1., 2. a) Miks on paljudel raske võimulolijaid usaldada? b) Mida me selles artiklis arutame?

 TÄNAPÄEVAL on paljudel raske võimulolijaid usaldada. Nad näevad, kuidas õigus- ja poliitilised süsteemid soosivad rikkaid ja vägevaid ning väänavad vaeste õigust. Piibel ütleb tabavalt: „Inimene on valitsenud inimese üle, tuues sellega palju kahju.” (Kog. 8:9.) Ja ega vaimulikudki paremad pole. Seetõttu ei suuda paljud usaldada ka Jumalat. Niisiis, kui hakkame kellegagi piiblit uurima, on paras pähkel aidata tal hakata usaldama Jehoovat ja neid inimesi, keda Jehoova usaldab. Muidugi ei tule seda teha mitte ainult piibliõpilastel, vaid meil kõigil.

² Ka need, kes on olnud tões juba palju aastaid, ei tohi unustada, et Jehoova tegutsemisviis on alati parim. Siiski võib vahel tekkida olukordi, mis meie usalduse Jehoova vastu proovile panevad. Selles artiklis arutame kolme niisugust valdkonda: 1) küsimusi tekitavad piiblilood, 2) Jehoova organisatsiooni juhendid ja 3) tulevased katsumused.

3. Kuidas võivad piiblilood meie usalduse Jehoova vastu proovile panna?

 ³ Piiblit lugedes võib meil vahel Jehoova otsuste kohta küsimusi tekkida. Näiteks 4. Moosese raamatust näeme, et Jehoova määras mehele, kes hingamispäeval  puid korjas, surmanuhtluse. 2. Saamueli raamat aga räägib, et sajandeid hiljem andis Jehoova kuningas Taavetile andeks abielurikkumise ja mõrva. (4. Moos. 15:32, 35; 2. Saam. 12:9, 13.) Miks andestas Jehoova Taavetile nii rängad patud, kuid mõistis surma mehe, kelle süütegu näib palju väiksem? Vastuse saamiseks mõelgem kolmele tõsiasjale, mida tasub piiblit lugedes alati meeles hoida.

4. Mida me õpime tekstidest 1. Moosese 18:20, 21 ja 5. Moosese 10:17?

⁴ Piibel ei avalda iga sündmuse kohta kõiki üksikasju. Mis puutub Taavetisse, siis me teame, et tal oli tehtu pärast siiralt kahju. (Laul 51:2–4.) Kuid milline inimene oli mees, kes rikkus hingamispäevaseadust? Kas ta kahetses oma tegu? Kas ta oli Jehoova seadusi ka varem rikkunud? Kas võib olla, et ta oli ignoreerinud või isegi põlastanud talle antud hoiatusi? Piibel seda ei ütle. Küll aga teame, et Jehoova on „Jumal, kelles pole ülekohut”. (5. Moos. 32:4.) Ta võtab alati arvesse kõiki fakte ega tugine otsuste tegemisel kunagi kuuldustele, eelarvamustele ega muule, mis võib mõjutada inimeste otsuseid. (Loe 1. Moosese 18:20, 21; 5. Moosese 10:17.) Mida paremini me Jehoovat ja tema põhimõtteid tunneme, seda enam tema otsuseid usaldame. Nii et kui mõni piiblilugu tekitab küsimusi, millele me ei saa kohe vastust, oleme kindlad, et „Jehoova on õige kõigil oma teedel”. (Laul 145:17.)

5. Kuidas mõjutab ebatäius meie õiglustaju? (Vaata ka kasti „ Meie õiglustaju moonutab ebatäius”.)

⁵ Meie õiglustaju on vildakas. Jumal on loonud meid endasarnaseks, seega on meil väga tugev õiglustunne. (1. Moos. 1:26.) Kuid ebatäiuse tõttu ei suuda me alati anda objektiivseid hinnanguid, isegi kui arvame, et meil on olukorrast tervikpilt. Näiteks Joona oli väga pahane, kui Jehoova otsustas halastada Niineve elanikele, kes oma patte kahetsesid. (Joona 3:10–4:1.) Ent tänu Jehoova otsusele jäi üle  120 000 inimese ellu. On selge, et Joona oli see, kes oli asjast valesti aru saanud, mitte Jehoova.

