1. Mis võib meile muret põhjustada ja kuidas võib see meid mõjutada?

KAS sina oled olnud vahel murest murtud? * Võib-olla oled masendunud kellegi sõnade või tegude pärast. Või muretsed millegi pärast, mida sa ise ütlesid või tegid. Näiteks oled teinud mingi vea ja oled mures, kas Jehoova üldse kunagi sulle andestab. Mis veelgi hullem, mure alla mattunult võid sa mõelda, et ilmselt pole sul piisavalt usku ja et sa pole midagi väärt. Kuid kas see on tõesti nii?

2. Milliste piiblitegelaste elust võib näha, et mures olemine ei tähenda usupuudust?

² Mõtleme mõnele piiblitegelasele. Saamueli emal Hannal oli tugev usk. Siiski oli ta murest vaevatud, kuna üks pereliige kohtles teda halvasti. (1. Saam. 1:7.) Paulusel oli samuti tugev usk, kuid teda rõhus „mure kõigi koguduste pärast”. (2. Kor. 11:28.) Ka Taavet oli tugeva usuga mees ja Jehoova armastas teda väga. (Ap. t. 13:22.) Ometi tegi ta vigu, mis matsid ta murekoorma alla. (Laul 38:4.) Jehoova lohutas ja trööstis igaühte neist. Uurime, mida me saame nende lugudest õppida.

3. Kuidas võivad teiste sõnad meile valu põhjustada?

³ Teiste solvavad sõnad või teod võivad meile valu  põhjustada. Eriti peab see paika siis, kui tegemist on meie sõbra või sugulasega. Me võime mõelda, et nüüd on meie suhted rikutud. Vahel võib keegi meile haiget teha mõtlematute sõnadega, mis on kui mõõgatorked. (Õpet. 12:18.) Mõni võib isegi tahtlikult meid oma sõnadega rünnata. Üks õde sai seda omal nahal tunda. Ta sõnab: „Mõni aasta tagasi hakkas üks hea sõber minu kohta internetis laimu levitama. See tegi mulle väga haiget. Ma ei suutnud mõista, miks ta mulle niimoodi otsekui noa selga lööb.” Kui sulle teeb haiget mõni lähedane sõber või pereliige, siis võib palju õppida Hanna loost.

4. Milliseid raskusi Hannal oli?

⁴ Hannal oli üsna keerulisi probleeme. Ta ei saanud palju aastaid lapsi. (1. Saam. 1:2.) Iisraelis peeti lastetust needuseks. (1. Moos. 30:1, 2.) Seepärast tundis Hanna end väga halvasti. Tema olukorra tegi veel raskemaks see, et tema abikaasa teine naine Peninna sünnitas lapsi. Peninna pidas Hannat oma rivaaliks ja „muudkui solvas Hannat, et teda endast välja viia”. (1. Saam. 1:6.) Hanna oli selle pärast väga kurb. Ta nuttis ega söönud midagi ning oli suures hingevalus. (1. Saam. 1:7, 10.) Kuidas leidis ta viimaks lohutust?

5. Kuidas aitas Hannat palve?

⁵ Hanna rääkis avameelselt oma tunnetest Jehoovale. Pärast palvetamist selgitas ta oma olukorda ülempreester Eelile. Seepeale ütles Eeli talle: „Mine rahuga! Iisraeli Jumal täitku su soov.” Mis sai edasi? Piiblis öeldakse, et Hanna „läks oma teed ja sõi ning ta nägu polnud enam kurb”. (1. Saam. 1:17, 18.) Palve aitas tal hingerahu tagasi saada.

6. Mida me õpime Hannalt ja tekstist Filiplastele 4:6, 7 palvetamise kohta?

⁶ Me võime saada hingerahu tagasi, kui oleme palves püsivad. Hanna rääkis oma taevase isaga pikalt. (1. Saam. 1:12.) Ka meie võime Jehoovale põhjalikult rääkida oma muredest, hirmudest ja eksimustest. Meie palved ei pea olema poeetilised ega täiusliku ülesehitusega. Võib isegi juhtuda, et räägime oma tunnete tõttu kibedaid sõnu. Kuid  Jehoova ei väsi kunagi meid kuulamast. Kui me palvetame, on meil tarvis pidada meeles ka nõuannet tekstis Filiplastele 4:6, 7 (loe). Paulus ergutab meid väljendama tänu. Meil on nii palju põhjuseid seda teha. Näiteks võime Jehoovat tänada eluanni, tema loomistöö, tema truu armastuse ja meie imelise tulevikulootuse eest. Mida me aga veel Hanna loost õpime?

7. Mida Hanna koos abikaasaga korrapäraselt tegi?

⁷ Hoolimata raskustest käis Hanna koos abikaasaga Siilos Jehoovat kummardamas. (1. Saam. 1:1–5.) Just telkpühamu juures julgustas teda ülempreester Eeli, väljendades lootust, et Jehoova vastab ta palvele. (1. Saam. 1:9, 17.)

