Kas sa oled ajendatud tegutsema nagu Jeesus?

„Ja kui ta ... nägi palju rahvast, hakkas tal neist hale meel, et nad olid otsekui lambad, kellel pole karjast. Ja ta hakkas neid ... õpetama.” (MARKUSE 6:34)

1. Miks ei ole selles midagi üllatavat, kui inimesed toovad esile imetlusväärseid omadusi?

AJALOO jooksul on paljud inimesed toonud esile imetlusväärseid omadusi. Me mõistame, miks. Armastus, lahkus, heldekäelisus ja muud inimeste hulgas hinnatud omadused on Jehoova Jumala omadused, mida ta väljendab. Inimesed on loodud Jumala näo järgi. Seega on arusaadav, miks paljud ilmutavad teatud määral armastust, lahkust, kaastunnet ja teisi jumalikke omadusi ning miks enamik inimesi võtab kuulda südametunnistust (1. Moosese 1:26; Roomlastele 2:14, 15). Ent sa võid ka leida, et mõned on varmamad neid omadusi ilmutama kui teised.

2. Milliseid heategusid inimesed teevad, uskudes, et nad jäljendavad Kristust?

² Tõenäoliselt tunned sa mehi ja naisi, kes sageli külastavad või abistavad haigeid, väljendavad kaastundmust puuetega inimeste vastu või toetavad heldekäeliselt vaeseid. Mõtle ka neile, kes kaastundest ajendatuna kasutavad oma elu ja energiat pidalitõbilates või orbudekodudes, töötavad vabatahtlikena haiglates või terminaalse hoolduse asutustes või teevad pingutusi abistamaks kodutuid ja põgenikke. Tõenäoliselt usuvad mõned neist, et  nad jäljendavad Jeesust, kes jättis kristlastele eeskuju. Evangeeliumid räägivad, et Kristus tervendas haigeid ja toitis näljaseid (Markuse 1:34; 8:1–9; Luuka 4:40). Jeesuse armastus, õrnus ja kaastunne on „Kristuse meele” ilmingud ning neid omadusi esile tuues jäljendas ta oma taevast Isa (1. Korintlastele 2:16).

3. Mida meil tuleks uurida, et võiksime Jeesuse heategudesse tasakaalukalt suhtuda?

³ Kas oled aga tähele pannud, et paljud tänapäeva inimesed, keda Jeesuse armastus ja kaastunne liigutab, jätavad kahe silma vahele ühe Kristuse meele põhijoone? Mõistame seda, kui uurime tähelepanelikult Markuse 6. peatükki. Sealt võib lugeda, et inimesed tõid Jeesuse juurde haigeid, et ta nad terveks teeks. Samuti räägitakse seal sellest, et Jeesus toitis ime läbi mitu tuhat tema juurde tulnud inimest, keda ta nägi näljas olevat (Markuse 6:35–44, 54–56). Haigete tervendamine ja näljaste toitmine olid silmapaistvad armastuse ja kaastunde väljendused, kuid kas need olid põhiviisid, kuidas Jeesus teisi aitas? Ja kuidas meie võime kõige paremini jäljendada tema täiuslikku eeskuju armastuse, lahkuse ja kaastunde ilmutamises, nagu tema jäljendas Jehoovat?

Ta hoolitses inimeste vaimsete vajaduste eest

4. Kus ja millal leidis aset juhtum, mis on kirjas Markuse 6:30–34?

⁴ Jeesusel oli hale meel inimestest eeskätt nende vaimsete vajaduste pärast. Need vajadused olid esmatähtsad, tähtsamad kui füüsilised vajadused. Vaatleme lugu, mis on kirjas Markuse 6:30–34. Seal räägitud juhtum leidis aset Galilea järve ääres meie ajaarvamise 32. aasta paasapüha paiku. Apostlid olid elevil ja selleks oli ka põhjust. Tulnud just pikalt retkelt, oli neil kahtlemata suur soov Jeesusele oma kogemusi jutustada. Ent sinna kogunes rahvahulk. Inimesi tuli nii palju, et Jeesus ja apostlid ei saanud mahti ei süüa ega puhata. Jeesus sõnas apostlitele: „Tulge teie kõrvale üksikusse paika ja puhake pisut!” (Markuse 6:31). Nad asusid paati ilmselt Kapernauma lähistel ja võtsid suuna mõnda vaiksesse paika Galilea järve teisel kaldal. Rahvahulk aga jooksis mööda kallast neist ette ning jõudis kohale enne paati. Kuidas Jeesus sellele reageeris? Kas teda ärritas, et tema privaatsust häiriti? Sugugi mitte!