6. Miks pole Jehoova kohustatud selgitama oma otsuste tagamaid?

⁶ Jehoova pole kohustatud oma otsuste tagamaid selgitama. Tõsi, vahel on ta lubanud oma teenijatel väljendada muret seoses millegagi, mida ta on teinud või kavatseb teha. (1. Moos. 18:25; Joona 4:2, 3.) Ja mõnikord on ta oma otsuste tagamaid ka selgitanud. (Joona 4:10, 11.) Kuid ta pole kohustatud seda tegema. Loojana ei vaja ta oma loodute heakskiitu ei enne ega pärast tegutsemist. (Jes. 40:13, 14; 55:9.)

7. Mis võib olla meile raske ja miks?

⁷ Ilmselt ei kahtle me selles, et Jehoova toimib alati õigesti. Hoopis raskem on aga usaldada mehi, kellele ta on andnud organisatsioonis vastutust. Võib tekkida olukordi, kus mõtleme, kas nad tõesti järgivad Jehoova juhatust või tegutsevad omatahtsi. Nii võisid mõelda ka mõned piibliaegadel. Võtame  kolmandas lõigus toodud näited. Mõni hingamispäeva rikkunud mehe sugulane võis kahelda, kas Mooses ikka pidas Jehoovaga nõu, enne kui surmaotsus välja kuulutati. Ja mõni hett Uurija sõber võis mõelda, et Taavet pääses teenitud karistusest üksnes tänu oma positsioonile. Fakt on aga see, et kui me ei usalda neid, keda Jehoova usaldab, ei usalda me tegelikult teda ennast.

8. Kuidas juhtis Jehoova oma rahvast esimesel sajandil ja kuidas teeb ta seda meie ajal? (Apostlite teod 16:4, 5.)

⁸ Tänapäeval juhib Jehoova oma organisatsiooni maist osa ustava ja aruka orja ehk juhtiva kogu kaudu. (Matt. 24:45.) Nagu esimesel sajandil, hoolitseb juhtiv kogu ka praegusel ajal kogu Jumala rahva eest, ükskõik, kus nad ka ei elaks, ning annab kogudusevanematele juhendeid. (Loe Apostlite teod 16:4, 5.) Kogudusevanemad omakorda hoolitsevad selle eest, et kogudus oleks juhenditega kursis. Kui järgime organisatsiooni ja kogudusevanemate juhatust, näitame, et usaldame Jehoovat.

9. Millisel juhul ei pruugi olla kerge kogudusevanemate otsust toetada ja miks?

⁹ Kogudusevanemate otsuseid toetada pole alati kerge. Näiteks on viimastel aastatel paljusid kogudusi ja ringkondi ümber organiseeritud. Et kuningriigisaale võimalikult hästi ära kasutada, on osal kuulutajatel palutud minna teise kogudusse. Kui seda palutakse teha meil, võib see tähendada, et me ei saa enam sõprade ja sugulastega samas koguduses olla. Kas aga Jehoova suunab konkreetselt iga õe ja venna määramist ühte või teise kogudusse? Ei. Seetõttu võibki olla raske kogudusevanemate otsust toetada. Kuid Jehoova usaldab kogudusevanemaid ja on jätnud selle otsuse nende teha. Meiegi peaksime neid usaldama. *

10. Miks peaksime kogudusevanemate otsuseid toetama? (Heebrealastele 13:17.)

 ¹⁰ Miks peaksime toetama kogudusevanemate otsuseid ka siis, kui need ei ühti meie eelistustega? Sest nii hoiame Jehoova rahva ühtsust. (Efesl. 4:2, 3.) Koguduses, kus kõik järgivad vanematekogu otsuseid, on mõnus õhkkond. (Loe Heebrealastele 13:17.) Samuti näitame nii, et usaldame Jehoovat, kes on meid kogudusevanemate hoolde andnud. (Ap. t. 20:28.)