8. Kuidas saavad koosolekud meid aidata? Selgita.

⁸ Me võime saada hingerahu tagasi, kui käime edasi koguduse koosolekutel. Koosoleku avapalves palutakse tihti Jumalalt püha vaimu. Rahu on selle vaimu vilja üks osa. (Gal. 5:22.) Kui käime koosolekutel ka siis, kui meil on mingi murekoorem, anname Jehoovale ja usukaaslastele võimaluse meid julgustada. Palve ja koosolekud on tähtsad abinõud, mille kaudu Jehoova meid trööstib. (Heebr. 10:24, 25.) Aga mõtleme nüüd veel ühele õpetusele Hanna loos.

9. Mis Hanna olukorras ei muutunud, kuid mis siiski muutus?

⁹ Hanna mure põhjused ei kadunud üleöö. Kui ta kogudusetelgi juurest koju tagasi tuli, pidi ta ikka Peninnaga samas peres koos edasi elama. Ja Piibel ei näita, et Peninna suhtumine oleks muutunud. Niisiis pidi Hanna tõenäoliselt edaspidigi taluma tema salvavaid sõnu. Kuid Hanna oli saanud tagasi oma meelerahu ja suutis seda hoida. Pane tähele, et kui ta jättis asja Jehoova hoolde, ei olnud ta enam mure alla mattunud. Ta lasi Jehooval end lohutada ja rahustada. Hiljem õnnistas Jehoova Hannat mitme lapsega. (1. Saam. 1:19, 20; 2:21.)

10. Mida me veel Hanna loost õpime?

¹⁰ Me võime saada hingerahu tagasi isegi siis, kui meie mure põhjused ei kao. Kuigi me palvetame tuliselt ja käime ustavalt koosolekutel, ei pruugi kõik probleemid kaduda. Ent Hanna loost võime õppida, et miski ei takista Jehoovat meid trööstimast. Jehoova ei unusta meid kunagi. Varem või hiljem tasub ta meile ustavuse eest. (Heebr. 11:6.)

11. Mis põhjustas Paulusele muret?

¹¹ Paulusel oli muretsemiseks palju põhjuseid. Kuna ta armastas oma vendi ja õdesid, läksid nende probleemid talle südamesse. (2. Kor. 2:4; 11:28.) Apostliameti tõttu tuli tal teha tegemist vastastega, kes teda peksid ja vangi panid. Vahel pidi ta elama puuduses. (Filipl. 4:12.) Vähemalt kolm korda elas ta üle laevahuku. Võib vaid kujutleda, mida ta tundis, kui pidi taas laevale astuma. (2. Kor. 11:23–27.) Mis aitas Paulusel muredega toime tulla?

12. Mis kergendas Pauluse murekoormat?

¹² Paulus oli mures, kui tema usukaaslastel oli probleeme, kuid ta ei püüdnud  ise kõiki neid probleeme lahendada. Ta oli tasakaalukas ja palus teisi appi, et koguduste eest hoolitseda. Näiteks usaldas ta kaalukaid ülesandeid niisugustele usaldusväärsetele meestele nagu Timoteos ja Tiitus. Selliste tublide vendade töö kahtlemata kergendas Pauluse murekoormat. (Filipl. 2:19, 20; Tiit. 1:1, 4, 5.)

13. Milles saavad kogudusevanemad Paulust eeskujuks võtta?

¹³ Palu teistelt abi. Ka tänapäeval on kogudusevanemad mures usukaaslaste pärast, kel on raskusi. Kuid sellel, mida üks kogudusevanem suudab teha, on piirid. Tasakaalukus ajendab teda teistelt pädevatelt vendadelt abi paluma. Samuti annab ta noorematele vendadele väljaõpet, et nood võiksid aidata Jumala karja eest hoolt kanda. (2. Tim. 2:2.)

14. Mille pärast Paulus ei muretsenud ja mida me temalt õpime?

¹⁴ Tunnista, et vajad julgustust. Paulus oli alandlik ja seepärast oli tal hea meel, kui sõbrad teda julgustasid. Ta tunnistas, et vajab seda, ja ta ei muretsenud selle pärast, et võib näida teistele nõrgana. Näiteks kirjutas ta Fileemonile: „Kui ma kuulsin sinu armastusest, valmistas see mulle palju rõõmu ja heameelt, sest sa oled kosutanud pühade südant.” (Fileem. 7.) Paulus mainis mitut usukaaslast, kes olid teda hädaajal palju julgustanud. (Kol. 4:7–11.) Kui meie tunnistame alandlikult, et vajame julgustust, toetavad vennad ja õed meid meeleldi.

