihedas ajagraafikus selleks aega leida. Vaatame mõningaid soovitusi, mis aitavad meil seda korrapäraselt teha. Samuti vaatame, mis aitab meil loetu üle mõtiskleda ja näha viise, kuidas õpitut ellu rakendada.

VÕTA AEGA PIIBLI LUGEMISEKS

5. Milliseid kohustusi meil on?

⁵ Enamik Jehoova teenijaid elab väga toimekat elu. Piiblil põhinevate kohustuste täitmine nõuab meilt palju aega. Näiteks käib enamik meist tööl, et elatada ennast ja oma perekonda. (1. Tim. 5:8.) Paljud hoolitsevad haigete või eakate vanemate eest. Ja meil kõigil tuleb hoolitseda omaenda tervise eest. Lisaks on meil ülesandeid koguduses ja väga oluline on osaleda kuulutustöös. Kui mõelda kõigile nendele kohustustele, mis meil on, siis kuidas leida aega selleks, et korrapäraselt piiblit lugeda, loetu üle mõtiskleda ja töötada selle kallal, et seda ellu rakendada?

6. Mida tuleks teha, et saaksime lugeda piiblit regulaarselt? (Vaata ka pilti.)

⁶ Piiblilugemine peaks olema kristlasele esmatähtis. (Filipl. 1:10.) Laulude raamatu avasõnades öeldakse: „Õnnelik on inimene, ... kes tunneb rõõmu Jehoova seadusest ja loeb ta seadust mõttega päeval ja ööl.” (Laul 1:1, 2.) Seega tuleb meil piibli lugemiseks aega võtta. Millal oleks seda kõige parem teha? See on igaühe puhul erinev. Oluline on aga valida selline  aeg, mis lubab sul seda teha regulaarselt. Victor ütleb: „Mulle meeldib piiblit lugeda hommikuti. Kuigi ma pole hommikuinimene, on siis vähem tegureid, mis võiksid tähelepanu kõrvale juhtida. Mu pea on selge ja ma saan paremini keskenduda.” Võib-olla tunned sedasama. Igal juhul tasub mõelda, mis on sinu jaoks kõige parem aeg piiblit lugeda.

MÕTISKLE LOETU ÜLE

7., 8. Millest tuleks piiblit lugedes hoiduda? Too näide.

⁷ Tõsiasi on see, et me võime korraga palju lugeda, ilma et me loetusse süveneksime. Kas sa oled vahel midagi lugenud ja hiljem tundnud, et sa ei suuda midagi meenutada? Seda on ilmselt juhtunud meie kõigiga. Ja paraku võib seda juhtuda ka piiblit lugedes. Võib-olla oleme seadnud endale eesmärgi lugeda iga päev teatud hulga peatükke. See on väga hea. Meil tulekski seada endale eesmärke ja püüda neid ka täita. (1. Kor. 9:26.) Ent piibli lugemisest üksi ei piisa. Et sellest kasu oleks, on vaja midagi enamat.

⁸ Mõtleme järgmisele näitele. Taimed vajavad eluspüsimiseks vett. Kui aga lühikese aja jooksul sajab liiga palju, ei suuda maa vett vastu võtta ja see pole taimedele hea. See näide aitab mõista, et kui loeksime piiblit kiirustades ja palju korraga, ei suudaks me loetut vastu võtta, meelde jätta ja ellu rakendada. (Jaak. 1:24.)

9. Mida tuleks teha, kui kipume piiblit lugedes kiirustama?

⁹ Mida teha, kui sa kipud kiirustades lugema? Võta hoogu maha ja püüa mõtiskleda selle üle, mida just lugesid. See ei pea olema mingi pikk ega keeruline protsess. Samuti võid  otsustada lugemiseks eraldatud aega pikendada, et jääks aega ka mõtisklemiseks, või siis hoopis lugemisosa lühendada. Victor ütleb: „Ma ei loe korraga palju, võib-olla ühe peatüki. Kuna ma loen hommikuti, saan pärast terve päeva jooksul mõelda sellele, mida lugesin.” Millist meetodit sa ka ei kasutaks, on tähtis lugeda sellises tempos, mis võimaldab sul loetusse süveneda. (Laul 119:97; vaata kasti „ Millele piiblit lugedes mõelda”.)

10. Too näide, kuidas piibliteksti üle mõtiskleda. (1. Tess. 5:17, 18.)

¹⁰ Hoolimata sellest, millal või kui kaua sa korraga piiblit loed, püüa alati mõelda sellele, kuidas neid mõtteid ellu rakendada. Kui oled mingi osa ära lugenud, küsi endalt: „Kuidas ma saaksin loetu järgi toimida juba nüüd või tulevikus?” Oletame, et loed salme 1. Tessalooniklastele 5:17, 18 (loe). Pärast nende kahe salmi lugemist võiksid peatuda ja mõelda sellele, kui sageli sa palvetad ja kui sisukad on sinu palved. Võiksid mõelda ka sellele, mille eest sa oled tänulik. Püüa näiteks leida kolm asja, mille eest Jehoovat tänada. Vaid mõni minut sellist keskendunud mõtiskelu aitab sul piiblit paremini mõista ja selle järgi tegutseda. Mõtle, kui palju kasu see toob, kui sa iga päev pärast piibliosa lugemist seda teed. Mida aga teha siis, kui näed, et on veel nii palju, mille kallal peaksid tööd tegema?