11. Mis aitab meil kogudusevanemate juhendeid usaldada?

¹¹ Meil on kogudusevanemate juhendeid kergem usaldada, kui peame meeles, et enne koguduse asjade arutamist paluvad nad Jehoovalt püha vaimu. Samuti kaaluvad nad hoolega, millised piibli põhimõtted on asjaga seotud, ja uurivad organisatsioonilt saadud juhendeid. Nad soovivad kogu südamest Jehoovale meeldida ja teevad oma parima, et tema rahva eest võimalikult hästi hoolitseda. Nad teavad, et neil tuleb oma kohustuste täitmise kohta Jumalale aru anda (1. Peetr. 5:2, 3.) Mõtle ka sellele: maailmas, mis on rassiliselt, religioosselt ja poliitiliselt niivõrd killustunud, valitseb Jehoova rahva seas ühtsus. See on võimalik üksnes tänu sellele, et Jehoova õnnistab oma organisatsiooni.

12. Kuidas teevad kogudusevanemad kindlaks, kas patustanu kahetseb tehtut?

¹² Jehoova on andnud kogudusevanematele vastutuse kogudust puhtana hoida. Kui kristlane teeb tõsist pattu, tuleb kogudusevanematel otsustada, kas ta võib kogudusse jääda. Muu hulgas teevad nad kindlaks, kas inimene tõesti kahetseb tehtut. Ta võib küll väita, et kahetseb, ent kuidas ta tehtusse suhtub? Kas ta on otsustanud pattu mitte korrata? Kui patuni viis halb seltskond, siis kas ta on valmis nende inimestega läbikäimise lõpetama? Kogudusevanemad kaaluvad kõiki fakte piibli põhimõtete valguses ja võtavad arvesse patustanu hoiakut. Seejärel otsustavad nad, kas ta võib kogudusse edasi jääda või tuleb ta kogudusest eemaldada. (1. Kor. 5:11–13.)

13. Millised mõtted võivad tekkida, kui kogudusest eemaldatakse meie sugulane või sõber?

¹³ Kui kogudusevanemad leiavad, et inimene tuleks kogudusest eemaldada, võib see meie usalduse Jehoova vastu proovile panna. Kui eemaldatu ei ole meie hea sõber ega sugulane, on kogudusevanemate otsusega ilmselt lihtne nõustuda. Kui ta aga on meile lähedane inimene, võime mõelda, kas vanemad ikka võtsid arvesse kõiki fakte ja kas nende otsus tõesti peegeldab Jehoova seisukohta. Mis aitab meil kogudusevanemate otsusesse õigesti suhtuda?

14. Mis aitab meil sugulase või sõbra eemaldamisse õigesti suhtuda?

¹⁴ Meil tuleks meeles pidada, et Jehoova on see, kes on käskinud mittekahetsevad patustajad kogudusest eemaldada. Kui patustajal lubataks kogudusse edasi jääda, võiks ta teistele halba mõju avaldada. (Gal. 5:9.)  Pealegi ei pruugiks ta sel juhul oma patu tõsidusest aru saada ja tal poleks erilist motivatsiooni oma mõtlemist ja teguviise muuta, et suhted Jehoovaga taas korda seada. (Kog. 8:11.) Me võime olla kindlad, et kedagi ei eemaldata kogudusest kergekäeliselt. Kogudusevanemad teavad, et nad „ei mõista kohut mitte inimeste, vaid Jehoova nimel”, just nagu seda tegid kohtumõistjad muistses Iisraelis. (2. Ajar. 19:6, 7.)

