Kristlased ja inimühiskond tänapäeval

„Te olete kõigi rahvaste [viha] all minu nime pärast.” — MATTEUSE 24:9.

1. Mis pidi olema kristlust eristav tundemärk?

MAAILMAST lahusolek oli algkristlasi eristav tundemärk. Oma taevasele Isale Jehoovale esitatud palves ütles Kristus oma jüngrite kohta: „Mina olen neile andnud sinu sõna ja maailm vihkab neid; sest nad ei ole maailmast [„maailma osa”, NW], nõnda nagu mina ei ole maailmast [„maailma osa”, NW].” (Johannese 17:14) Kui Jeesus Pontius Pilaatuse ette kutsuti, ütles ta: „Minu riik ei ole sellest maailmast [„maailma osa”, NW].” (Johannese 18:36) Selle kohta, et algkristlus oli maailmast lahus, annavad tunnistust nii Kristlikud Kreeka Kirjad kui ka ajaloolased.

2. a) Kas pidi Jeesuse järelkäijate ja maailma vahelistes suhetes toimuma aja möödudes mingi muutus? b) Kas pidi Jeesuse Kuningriik saabuma rahvaste uskupööramise kaudu?

² Kas tegi Jeesus hiljem teatavaks, et tema järelkäijate ja maailma vahelistes suhetes toimub mingi muutus ning et tema Kuningriik saabub maailma kristlussepööramise teel? Ei teinud. Mitte miski, mida Jeesuse järelkäijaid inspireeriti pärast tema surma kirjutama, isegi ei viidanud sellisele asjale. (Jakoobuse 4:4 [kirjutatud natuke enne 62. aastat m.a.j.]; 1. Johannese 2:15—17; 5:19 [kirjutatud  umbes 98. aastal m.a.j.]) Vastupidi, Piibel seostab Jeesuse „juuresviibimise” ja sellele järgneva „tulemise” Kuningriigi väes „selle asjadesüsteemi lõpetamisega”, mis saavutab haripunkti selle „lõpus” ehk hävingus. (Matteuse 24:3, 14, NW; 24:29, 30; Taaniel 2:44; 7:13, 14) Tundemärgi hulgas, mille Jeesus oma pa·rou·siʹa ehk juuresviibimise kohta andis, ütles ta oma tõelistele järelkäijatele: „Siis antakse teid viletsusse ja teid tapetakse ja te olete kõigi rahvaste [viha] all minu nime pärast.” — Matteuse 24:9.

Tõelised kristlased tänapäeval

3, 4. a) Kuidas kirjeldab üks katoliiklik entsüklopeedia algkristlasi? b) Milliste sarnaste sõnadega kirjeldatakse Jehoova tunnistajaid ja algkristlasi?

³ Milline tänapäeva religioosne rühmitus on loonud endale hea maine ustavalt kristlikest põhimõtetest kinnipidamise ja sellest maailmast lahushoidmisega, nii et selle liikmeid on vihatud ja taga kiusatud? Tõepoolest, milline ülemaailmne kristlik organisatsioon vastab igas suhtes algkristlaste ajaloolisele kirjeldusele? Viimaste kohta ütleb New Catholic Encyclopedia: „Algkristlik ühiskond, mida peeti esialgu küll lihtsalt mingiks sektiks keset judaistlikku maailma, osutus ainulaadseks oma teoloogilise õpetuse poolest ja eriti veel selle liikmete innukuse poolest, kes teenisid Kristuse tunnistajatena ’kogu Juuda- ja Samaariamaal ja maailma otsani’ (Apostlite teod 1.8).” — 3. köide, lehekülg 694.

⁴ Pane tähele väljendeid „peeti . . . lihtsalt mingiks sektiks”, „ainulaadne . . . õpetuse poolest”, „innukus . . . tunnistajatena”. Ja nüüd pane tähele, kuidas sama entsüklopeedia kirjeldab Jehoova tunnistajaid: „See on üks sekt . . . Tunnistajad on sügavalt veendunud, et maailma lõpp saabub lähiaastatel. See elav uskumus on nähtavasti kõige tugevam jõud, mis ajendab neid raugematu innuga tegutsema. . . . Sekti iga liikme peamine kohus on anda tunnistust Jehoovale, kuulutades Tema lähenevat Kuningriiki. . . . Nad peavad Piiblit oma uskumuste ainsaks allikaks ja käitumisjuhendiks . . . Et inimene saaks olla tõeline tunnistaja, peab ta ühel või teisel viisil tõhusalt kuulutama.” — 7. köide, leheküljed 864—865.

