Miks kiusati taga „poola vendi”?

1638. aastal andis Poola parlament ränga löögi väikesele usurühmitusele, mida tunti kui poola vendi. Hävitati sellele rühmitusele kuulunud kirik ja trükipress. Rakówi ülikool suleti ja sealsed professorid saadeti maalt välja.

Kahekümne aasta pärast läks parlament veel kaugemale. Ta käskis kõigil rühmituse liikmetel, arvata 10 000 või rohkemal inimesel, maalt lahkuda. Kuidas muutus olukord nii kriitiliseks maal, mis tol ajal oli üks tolerantsemaid kogu Euroopas? Mida olid poola vennad teinud, et neid nii julmalt koheldi?

KÕIK sai alguse tõsisest lahkhelist poola kalvinistlikus kirikus. Peamiseks tüliõunaks oli kolmainsuse doktriin. Kirikusisese edumeelse liikumise juhid heitsid selle kui mittepiiblilise õpetuse kõrvale. See vihastas kiriku juhtkonda ning edumeelne liikumine lõi kirikust lahku.

Kalvinistid kutsusid dissidente ariaanideks *, kuid uue rühmituse pooldajad eelistasid kutsuda end kristlasteks või poola vendadeks. Neid tunti ka kui sotsiniaane – see nimi võeti kasutusele itaallase Laelius Socini järgi, kes oli mõjutatud Servetist ning kelle vennapoeg Faustus Socini reisis Poola ja sai seal selle liikumise tuntud tegelaseks.

Sel ajal püüdis poola aadlik Jan Sienieński anda uuele kirikule tema enda sõnade järgi „vaikse, eraldatud paiga”, kus sellel oleks võimalik areneda. Poola kuningalt saadud eriprivileegi alusel rajas Sienieński Rakówi linna, mis hiljem sai sotsianismi keskuseks Poolas. Sienieński andis Rakówi elanikele mitmeid õigusi, sealhulgas õiguse vabalt oma jumalaid teenida.

Eri usutunnistustesse kuuluvad käsitöölised, arstid, apteekrid, linnaelanikud ja aadlikud tundsid selle uue linna vastu huvi. Lisaks kogunes sinna vaimulikke Poolast, Leedust, Transilvaaniast, Prantsusmaalt ja isegi Inglismaalt. Ent mitte kõik need uustulnukad polnud oma uskumustes sotsiniaanidega sama meelt. Seetõttu sai Raków järgmise kolme aasta jooksul, 1569–1572, lõputute teoloogiliste arutelude paigaks. Mis oli tulemus?

Jagunenud koda

Sotsiniaanide liikumine jagunes, ühele poole jäid radikaalsemate ja teisele poole mõõdukamate vaadete esindajad. Kuid omavahelistest lahkarvamustest hoolimata olid nende ühised uskumused siiski teistest selgesti erinevad. Nad ei uskunud kolmainsust,  nad ei ristinud väikelapsi, nad ei võtnud üldiselt relva kätte ning tihti keeldusid nad töötamast riigiametites. * Nad ei uskunud, et põrgu on piinapaik. Lisaks vältisid nad populaarseid usutraditsioone.

Nii kalvinistide kui katoliku vaimulikud tegid sellele rühmitusele ägedat vastutööd, kuid sotsiniaani vaimulikud kasutasid oma õpetuste levitamiseks usuliselt sallivat õhkkonda, mida edendasid sellised Poola kuningad nagu Zygmunt II August ja Stefan Batory.

Budny murranguline töö

Tol ajal kasutusel olnud kalvinistlik piiblitõlge ei vastanud selle paljude lugejate vajadustele. See tõlge polnud tehtud mitte originaalkeeltest, vaid ladinakeelsest Vulgatast ja tolleaegsest prantsuskeelsest tõlkest. „Mõtete usaldusväärsus ja täpsus toodi ohvriks stiili ilule,” ütleb üks autoriteet. Selles oli palju vigu. Seepärast paluti tuntud õpetlasel Szymon Budnyl seda tõlget parandada. Ta otsustas, et kergem on teha täiesti uus tõlge kui vana parandada. Budny asus selle kallal tööle 1567. aasta paiku.

Tõlkimise käigus analüüsis Budny iga sõna ja selle variante nii põhjalikult, nagu seda polnud varem ükski teine poolakas teinud. Kui heebreakeelse teksti tõlkimine valmistas raskusi, esitas ta ääremärkuses sõnasõnalise tõlke. Vajaduse korral mõtles ta välja uued sõnad ja püüdis kasutada lihtsat, tolleaegset poola käibekeelt. Tema eesmärk oli anda lugejale usaldusväärne ja täpne piiblitõlge.

Budny kogu Piiblist tehtud tõlge anti välja aastal 1572. Ent töö väljaandjad moonutasid tema Kreeka Kirjade tõlget. Budnyt see ei heidutanud, vaid ta asus tööd redigeerima ning sai sellega valmis kahe aasta pärast. Budny briljantne Kreeka Kirjade tõlge oli eelmistest poolakeelsetest tõlgetest kaugelt üle. Lisaks kasutas ta paljudes kohtades Jumala nime Jehoova.

