Vaateid Tõotatud Maalt

Beer-Seba — paik, kus kaev tähendas elu

„DAANIST kuni Beer-Sebani.” See fraas on Piibli lugejatele tuttav. Selle all mõeldakse kogu Iisraeli, põhjapiiri äärsest Daanist kuni Beer-Sebani lõunas. Saalomoni valitsuse aegset rahu kirjeldati nii: „Juuda ja Iisrael elasid julgesti, igamees oma viinapuu ja viigipuu all, Daanist kuni Beer-Sebani, kogu Saalomoni eluaja.” — 1. Kuningate 5:5; Kohtumõistjate 20:1.

Kuid Daan ja Beer-Seba ei erinenud üksteisest vaid selle poolest, et nad asetsesid teineteisest kaugel. Näiteks sadas Daanis rohkesti vihma; mööda maad voolasid veed, mis moodustasid Jordani jõe ülemjooksu, nagu on näha parempoolsel fotol. Kui erinev oli Beer-Seba, mis asetses kuival maa-alal mereranniku ja Surnumere lõunatipu vahel.

Beer-Seba piirkonnas oli aastane sademete hulk vaid 15—20 sentimeetrit. Pane seda meeles pidades tähele ülalolevat fotot Beer-Seba linnavaremetega künkast ehk kõrgendikust. * Rohelus, mida sa näed, näitab, et foto on tehtud pärast väheseid talvevihmasid, mil põllud Beer-Seba ümbruses on lühikest aega rohelised. Sealsed tasandikud olid — ja on ka praegu — sobivad teravilja kasvatamiseks.

Kuna see piirkond oli kuiv, tõstetakse Beer-Sebat puudutavates Piibli jutustustes esile kaevusid ja nende kasutamise õigusi. Linn asetses maanteede ja karavaniteede läheduses, mis kulgesid läbi elutu kõrbe kaugele lõunasse. Nagu sa võid ette kujutada, vajasid siit mööduvad või siin peatuvad rändurid enda ja oma loomade jaoks vett. Siin ei vulisenud vesi maa seest välja nagu Daanis, kuid seda sai ammutada kaevudest. Heebrea sõna be’erʹ vihjas iseenesest süvendile või augule, mis tuli maa-aluse vee kättesaamiseks kaevata. Beer-Seba tähendab „Vandekaev” ehk „Seitsmekaev”.

Aabraham elas oma perega kaua Beer-Sebas ja selle ümbruses ning kõik pereliikmed mõistsid kaevude tähtsust. Kui Saara ümmardaja Haagar kõrbesse põgenes, kavatses ta ehk saada vett kaevudest või beduiinidelt, kes neid kasutasid — nagu seegi järgmise lehekülje ülaosas näha olev beduiinitar, kes Siinai poolsaarel kaevust vett ammutab. Kui Aabraham hiljem Haagari koos  tema pahatahtliku pojaga ära ajama pidi, andis ta neile lahkelt kaasa veevarud. Mis juhtus siis, kui vesi otsa lõppes? „Jumal tegi ta silmad lahti, nõnda et ta nägi üht veekaevu; ta läks ning täitis lähkri veega ja andis poisile juua.” — 1. Moosese 21:19.

Kust sai Aabraham Haagari veelähkri täitmiseks vett? Võib-olla kaevust, mille ta oli kaevanud selle paiga läheduses, kuhu ta istutas tamariskipuu. (1. Moosese 21:25—33) Võiks öelda, et teadlased mõistavad nüüd, kui õige oli see, et Aabraham valis tamariski, sest sellel puul on väga väikesed lehed, mis annavad ära vähe niiskust, ja seega suudab ta selle piirkonna kuivusele vaatamata jõudsalt kasvada. — Vaata allolevat pilti.

Seda, et Aabraham kaevas kaevu, mainiti seoses vaidlusega, mis toimus tema ja ühe vilistide kuninga vahel. Veenappuse ja suure töö tõttu, mida sügava kaevu kaevamine nõudis, oli kaev suur väärtus. Tol ajal tähendas kellegi kaevu ilma loata kasutamine tegelikult tema omandiõiguse rikkumist. — Võrdle 4. Moosese 20:17, 19.

Kui sa külastad Beer-Seba linnavaremetega kõrgendikku, võid selle kagunõlval asuvasse sügavasse kaevu vaadata. Keegi ei tea, millal see massiivne kalju kõigepealt läbi raiuti ning selle pealmine pind (mis on näha alloleval pildil) siis kividega tugevdati. Tänapäeva arheoloogid puhastasid seda kolmekümne meetri sügavuseni, jõudmata põhjani. Üks neist möönis: „Tekib kiusatus järeldada, et see kaev oli . . . ’Vandekaev’, kus Aabraham ja Abimelek oma lepingu sõlmisid.” — Biblical Archaeology Review (Ülevaade Piibli arheoloogiast).

Ilmselt kasvas Beer-Seba Piibli aegadel hiljem suuremaks ja sai võimsa väravaga kindlustatud linnaks. Kuid tema olemasolu ja edukuse saladus peitus selle sügavast kaevust saadavas eluliselt tähtsas vees.

[Allmärkus]

[Pildi allikaviide lk 24]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.

[Pildi allikaviide lk 25]

Pictorial Archive (Near Eastern History) Est.