5. a) Mille poolest on Jehoova tunnistajate õpetused ainulaadsed? b) Too näiteid selle kohta, et Jehoova tunnistajate uskumused on Pühakirjaga kooskõlas.

⁵ Mille poolest on Jehoova tunnistajate õpetused ainulaadsed? Teatmeteos New Catholic Encyclopedia mainib mõnda: „Nad [Jehoova tunnistajad] mõistavad Kolmainsuse hukka kui paganliku ebajumalakummardamise . . . Nad peavad Jeesust suurimaks Jehoova tunnistajaks, ’jumalaks’ (nii nad tõlgivad Johannese 1.1), kes on alam ainult Jehoovast. . . . Ta suri inimesena ja äratati üles surematu vaimse Pojana. Tema kannatamine ja surm olid hind, mille ta maksis, et inimkond saaks tagasi õiguse elada igavesti maa peal. Tõelistest tunnistajatest koosnev ’suur rahvahulk’ (Ilm 7.9) loodab tõepoolest maisele Paradiisile; ainult 144000 ustavat (Ilm 7.4; 14.1, 4) võivad saada taevase auhiilguse koos Kristusega. Kurjad hävitatakse täielikult. . . . Ristimine, mida tunnistajad viivad läbi vee alla kastmisega . . . [on] väline sümbol nende pühendumisest Jehoova Jumala teenimisele. . . . Jehoova tunnistajad on äratanud avalikkuse tähelepanu vereülekannetest keeldumisega . . . Nende abielu- ja seksuaalmoraal on küllaltki range.” Jehoova tunnistajad võivad nendes asjades küll ainulaadsed olla, kuid nende seisukoht kõikides nendes küsimustes põhineb kindlalt Piiblil. — Laul 37:29; Matteuse 3:16; 6:10; Apostlite teod 15:28, 29; Roomlastele 6:23; 1. Korintlastele 6:9, 10; 8:6; Ilmutuse 1:5.

6. Millisele seisukohale on Jehoova tunnistajad jäänud? Miks?

⁶ See roomakatoliku teos lisab, et aastal  1965 (mis on ilmselt selle artikli kirjutamise aasta), „ei pidanud tunnistajad ennast veel ühiskonna osaks, milles nad elavad”. Autor mõtles ilmselt, et kui aja möödudes Jehoova tunnistajaid arvuliselt rohkem saab ning nad „sekti tunnusjoonte asemel üha rohkem ja rohkem kiriku tunnusjooni” omaks võtavad, saavad nad selle maailma osaks. Kuid nii ei ole see läinud. Tänapäeval on Jehoova tunnistajad, keda on üle nelja korra rohkem kui 1965. aastal, jäänud ikka selle maailma suhtes samale seisukohale. „Nad ei ole maailma osa”, nii nagu Jeesus ei olnud „maailma osa”. — Johannese 17:16, NW.

Maailmast lahus, kuid mitte vaenulikud

7, 8. Milline tõsiasi, mis käis algkristlaste kohta, käib ka tänapäeva Jehoova tunnistajate kohta?

⁷ Robert M. Grant, kes tsiteeris teise sajandi apologeedi Justinus Märtri kirju algkristlaste kaitseks, kirjutas oma raamatus Early Christianity and Society (Algkristlus ja ühiskond): „Kui kristlased oleksid revolutsionäärid, varjaksid nad ennast, et oma eesmärki saavutada. . . . Nad on keisri parimad liitlased rahu ja heakorra toetamises.” Samamoodi tuntakse tänapäeva Jehoova tunnistajaid kõikjal maailmas kui rahuarmastavaid ja korralikke kodanikke. Kõik valitsusvormid teavad, et neil ei ole Jehoova tunnistajatelt midagi karta.

⁸ Üks Põhja-Ameerika ajakirjatoimetaja kirjutas: „Nõuab sõgedat ja haiglast kujutlusvõimet, et uskuda, nagu võiksid Jehoova tunnistajad endast ühelegi poliitilisele režiimile mingit ohtu kujutada; nad on nii koostöövalmid ja rahuarmastavad, kui üks religioosne rühmitus võib üldse olla.” Oma raamatus L’objection de conscience (Keeldumine südametunnistuse alusel) kirjutab Jean-Pierre Cattelain: „Tunnistajad alluvad võimudele täielikult ja kuuletuvad üldiselt seadustele; nad maksavad oma maksud ja ei püüa valitsusi kahtluse alla seada, muuta või kukutada, sest nad ei vaeva ennast selle maailma asjadega.” Cattelain lisab veel, et ainult siis, kui riik nõuab nende elu, mille nad on täielikult Jumalale pühendanud, keelduvad Jehoova tunnistajad sellele kuuletumast. Selles sarnanevad nad täpselt algkristlastega. — Markuse 12:17; Apostlite teod 5:29.