16. sajandi lõpuosas ja 17. sajandi kolmel esimesel aastakümnel sai liikumise pealinnast Rakówist usuline ja intellektuaalne keskus. Poola vendade juhid ja kirjamehed andsid seal välja oma traktaate ja teoseid.

Nad edendasid haridust

Poola vendade kirjastustöö hoogustus 1600. aasta paiku, kui Rakówisse seati üles trükipress. Sellega sai välja anda nii väikseid traktaate kui suuri raamatuid mitmes keeles. Trükikeskusena jõudis Raków varsti järele Euroopa parimatele omasugustele. Arvatakse, et selle pressiga trükiti järgmise 40 aasta jooksul tervelt 200 väljaannet. Läheduses asuv paberivabrik, mis kuulus poola vendadele, tootis selle kirjanduse tarvis hea kvaliteediga paberit.

Poola vennad nägid varsti, et neil tuleb oma kaasusklikke ja teisi inimesi harima hakata. Sel eesmärgil rajati 1602. aastal Rakówi ülikool. Seal õppisid nii poola vendade kui ka katoliiklaste ja protestantide pojad. Kuigi see ülikool oli teoloogiline seminar, ei õpitud seal ainult religiooni. Sealsete õppeainete hulka kuulusid ka võõrkeeled, eetika, majandus, ajalugu, õigus, loogika, loodusteadused, matemaatika, meditsiin ja kehaline kasvatus. Ülikoolil oli suur raamatukogu, mis tänu kohalikule trükipressile pidevalt kasvas.

17. sajandi hakul tundus, et poola vendadel on ees head ajad. Nii see aga ei läinud.

Kiriku ja riigi vastulöök

Zbigniew Ogonowski Poola Teaduste Akadeemiast seletab: „17. sajandi kolmanda aastakümne lõpus hakkas ariaanide olukord Poolas kiiresti halvenema.” Põhjuseks oli katoliku vaimulikkonna üha jultunum vastutöö. Vaimulikud kasutasid kõikvõimalikke  vahendeid, sealhulgas klatši ja laimukirju, et poola vendi häbistada. Rünnakut hõlbustas Poola muutunud poliitiline olukord. Uus Poola kuningas Zygmunt III Waza oli poola vendade vaenlane. Tema järeltulijad, iseäranis Jan II Kazimierz Waza, toetasid samuti katoliku kiriku ponnistusi nurjata poola vendade tegevust.

Olukord jõudis haripunkti, kui väideti, et mõned Rakówi üliõpilased rüvetasid tahtlikult risti. See juhtum sai ettekäändeks hävitada poola vendade pealinn. Rakówi ülikooli omanikku süüdistati parlamentaarse kohtu ees „kurjuse levitamises”, kuna tema ülalpidamisel oli Rakówi ülikool ja selle trükipress. Poola vendi süüdistati õõnestustöös, orgiate pidamises ja ebamoraalses eluviisis. Parlament otsustas, et Rakówi ülikool tuleb kinni panna ning trükipress ja poola vendadele kuuluv kirik hävitada. Usklikel kästi linnast lahkuda. Ülikooli professorid saadeti surmanuhtluse ähvardusel maalt välja. Mõned poola vennad siirdusid turvalisematesse paikadesse, nagu Sileesia ja Slovakkia.

1658. aastal tegi parlament korralduse, et poola vennad peavad müüma oma vara ja minema kolme aasta jooksul välismaale. Hiljem lühendati see aeg kahe aasta peale. Igaüks, kes tunnistab nende uskumusi pärast seda aega, pidi hukatama.

Mõned sotsiniaanid läksid Madalmaadesse, kus nad jätkasid oma trükitegevust. Transilvaanias tegutses üks nende kogudus 18. sajandi alguseni. Nende koosolekud toimusid kolm korda nädalas. Seal nad laulsid psalme, kuulasid jutlusi ja lugesid katekismust, kus selgitati nende uskumusi. Et hoida kogudust puhtana, selleks parandati ja manitseti vendi ning vajaduse korral heideti kogudusest välja.

Poola vennad olid Jumala Sõna uurijad. Nad leidsid sealt hinnalisi tõdesid ja jagasid neid kõhklematult teistega. Lõpuks nad siiski hajusid üle Euroopa ja neil oli üha raskem säilitada oma ühtsust. Aja jooksul poola vennad kadusid.

[Allmärkused]

[Pilt lk 23]

Sotsiniaani kirikuõpetajale kuulunud maja

[Pildid lk 23]

Ülal: Raków tänapäeval; paremal on 1650. aastal rajatud klooster, mille eesmärk oli iga viimanegi „arianismi” ilming välja juurida; all: siia püstitasid katoliku kiriku vaimulikud risti, et provotseerida konflikti poola vendadega

[Pildi allikaviide lk 21]

Szymon Budny Biblia nieświeska tiitelleht, 1572