5. Mida tundis Jeesus rahva vastu, kes tema juurde tuli, ja mida ta seepeale tegi?

⁵ Pilt tuhandetest inimestest, kaasa arvatud haigetest, kes teda õhinal ootasid, liigutas Jeesuse südant (Matteuse 14:14; Markuse 6:44). Markus osutab sellele, mis äratas Jeesuse kaastunde ja mida ta seepeale tegi: „Ja kui ta ... nägi palju rahvast, hakkas tal neist hale meel, et nad olid otsekui lambad, kellel pole karjast. Ja ta hakkas neid pikalt õpetama” (Markuse 6:34). Jeesus nägi enamat kui lihtsalt inimmassi. Ta nägi üksikisikuid, kellel on vaimsed vajadused. Nad olid nagu abitult ekslevad lambad, kellel pole karjast neid haljale aasale juhatamas ja kaitsmas. Jeesus teadis, et kalgi südamega usujuhid, kes oleksid pidanud olema armastavad karjased, põlastasid lihtinimesi ega hoolitsenud nende vaimsete vajaduste eest (Hesekiel 34:2–4; Johannese 7:47–49). Jeesus tahtis kohelda neid teistmoodi, teha neile nii palju head kui võimalik. Ta hakkas neile Jumala Kuningriigi kohta õpetust andma.

6., 7. a) Milliseid inimeste vajadusi pidas Jeesus kõige tähtsamaks, nagu evangeeliumid näitavad? b) Mis oli Jeesuse kuulutus- ja õpetustöö ajend?

⁶ Pane sama juhtumit kajastavast teisest jutustusest tähele, millises järjekorras sündmused toimusid ja mis peaks vastavalt sellele olema peaasi. Selle ülestähenduse tegi Luukas, kes arstina oli inimeste füüsilisest heaolust sügavalt huvitatud. „Rahvahulgad ... läksid ... [Jeesusele] järele. Ja ta võttis nad vastu ja rääkis neile Jumala riigist; ja kellele oli vaja ravitsemist, need ta tegi terveks” (Luuka 9:11, meie kursiiv; Koloslastele 4:14). Mida Luuka inspireeritud kirjutis selle juhtumi puhul esimesena mainib, ehk küll seda pole tehtud igast imeteost jutustades? Tõsiasja, et Jeesus õpetas inimesi.

 ⁷ Tegelikult on selles kirjakohas sama rõhuasetus, mis esineb tekstis Markuse 6:34. See salm näitab selgelt, mis põhiliselt ajendas Jeesust oma kaastunnet väljendama. Ta õpetas inimesi, sest ta hoolis nende vaimsetest vajadustest. Varem oma teenistuse ajal oli Jeesus öelnud: „Ma pean ka muudele linnadele kuulutama Jumala riigi evangeeliumi, sest selleks ma olen läkitatud!” (Luuka 4:43). Oleks siiski vale arvata, et Jeesus kuulutas Kuningriigi sõnumit pelgalt kohusetundest, tehes masinlikult tööd, mida ta pidi tegema. Ei, tema armastav kaastunne inimeste vastu oli põhiline ajend, miks ta jagas neile head sõnumit. Parim, mida Jeesus võis inimestele teha – isegi haigetele, deemonitest vaevatuile, vaestele ja näljastele –, oli õpetada neile tõde Jumala Kuningriigist ning aidata neil seda omaks võtta ja kalliks pidada. See tõde oli keskse tähtsusega Kuningriigi rolli tõttu Jehoova suveräänsuse õigeksmõistmises ja inimkonnale jäävate õnnistuste toomises.

8. Kuidas Jeesus suhtus oma kuulutus- ja õpetustöösse?

⁸ Teha aktiivselt Kuningriigi kuulutustööd oli peapõhjus, miks Jeesus maa peale tuli. Oma maise teenistuse lõpupoole ütles ta Pilaatusele: „Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõele tunnistust annaksin. Kes tõe seest on, see kuuleb minu häält!” (Johannese 18:37). Kahes eelmises artiklis märkisime, et Jeesus oli soojade tunnetega mees – hooliv, ligipääsetav, arvestav, usaldav ja mis kõige tähtsam, armastav. Kui tahame tõesti aru saada Kristuse meelest, tuleb meil mõista tema isiksuse nende tahkude tähtsust. Sama oluline on mõista, et Kristuse meel hõlmab kuulutus- ja õpetustöö seadmist tähtsaimale kohale.