SEA JÕUKOHASEID EESMÄRKE

11. Mis võib meid vahel heidutada? Too näide.

¹¹ Piiblit lugedes võime vahel päris heituda, kui mõtleme sellele, kui palju on meil veel vaja enda juures parandada. Oletame, et esmaspäeval loed sa piiblisalme, kust tuleb välja, et me ei tohiks olla erapoolikud. (Jaak. 2:1–8.) Sa mõistad, et ka sul tuleb selles suhtes midagi ette võtta. See on suurepärane. Teisipäeval loed salme, mis kutsuvad üles talitsema oma keelt. (Jaak. 3:1–12.) Sa adud, et sinu jutt on vahel negatiivne, ja tunned, et peaksid olema teistega suheldes julgustavam. Kolmapäeval loed sa piiblisalme, mis hoiatavad meid saamast maailma  sõbraks. (Jaak. 4:4–12.) Sa mõistad, et peaksid olema meelelahutuse suhtes valivam. Ja neljapäeval tunned, et kõigi nende muudatuste tegemine käib sul lihtsalt üle jõu.

12. Miks sa ei peaks end halvasti tundma, kui mõistad piiblit lugedes, et pead tegema muudatusi? (Vaata ka allmärkust.)

¹² Kui mõistad, et sul tuleb muudatusi teha, siis pole põhjust end halvasti tunda. See näitab, et sul on õige hoiak. Alandlik inimene, kes on enda vastu aus, loeb piiblit, et näha, mida tal tuleks enda juures muuta. a Pea meeles, et uude isiksusse riietumine on kestev tegevus. (Kol. 3:10.) Mis aitab sul seda teha?

13. Kuidas seada endale mõistlikke eesmärke? (Vaata ka pilti.)

¹³ Selle asemel et hakata kohe töötama kõige kallal, mida sul on vaja enda juures muuta, sea endale mõistlikke eesmärke. (Õpet. 11:2.) Proovi järgmist. Tee endale nimekiri sellest, mida tuleks teha, ning seejärel vali välja üks või kaks asja ja jäta teised edaspidiseks. Millest oleks hea alustada?

14. Millest oleks hea alustada?

¹⁴ Sa võid alustada eesmärgist, mida sul on kõige kergem saavutada, või töötada selle kallal, mis näib sulle kõige vajalikum. Kui oled eesmärgi paika pannud, tee selle kohta uurimistööd, kasutades meie väljaannete registrit ja lühiregistrit. Palveta Jehoova poole,  et sa niihästi tahaksid kui ka suudaksid tegutseda oma eesmärgi nimel. (Filipl. 2:13.) Seejärel rakenda ellu seda, mida oled õppinud. Kui näed häid tulemusi, on sul rohkem indu töötada ka mõne teise eesmärgi kallal. Tõsiasi on see, et kui teed edusamme mõnes kristliku elu valdkonnas, on sul tõenäoliselt lihtsam teha seda ka teistes valdkondades.

RAKENDA LOETUT ELLU

15. Mis eristab Jehoova teenijaid paljudest teistest, kes piiblit loevad? (1. Tess. 2:13.)

¹⁵ Mõned inimesed väidavad, et nad on lugenud piiblit kümneid kordi. Kas nad aga usuvad, et see raamat on Jumalalt? Kas nad rakendavad loetut ellu ja lasevad sel end mõjutada? Paraku enamik seda ei tee. Ent nagu esimese sajandi kristlased, mõistavad ka Jehoova tunnistajad, et piibel on Jumala sõna. Lisaks teeme me kõik endast oleneva, et selle õpetuste järgi elada. (Loe 1. Tessalooniklastele 2:13.)

16. Mis aitab meil olla „sellised, kes Jumala sõna järgi tegutsevad”?

¹⁶ Piibli lugemine ja selle õpetuste ellurakendamine ei pruugi olla alati kerge. Meil võib olla raske leida selleks piisavalt aega. Võime kippuda lugema kiirustades ja süvenemata. Samuti võib meid muserdada see, kui näeme, mida kõike on meil vaja enda juures muuta. Jehoova abiga suudame aga kõik takistused ületada. Kui laseme tal end aidata, siis me pole mitte unustavad kuuljad, vaid tegutsejad. Mida rohkem me piiblit loeme ja loetut ellu rakendame, seda õnnelikumad me oleme. (Jaak. 1:25.)