15. Mida Paulus tegi, kui tal oli raske aeg?

¹⁵ Ammuta jõudu Jumala sõnast. Paulus teadis, et pühakirjast leiab lohutust. (Rooml. 15:4.) Samuti sai ta sealt tarkust, mis aitas tal raskustega hakkama saada. (2. Tim. 3:15, 16.) Roomas teist korda vangis olles adus Paulus, et tema elu läheneb lõpule. Mida ta sellises raskes olukorras ette võttis? Ta palus Timoteosel kiiresti tema juurde tulla ja võtta kaasa rullraamatud. (2. Tim. 4:6, 7, 9, 13.) Need olid osad heebrea pühakirjast, mida ta soovis lugeda ja uurida. Kui jäljendame Paulust, uurides korrapäraselt Piiblit, saab Jehoova selle  kaudu meid trööstida mistahes katsumustes.

16. Millise murekoorma Taavet ise endale tekitas?

¹⁶ Taavet tegi midagi väga halba. Ta rikkus abielu Batsebaga ja korraldas asjad nii, et tolle mees hukkuks. Lisaks püüdis ta mõnda aega neid tegusid varjata. (2. Saam. 12:9.) Ta ei kuulanud oma südametunnistuse häält. See kahjustas tema suhteid Jumalaga ning tõi talle nii emotsionaalseid kui ka füüsilisi kannatusi. (Laul 32:3, 4.) Mis aitas Taavetil toime tulla murekoormaga, mille ta ise oli põhjustanud? Mis aitab meid, kui oleme teinud ränga vea?

17. Kuidas ilmneb tekstist Laul 51:1–4 Taaveti siiras kahetsus?

¹⁷ Palu andestust. Taavet pöördus lõpuks palves Jehoova poole. Ta tunnistas oma patud üles ja kahetses südamest. (Loe Laul 51:1–4.) See tõi talle suurt kergendust. (Laul 32:1, 2, 4, 5.) Kui sina oled teinud ränga patu, siis ära püüa seda varjata. Räägi oma eksimusest avameelselt Jehoovale. See toob sulle mõningast kergendust. Ent kui sa tahad oma head suhted Jehoovaga taastada, on sul vaja teha midagi enamat, kui vaid palvetada.

18. Kuidas Taavet distsiplineerimisse suhtus?

¹⁸ Suhtu distsiplineerimisse õigesti. Kui Jehoova saatis prohvet Naatani Taaveti pattu paljastama, ei õigustanud Taavet end ega püüdnud oma patusüüd vähendada. Ta tunnistas otsekohe, et on teinud pattu mitte ainult Batseba abikaasa, vaid eelkõige Jehoova vastu. Taavet suhtus distsiplineerimisse õigesti ja Jehoova andestas talle. (2. Saam. 12:10–14.) Kui oled teinud ränga patu, on sul vaja rääkida Jehoova määratud karjastega. (Jaak. 5:14, 15.) Seejuures peaksid sa hoiduma end õigustamast. Mida kiiremini sa õppust võtad, seda kiiremini saad tagasi rahu ja rõõmu.

19. Mida meil tuleks otsusekindlalt teha?

¹⁹ Hoidu otsustavalt samu vigu kordamast. Taavet teadis, et ta vajab Jehoova abi, kui tahab samu vigu vältida. (Laul 51:7, 10, 12.) Kui Jehoova oli talle andestanud,  tegi Taavet kindla otsuse hoiduda valedest mõtetest. Tänu sellele sai ta tagasi oma sisemise rahu.

20. Kuidas me saame näidata, et hindame Jehoova andestust?

²⁰ Me saame näidata, et hindame Jehoova andestust, kui palume temalt andeks, suhtume distsiplineerimisse õigesti ja hoidume otsustavalt oma vigu kordamast. Kui me nii toimime, saame tagasi oma sisemise rahu. James, kes tegi ränga patu, koges seda. Ta ütleb: „Kui oma patust kogudusevanematele rääkisin, tundsin, otsekui oleks raske koorem mu õlgadelt langenud. Minu meelerahu tuli tasapisi tagasi.” On tõesti hea teada, et „Jehoova on ligi neile, kelle süda on murtud, ta päästab need, kel on purukspekstud vaim”. (Laul 34:18.)

21. Kuidas me saame lasta Jehooval end trööstida?

²¹ Kuna lõpp läheneb, on meil ilmselt üha rohkem põhjuseid muretsemiseks. Kui sul on muremõtteid, ära viivita Jehoovalt abi otsimisega. Uuri hoolega Piiblit. Võta eeskuju Hannast, Paulusest ja Taavetist. Palu oma taevast isa, et ta aitaks sul oma muresid analüüsida. (Laul 139:23.) Lase tal end aidata, eriti siis, kui sul endal pole võimalik oma olukorda parandada. Kui sa seda teed, siis võid tunda nagu laulukirjutaja, kes ütles Jehoovale: „Kui mure mind enda alla mattis, siis sa trööstisid ja rahustasid mind.” (Laul 94:19.)