1., 2. Kuidas me peaksime teksti Matteuse 5:11 järgi suhtuma katsumustesse?

JEESUS ütles, et tema järelkäijad on õnnelikud. Samas ta hoiatas, et neid, kes teda armastavad, tabavad katsumused. (Matt. 10:22, 23; Luuka 6:20–23.) Meil on hea meel, et oleme Kristuse jüngrid. Ent kuidas me end tunneme, kui mõtleme sellele, et meie perekond võib hakata meile vastupanu osutama, valitsus võib hakata meid taga kiusama ning töö- või koolikaaslased võivad avaldada meile survet teha midagi väära? Mõistagi võib see panna meid muretsema.

² Tavaliselt ei peeta tagakiusamist põhjuseks rõõmustada. Ent Jumala sõna ütleb, et just nii me peaksime sellesse suhtuma. Jaakobus kirjutas, et selle asemel et katsumuste korral üleliia muretseda, peaksime tundma neist rõõmu. (Jaak. 1:2, 12.) Ja Jeesus ütles, et peaksime olema õnnelikud isegi siis, kui meid taga kiusatakse. (Loe Matteuse 5:11.) Kuidas me saame raskustest hoolimata rõõmu säilitada? Me võime paljugi õppida, kui uurime Jaakobuse mõtteid, mis ta kirjutas algkristlastele. Kõigepealt vaatame, mis raskustega need kristlased silmitsi seisid.

3. Mis juhtus varsti pärast seda, kui Jaakobus sai Jeesuse jüngriks?

³ Varsti pärast seda, kui Jaakobus sai oma poolvenna Jeesuse jüngriks, hakati Jeruusalemma kristlasi taga  kiusama. (Ap. t. 1:14; 5:17, 18.) Ja kui mõrvati Jeesuse jünger Stefanos, põgenesid paljud kristlased Jeruusalemmast ja „hajusid üle kogu Juudamaa ja Samaaria” Küprose ja Antiookiani välja. (Ap. t. 7:58–8:1; 11:19.) Võime vaid kujutleda, mida Jeesuse jüngrid läbi elasid. Siiski kuulutasid nad innukalt head sõnumit kõikjal, kuhu nad läksid, ja rajasid kogudusi üle kogu Rooma impeeriumi. (1. Peetr. 1:1.) Ent tunduvalt suuremad raskused ootasid neid veel ees.

4. Millised raskused algkristlasi veel tabasid?

⁴ Algkristlastel oli igasuguseid katsumusi. Näiteks aastal 50 m.a.j käskis keiser Claudius kõigil juutidel Roomast lahkuda. Seega pidid ka need juudid, kes olid saanud kristlasteks, oma kodud maha jätma ja mujale kolima. (Ap. t. 18:1–3.) Umbes aastal 61 kirjutas Paulus, et tema kaaskristlasi on avalikult solvatud, vangi heidetud ja nende vara on röövitud. (Heebr. 10:32–34.) Ja loomulikult oli kristlaste seas ka vaeseid ja haigeid. (Rooml. 15:26; Filipl. 2:25–27.)

5. Milliseid küsimusi me arutama hakkame?

⁵ Kui Jaakobus enne aastat 62 oma kirja kirjutas, teadis ta hästi, milliseid raskusi on tema vendadel ja õdedel. Jehoova lasi Jaakobusel kirjutada neile kristlastele, et anda neile nõu, kuidas mitte kaotada oma rõõmu. Uurime nüüd Jaakobuse kirja ja vastame järgmistele küsimustele. Millisest rõõmust Jaakobus kirjutas? Mis võib röövida kristlase rõõmu? Kuidas aitavad tarkus, usk ja julgus meil raskustest hoolimata säilitada oma rõõmu?

6. Miks on kristlane rõõmus ka siis, kui teda tabavad katsumused? (Vt Luuka 6:22, 23.)

⁶ Paljud võivad mõelda, et nad on õnnelikud vaid siis, kui neil on hea tervis, palju raha ja head peresuhted. Kuid Jaakobus kirjutas rõõmust, mis on vaimu vili ja mis ei sõltu inimese olukordadest. (Gal. 5:22.) Kristlasele annab rõõmu teadmine, et ta meeldib Jehoovale ja et ta järgib Jeesuse eeskuju. (Loe Luuka 6:22, 23; Kol. 1:10, 11.) Meie rõõmu võiks võrrelda leegiga, mis põleb laterna sees. Latern kaitseb leeki tuule ja vihma eest. Meie südames olevat rõõmu ei kustuta see, kui meil on tervise- või rahamuresid. Ja meie rõõmu ei lämmata ka see, kui pereliikmed või teised meid pilkavad või taga kiusavad. Iga korraga, kui vastased püüavad meie rõõmu summutada, saab see hoopis tugevamaks. Kõik sellised usuproovid kinnitavad meile, et oleme tõelised kristlased. (Matt. 10:22; 24:9; Joh. 15:20.) Jaakobus kirjutas: „Pidage lausa rõõmuks, mu vennad, kui teid tabavad mitmesugused katsumused.” (Jaak. 1:2.)