15. Miks on praegu nii tähtis Jehoovat usaldada?

¹⁵ Lõpu lähenedes on eriti tähtis Jehoovat kõhklematult usaldada. Suure viletsuse ajal võime saada juhendeid, mis paistavad imelikud, ebapraktilised või ebaloogilised. Ka siis ei räägi Jehoova meiega otse, vaid annab juhatust ametisse määratud vendade kaudu. See pole küll aeg vendade juhatuses kahelda, olla umbusklik või mõelda, kas need juhendid on tõesti Jehoovalt või tegutsevad vennad omapäi. Meie käekäik sel kriitilisel ajal sõltub paljuski sellest, kuidas me organisatsiooni juhatusse praegu suhtume. Kui usaldame juhendeid ja võtame neid varmalt kuulda, siis teeme seda tõenäoliselt ka suure viletsuse ajal. (Luuka 16:10.)

16. Mis võib tulevikus meie usalduse Jehoova vastu proovile panna?

¹⁶ Meie usalduse Jehoova vastu paneb proovile ka suure viletsuse lõpus toimuv kohtumõistmine. Praegu me hellitame lootust, et need, kes Jehoovat veel ei teeni, võib-olla ka mõned meie sugulased, pääsevad siiski uude maailma. Kuid Harmagedoonis teeb Jeesus kui Jehoova määratud kohtumõistja iga inimese kohta lõpliku otsuse. (Matt. 25:31–33; 2. Tess. 1:7–9.) Meie arvamusest ei sõltu, kellele Jehoova halastab ja kellele mitte. (Matt. 25:34, 41, 46.) Kas me usaldame sel ajal Jehoova otsuseid või saavad need meile komistuskiviks? On selge, et meil tuleb usaldust Jehoova vastu juba praegu tugevdada. Siis usaldame teda ka tulevikus.

17. Mida head Jehoova kohtumõistmine kaasa toob?

¹⁷ Kujutle, mis tunne sul on, kui Jehoova kohtuotsused on täide viidud.  Vääruskusid pole enam. Kadunud on ka ahne kaubandussüsteem ja valitsused, kes on inimesi rõhunud ja neile kirjeldamatuid kannatusi põhjustanud. Igapäevaelu ei varjuta enam kehv tervis, kõrge iga ega lähedase surmast tingitud kaotusvalu. Saatan ja deemonid on tuhandeks aastaks kinni pandud ja nende mässu tagajärjed on viimaks ometi kõrvaldatud. (Ilm. 20:2, 3.) Kui hea meel meil siis on, et usaldasime Jehoovat ja tema organisatsiooni!

18. Mida me õpime iisraellaste näite varal? (4. Moosese 11:4–6; 21:5.)

¹⁸ Kas ka uues maailmas võib miski meie usalduse Jehoova vastu proovile panna? Mõelgem, mis juhtus veidi pärast seda, kui iisraellased olid Egiptuse orjusest vabanenud. Osa neist hakkas nurisema, kuna nad igatsesid toitu, mida nad Egiptuses olid söönud, ja suhtusid põlgusega mannasse, mida Jehoova neile andis. (Loe 4. Moosese 11:4–6; 21:5.) Kas midagi sarnast võib juhtuda meiega, kui suur viletsus on läbi? Me ei tea, kui palju tööd nõuab Saatana maailma rusude likvideerimine ja maa paradiisiks muutmine. Tõenäoliselt tuleb meil algul taluda mõningaid ebamugavusi. Kas võib olla, et hakkame selle pärast nurisema? Kui oleme praegu tänulikud kõige eest, mida Jehoova meile annab, siis seda tõenäoliselt ei juhtu.

19. Millised olid selle artikli peamised mõtted?

¹⁹ Jehoova tegutseb alati õiglaselt. Olgem selles täiesti kindlad ja usaldagem neid, kelle hoolde Jehoova meid on usaldanud. Ja pidagem meeles, et rahulikkus ja usaldus on meie tugevus. (Jes. 30:15.)