Valitsevate klasside pooltvalesti mõistetud

9. Milline silmapaistev erinevus valitseb maailmast lahushoidmise küsimuses algkristlaste ja kaasaja katoliiklaste vahel?

⁹ Enamik Rooma keisreid mõistis algkristlasi valesti ja kiusas neid taga. Selle põhjust näidates teatab The Epistle to Diognetus (Kiri Diognetusele), mis on mõningate arvates pärit meie ajaarvamise teisest sajandist: „Kristlased elavad maailmas, kuid nad ei ole sellega tihedalt seotud.” Teisest küljest öeldi teisel Vatikani kirikukogul kiriku dogmaatilises konstitutsioonis, et katoliiklased peaksid „otsima Jumala kuningriiki ilmalikes asjades osalemise kaudu” ja „aitama maailma pühitsemisele seestpoolt kaasa”.

10. a) Kuidas valitsevad klassid algkristlastesse suhtusid? b) Kuidas Jehoova tunnistajatesse tihti suhtutakse ja kuidas nad sellele reageerivad?

¹⁰ Ajaloolane E. G. Hardy ütleb, et Rooma keisrid pidasid algkristlasi „üsnagi põlastusväärseteks entusiastideks”. Prantsuse ajaloolane Étienne Trocmé räägib „põlastusest, mida haritud kreeklased ja Rooma ametikandjad väljendasid [kristlaste] vastu, keda nad pidasid väga imelikuks idamaiseks sektiks”. Rooma Bitüünia provintsi asehalduri Plinius Noorema ja keiser Traianuse vahelisest kirjavahetusest on näha, et valitsevad klassid ei olnud kristluse tegelikust olemusest enamasti teadlikud. Samamoodi mõistavad tänapäeva maailma valitsevad klassid Jehoova tunnistajaid sageli valesti ja isegi põlastavad neid. Kuid see ei üllata ega  kohuta tunnistajaid. — Apostlite teod 4:13; 1. Peetruse 4:12, 13.

’Selle vastu räägitakse igas paigas’

11. a) Mida öeldi algkristlaste kohta, ja mida on öeldud Jehoova tunnistajate kohta? b) Miks Jehoova tunnistajad ei osale poliitikas?

¹¹ Algkristlaste kohta öeldi: „Sellest väärusust on meil teada, et selle vastu igas paigas räägitakse!” (Apostlite teod 28:22) Meie ajaarvamise 2. sajandil väitis paganlik Celsus, et kristlus meeldis ainult inimühiskonna põhjakihile. Samamoodi on Jehoova tunnistajate kohta öeldud, et „enamalt jaolt on nad pärit meie ühiskonna heidikute seast”. Kirikuajaloolane Augustus Neander teatas, et „kristlased olid maailma jaoks nagu surnud inimesed ja nad olid kõikide eluvaldkondade jaoks kasutud; . . . ning küsiti: milliseks muutuks elu kulg, kui kõik oleksid nendetaolised?” Kuna Jehoova tunnistajad hoiduvad poliitikas osalemast, süüdistatakse ka neid sageli selles, et nad on viies ratas inimühiskonna vankri all. Aga kuidas saaksid nad olla poliitilised aktivistid ja samal ajal kuulutada, et Jumala Kuningriik on inimkonna ainus lootus? Jehoova tunnistajad võtavad südamesse apostel Pauluse sõnad: „Võta koos minuga osa viletsuse kannatamisest nagu peab Kristuse Jeesuse tubli sõdur! Ükski, kes on sõjateenistuses, ei anna end argielu askelduste [„tsiviilpüüdluste”, Revised Standard Version] kimpu, kui ta tahab jääda meeldivaks sellele, kes ta on sõduriks kutsunud.” — 2. Timoteosele 2:3, 4, UT.