7., 8. Mismoodi katsumused meile kasuks tulevad?

⁷ Jaakobus toob välja veel ühe põhjuse, miks kristlasi ei kohuta isegi rängad katsumused. Ta ütleb: „Te teate, et läbiproovitud usk teeb teid vastupidavaks.” (Jaak. 1:3.) Katsumuste läbimist võib võrrelda terase karastamisega. Kui terast kuumutada tules ja seejärel vees maha jahutada, muutub see tugevamaks. Samamoodi tugevdab see, kui me katsumustes vastu peame, meie usku. Jaakobus kirjutas: „Laske ainult vastupidavusel oma töö lõpuni teha, et te oleksite täiuslikud ja veatud.” (Jaak. 1:4.) Kui mõistame, et katsumused teevad meie usu tugevamaks, aitab see meil rõõmuga vastu pidada.

⁸ Jaakobus räägib oma kirjas ka takistustest, mis võivad meie rõõmu röövida. Mis need on ja kuidas me võime neist üle saada?

9. Miks me vajame tarkust?

⁹ Probleem: ei tea, mida teha. Katsumuste korral otsime abi Jehoovalt, et teha otsuseid, mis on talle meelepärased, on abiks meie vendadele-õdedele ja aitavad meil ustavaks jääda. (Jer. 10:23.) Me vajame tarkust, et oskaksime õigesti toimida ja vastata oma vastastele. Kui me ei tea, mida teha, võime tunda  end abitu ohvrina ja kaotada kiiresti oma rõõmu.

10. Mida me peaksime teksti Jaakobuse 1:5 järgi tegema, et saada tarkust?

¹⁰ Lahendus: palu Jehoovalt tarkust. Selleks et saaksime katsumuses rõõmuga vastu pidada, peame kõigepealt paluma Jehoovalt tarkust, et teha häid otsuseid. (Loe Jaakobuse 1:5.) Mida teha aga siis, kui meile tundub, et Jehoova ei vasta meile kohe? Meil tuleb ikka edasi paluda. Jehoovat see ei tüüta, ta ei pahanda meie peale. Meie taevane isa annab meile heldelt tarkust, et peaksime katsumuses vastu. (Laul 25:12, 13.) Kas pole see mitte põhjus rõõmustamiseks, et Jehoova tunneb meile kaasa ja on valmis aitama!

11. Mida me veel peame tegema, et saada tarkust?

¹¹ Kuidas siis Jehoova meile tarkust annab? Ta jagab seda meile piibli kaudu. (Õpet. 2:6.) Selleks tuleb meil piiblit ja sellel põhinevaid väljaandeid iseseisvalt uurida. Kuid üksnes teadmiste omandamisest ei piisa. Me peame Jumala tarkust oma elus rakendama. Jaakobus kirjutas: „Olge sellised, kes Jumala sõna järgi tegutsevad, mitte sellised, kes üksnes kuulavad.” (Jaak. 1:22.) Kui järgime Jumala nõuandeid, oleme rahumeelsemad, mõistlikumad ja halastavamad. (Jaak. 3:17.) Need omadused aitavad meil toime tulla mistahes raskusega, ilma et kaotaksime oma rõõmu.

12. Miks on tähtis piiblit hästi tunda?

¹² Jumala sõna on nagu peegel, mis aitab mõista, mille kallal me peaksime töötama. (Jaak. 1:23–25.) Näiteks võime mõista, et me peaksime ennast paremini valitsema. Jehoova abiga me  õpime, kuidas jääda rahulikuks, kui mõni inimene või probleem meid ärritab. Rahulikkus ja tasadus aitab meil pingelises olukorras paremini toime tulla. Me suudame siis selgemalt mõelda ja teha paremaid otsuseid. (Jaak. 3:13.) On tõesti tähtis piiblit hästi tunda.

13. Miks tuleks meil uurida piiblitegelaste elu?

¹³ Mõnikord me õpime alles omaenda vigadest, kuidas ei peaks käituma. See on aga väga valulik õppimisviis. Palju parem oleks õppida teiste õnnestumistest ja ebaõnnestumistest. Jaakobus õhutas meid võtma endale eeskujuks sellised piiblitegelased nagu Aabraham, Raahab, Iiob ja Eelija. (Jaak. 2:21–26; 5:10, 11, 17, 18.) Need ustavad jumalateenijad suutsid katsumustes vastu pidada, ilma et see oleks röövinud neilt rõõmu. Nende vastupidavus kinnitab meile, et Jehoova abiga suudame seda ka meie.

14., 15. Miks me peaksime oma kahtlustega tegelema?