12. Millises tähtsas asjas Jehoova tunnistajad end algkristlaste sarnaselt maailmast lahus hoiavad?

¹² Oma raamatus A History of Christianity (Kristluse ajalugu) kirjutab professor K. S. Latourette: „Üks vaidlusküsimusi, milles algkristlased Kreeka-Rooma maailmaga vastuollu läksid, oli sõjas osalemine. Esimese kolme sajandi jooksul ei ole üheski kristlikus kirjutises, mis on meie ajani säilinud, õigustatud kristlaste osalemist sõjas.” Edward Gibboni teoses The History of the Decline and Fall of the Roman Empire (Rooma impeeriumi tõusu ja languse ajalugu) öeldakse: „Oli võimatu, et kristlased oleksid oma pühamat kohust salgamata võtnud omaks sõdurite, magistraatide või printside käitumise.” Samamoodi võtavad Jehoova tunnistajad omaks rangelt neutraalse seisukoha ja järgivad Piibli põhimõtteid, mis on toodud Jesaja 2:2—4 ja Matteuse 26:52.

13. Milles Jehoova tunnistajaid süüdistatakse, kuid mida näitavad tõsiasjad?

¹³ Jehoova tunnistajate vaenlased süüdistavad neid perekondade lõhkumises. Tõsi küll, on esinenud juhtumeid, mil perekonnad muutuvad lahkmeelseks, kui üks või mitu perekonnaliiget Jehoova tunnistajateks saavad. Jeesus ennustas, et seda juhtub. (Luuka 12:51—53) Kuid statistika näitab, et abielud, mis sellel põhjusel purunevad, on erandid. Näiteks on Prantsusmaa Jehoova tunnistajate hulgas iga kolme abielu seas üks selline abielu, kus teine abikaasa ei ole tunnistaja. Kuid selliste segaabielude hulgas ei ole lahutuste arv riiklikust keskmisest suurem. Miks ei ole? Apostlid Paulus ja Peetrus andsid kristlastele, kes on abielus uskmatuga, tarka inspireeritud nõu, ja Jehoova tunnistajad püüavad nende sõnade järgi käia. (1. Korintlastele 7:12—16; 1. Peetruse 3:1—4) Kui segaabielu puruneb, siis tuleb algatus peaaegu alati sellelt abielupoolelt, kes ei ole tunnistaja. Teisest küljest on tuhandeid abielusid päästetud, kuna abikaasad on saanud Jehoova tunnistajateks ja on hakanud oma elus Piibli põhimõtteid rakendama.

Kristlased, mitte kolmainsuslased

14. Milline süüdistus esitati algkristlaste vastu ja miks on see irooniline?

¹⁴ On irooniline, et Rooma impeeriumis esitati algkristlaste vastu muuhulgas ka selline süüdistus, et nad on ateistid. Dr Augustus Neander kirjutab: „Jumalate  salgajad, ateistid . . . oli tavaline nimetus, millega kristlasi rahva seas nimetati.” Kui kummaline, et paganad, kes kummardasid neid, kes „ei olnud jumalad, vaid olid inimeste kätetöö, puu ja kivi”, nimetasid ateistideks kristlasi, kes kummardasid elavat Loojat ja mitte mitmikjumalaid. — Jesaja 37:19.

15, 16. a) Mida on mõned religioonitegelased Jehoova tunnistajate kohta öelnud, kuid millise küsimuse see tõstatab? b) Mis näitab, et Jehoova tunnistajad on tõepoolest kristlased?

¹⁵ Sama irooniline on tõsiasi, et mõned ristiusumaailma autoriteedid väidavad, et Jehoova tunnistajad ei ole kristlased. Miks? Kuna tunnistajad hülgavad Kolmainsuse. Vastavalt ristiusumaailma eelarvamustest mõjutatud definitsioonile on „kristlased need, kes tunnustavad Kristust Jumalana”. Kontrastina sellele defineerib üks kaasaegne sõnaraamat nimisõna „kristlane” kui „isikut, kes usub Jeesus Kristusesse ja kes järgib tema õpetusi,” ning „kristlust” kui „religiooni, mis rajaneb Jeesus Kristuse õpetustel, ja uskumusel, et tema oli Jumala poeg”. Millisele rühmitusele see definitsioon kõige paremini sobib?