¹⁴ Probleem: kahtlused. Aeg-ajalt võib meil olla raske mõista mõnd piibli mõtet. Või tunneme, et Jehoova pole vastanud meie palvetele nii, nagu meie lootsime. See võib tekitada meis kahtlusi. Kui me nendega ei tegele, võib see nõrgendada meie usku ja rikkuda suhted Jehoovaga. (Jaak. 1:7, 8.) Nõnda võime kaotada isegi usu oma tulevikulootusse.

¹⁵ Apostel Paulus võrdles meie tulevikulootust ankruga. (Heebr. 6:19.) Ankur hoiab laeva tormi ajal paigal ega lase sel karidele triivida. Kuid ankrust on kasu vaid siis, kui kett, mis seda laevaga ühendab, ei purune. Nagu rooste nõrgestab ankru ketti, nii nõrgestavad kahtlused meie usku. Vastupanu ja probleemide korral võib kahtleja kaotada oma usu sellesse, et Jehoova täidab oma tõotused. Ja kui kaotame oma usu, kaotame ka lootuse. Jaakobus ütles, et „kes kahtleb, on otsekui merelaine, mida tuul tõstab ja sinna-tänna pillutab”. (Jaak. 1:6.) Selline kahtleja ei saa ju kuidagi olla rõõmus.

16. Mida me peaksime tegema, kui meil on kahtlusi?

¹⁶ Lahendus: kõrvalda kahtlused, tugevda oma usku. Tegutse otsustavalt. Prohvet Eelija päevil ei suutnud Jehoova rahvas otsustada, keda teenida. Eelija ütles neile: „Kui kaua te veel olete kahevahel? Kui Jehoova on tõeline Jumal, käige tema järel, kui aga Baal, siis käige tema järel!” (1. Kun. 18:21.) Tänapäeval tuleb meil samamoodi otsustavalt tegutseda. Meil tuleb piiblit uurida, et tõestada endale, et Jehoova on Jumal, et piibel on Jumala sõna ja et Jehoova tunnistajad on tema rahvas. (1. Tess. 5:21.) Kui me seda teeme, hajutab see meie kahtlused ja tugevdab meie usku. Kui vajame selles abi, võime pöörduda kogudusevanemate poole. Tõepoolest, kui soovime säilitada rõõmu Jehoova teenistuses, tuleb meil otsustavalt tegutseda.

17. Mis juhtub, kui me kaotame julguse?

¹⁷ Probleem: julgusekaotus. Jumala sõna ütleb: „Kui raskel ajal meelt heidad, on su jõud kasin.” (Õpet. 24:10.) Heebrea sõna, mis on tõlgitud „meelt heitma”, võib tähendada ka „julgust kaotama”. Kui me kaotame julguse, kaotame kiiresti ka oma rõõmu.

18. Mida vastupidavus tähendab?

¹⁸ Lahendus: toetu Jehoovale, et ta annaks  sulle julgust vastu pidada. Meil on vaja julgust, et raskustes vastu pidada. Ka Jaakobus räägib oma kirjas vastupidavusest. (Jaak. 5:11.) Vastavat kreeka sõna saab kasutada kellegi kohta, kes seisab kindlalt oma kohal. See omadus võib tuua meile silme ette sõduri, kes püsib kindlalt ja vankumatult oma positsioonil. Ta ei tagane tolligi, ükskõik kui vihaselt vaenlane ka ei ründaks.

19. Mida me õpime Pauluselt?

¹⁹ Paulus on silmapaistev julguse ja vastupidavuse eeskuju. Mõnikord tundis ta end nõrgana. Kuid ta pidas vastu, sest ta toetus Jehoovale, kes andis talle jõudu. (2. Kor. 12:8–10; Filipl. 4:13.) Kui tunnistame alandlikult, et vajame Jehoova abi, võime meiegi olla sama julged ja tugevad. (Jaak. 4:10.)

20., 21. Milles me võime kindlad olla?

²⁰ Me võime olla kindlad, et katsumused, mis meid tabavad, pole Jehoova karistus. Jaakobus ütles: „Ärgu keegi katsumuse korral öelgu: „See katsumus on mulle Jumalalt.” Sest Jumalat ei saa keegi ahvatleda halba tegema ja ka tema ise ei ahvatle kedagi halba tegema.” (Jaak. 1:13.) Kui me seda usume, saame oma taevase isaga lähedasemaks. (Jaak. 4:8.)

²¹ Jehoova pole muutunud. (Jaak. 1:17.) Ta toetas esimese sajandi kristlasi nende katsumustes ja ta toetab ka igaüht meist tänapäeval. Palu kogu südamest Jehoovalt tarkust, usku ja julgust. Sa võid olla kindel, et ta vastab su palvetele ja aitab sul katsumustes mitte kaotada oma rõõmu.