¹⁶ Jehoova tunnistajad tunnustavad Jeesuse enda kinnitust selle kohta, kes ta on. Ta ütles: „Mina olen Jumala Poeg”, mitte: „Mina olen Jumal-Poeg”. (Johannese 10:36; võrdle Johannese 20:31.) Nad tunnustavad seda, mida apostel Paulust inspireeriti Kristuse kohta ütlema: „Kes, olles kujult Jumal, ei arvanud saagiks olla Jumalaga võrdne.” * (Filiplastele 2:6, UT) Raamat The Paganism in Our Christianity (Paganlus meie kristluses) ütleb: „Jeesus Kristus ei maininud kunagi sellist mõistet [Kolmainsus, milles kõik on võrdsed] ja mitte kusagil Uues Testamendis ei esine sõna ’Kolmainsus’. Kirik võttis selle idee omaks alles kolmsada aastat pärast meie Issanda surma, ja selle käsitluse algupära on täiesti paganlik.” Jehoova tunnistajad tunnustavad seda, mida Piibel Kristuse kohta õpetab. Nad on kristlased, mitte kolmainsuslased.

See ei ole oikumeeniline liikumine

17. Miks ei tee Jehoova tunnistajad koostööd oikumeenilise ehk interkonfessionaalse liikumisega?

¹⁷ Kaks muud etteheidet, mida Jehoova tunnistajate vastu esitatakse, on see, et nad keelduvad osalemast oikumeenilises liikumises, ja see, et nad osalevad tegevuses, mida nimetatakse „pooldajate pealetükkivaks püüdmiseks”. Need mõlemad etteheited tabasid ka algkristlasi. Ristiusumaailm oma katoliiklike, õigeusu ja protestantlike koostisosadega on vaieldamatult selle maailma osa. Jehoova tunnistajad, nagu Jeesuski, ei ole „selle maailma osa”. (Johannese 17:14, NW) Kuidas saaksid nad siduda end interkonfessionaalsete liikumiste kaudu selliste religioossete organisatsioonidega, kes toetavad ebakristlikku käitumist ja uskumusi?

18. a) Miks ei saa Jehoova tunnistajaid selle eest kritiseerida, et nad väidavad, nagu tegeleksid nemad ainsana õige religiooniga? b) Mida roomakatoliiklastel ei ole, kuigi nad usuvad, et neil on õige religioon?

 ¹⁸ Kes võib Jehoova tunnistajaid õigustatult kritiseerida selle eest, et nad usuvad nagu algkristlasedki, et ainult nemad tegelevad õige religiooniga? Isegi katoliku kirik, kes küll silmakirjalikult väidab, et ta teeb oikumeenilise liikumisega koostööd, kuulutab: „Meie usume, et see üks õige religioon eksisteerib edasi katoliku ja apostelliku kiriku näol, kellele Issand Jeesus usaldas ülesande levitada seda kõikide inimeste seas, kui ta ütles apostlitele: ’Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad.’ ” (Teine Vatikani kirikukogu, „Religioosse vabaduse deklaratsioon”) Kuid nagu näha, ei piisa sellisest uskumusest selleks, et juurutada katoliiklastesse raugematut indu minna ja teha inimesi jüngriteks.

19. a) Mida on Jehoova tunnistajad kindlalt otsustanud teha ja millest ajendatuna? b) Mida uuritakse järgmises artiklis?

¹⁹ Jehoova tunnistajatel on selline ind. Nad on täis otsustavust jätkata kuulutamist nii kaua, kui Jumal tahab, et nad seda teeksid. (Matteuse 24:14) Nende kuulutamine on innukas, kuid mitte pealekäiv. Seda ajendab ligimesearmastus, mitte inimkonna vihkamine. Nad loodavad, et päästetud saaks nii palju inimesi kui võimalik. (1. Timoteosele 4:16) Nagu algkristlasedki tegid, püüavad nad ’pidada rahu kõigi inimestega’. (Roomlastele 12:18) Kuidas nad seda teevad, seda arutatakse järgmises artiklis.

[Allmärkus]

Kordamiseks

◻ Mis iseloomustas algkristlasi ja kuidas Jehoova tunnistajad nendega sarnanevad?

◻ Millistes asjades näitavad Jehoova tunnistajad, et nad on head kodanikud?

◻ Kuidas valitsevad klassid algkristlastesse suhtusid ja kas tänapäeval on see teistmoodi?

◻ Mida tunnistajate veendumus, et neil on tõde, ajendab neid tegema?

[Küsimused]

[Pilt lk 12]

Jehoova tunnistajad on täis otsustavust jätkata tunnistamist nii kaua, kui Jumal tahab, et nad seda teeksid

[Pilt lk 17]

Pilaatus ütles: „Ennäe inimest!” — Teda, kes ei olnud maailma osa. — Johannese 19:5

[Allikaviide]

“Ecce Homo” by A. Ciseri: Florence, Galleria d’Arte Moderna / Alinari/Art Resource. N Y.