Ta innustas teisi tunnistust andma

9. Kes pidid kuulutus- ja õpetustöö tähtsaimale kohale seadma?

⁹ Kuulutus- ja õpetustöö seadmine tähtsaimale kohale armastuse ja kaastunde väljendusena ei olnud oluline üksnes Jeesuse puhul. Ta innustas oma järelkäijaid kasvatama endas samasuguseid ajendeid kui temal, seadma asjad samasse tähtsusjärjekorda ning tegema samu tegusid. Näiteks, mida pidid tegema 12 apostlit, kui Jeesus oli nad välja valinud? Markuse 3:14, 15 ütleb: „Ta määras kaksteist, et need oleksid tema juures ja ta võiks neid läkitada kuulutama ja et neil oleks meelevald välja ajada kurje vaime.” (Meie kursiiv.) Kas sa märkad siin mingit asjade tähtsusjärjekorda, mida apostlid pidid silmas pidama?

10., 11. a) Mida tegema Jeesus oma apostlid läkitas? b) Millele ta apostleid läkitades rõhu asetas?

¹⁰ Aja möödudes andis Jeesus oma 12 apostlile väe haigeid tervendada ja deemoneid välja ajada (Matteuse 10:1; Luuka 9:1). Siis läkitas ta nad „Iisraeli koja kadunud lammaste juurde”. Mida tegema? Ta juhendas neid: „Ja minnes kuulutage ning öelge: taevariik on lähedal! Tehke haigeid terveks, äratage surnuid üles, puhastage pidalitõbiseid, ajage välja kurje vaime” (Matteuse 10:5–8; Luuka 9:2). Mida nad siis tegid? „Nad läksid välja ja [1.] kuulutasid, et tuleb meelt parandada, ja [2.] ajasid palju kurje vaime välja ja võidsid palju tõbiseid õliga ja tegid nad terveks” (Markuse 6:12, 13).

¹¹ Kuna õpetamist ei mainita iga juhtumi puhul esimesena, kas pole veidi meelevaldne ülaltoodud järjestuse alusel peaasju ja motiive kindlaks määrata? (Luuka 10:1–9.) Me ei peaks siiski alahindama fakti, et sageli on õpetamist nimetatud enne tervendamist. Pane tähele antud juhtumi kaasteksti. Just enne 12 apostli läkitamist oli rahvahulkade olukord Jeesusele hinge läinud. Me võime lugeda: „Jeesus käis läbi kõik linnad ja külad, õpetas nende kogudusekodades ja kuulutas Jumala riigi evangeeliumi, parandas kõike tõbe ja kõike viga. Aga kui ta rahvahulki nägi, oli tal hale meel nende pärast, sest nad olid piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast. Siis ta ütles oma jüngritele: „Lõikust on palju, aga vähe töötegijaid. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta läkitaks töötegijaid välja oma lõikusele.”” (Matteuse 9:35–38).

12. Millist lisaeesmärki võisid teenida Jeesuse ja tema apostlite imeteod?

 ¹² Jeesusega koos olles võisid apostlid teatud määral Kristuse meelt arendada. Nad võisid aduda, et tõeline armastus ja kaastunne inimeste vastu hõlmas Kuningriigi kuulutamist ja selle kohta õpetuse andmist – see pidi olema nende heategude tähtsaim külg. Seda arvestades tegid füüsilist laadi heateod, näiteks haigete tervendamine, enamat, kui aitasid hädalisi. On arusaadav, et ravitsemine ja ime läbi jagatav toit tõmbas inimesi ligi (Matteuse 4:24, 25; 8:16; 9:32, 33; 14:35, 36; Johannese 6:26). Ent Jeesuse imeteod mitte üksnes ei abistanud inimesi füüsiliselt, vaid ka aitasid neil mõista, et Jeesus on Jumala Poeg ja „see prohvet”, kelle tulemist Mooses oli ennustanud (Johannese 6:14; 5. Moosese 18:15).

13. Millist rolli pidi täitma „see prohvet”, nagu rõhutab prohvetiennustus tekstis 5. Moosese 18:18?

¹³ Miks oli tähelepanuväärne, et Jeesus oli „see prohvet”? Mis pidi olema „selle prohveti” põhiroll? Kas ta pidi saama kuulsaks kui imetervendaja või see, kes näljastele ime läbi toitu jagab? 5. Moosese 18:18 ennustas: „Ma äratan neile ühe prohveti nende vendade keskelt, niisuguse nagu sina [Mooses], ja ma panen oma sõnad ta suhu ja ta räägib neile kõik, mis mina teda käsin!” Niisiis, samal ajal kui apostlid püüdsid arendada ja väljendada sooje tundeid, tõdesid nad ka seda, et Kristuse meel peab ilmsiks saama nende kuulutus- ja õpetustöö kaudu. Nad said aru, et see on parim, mida nad inimeste heaks teha saavad, sest seeläbi võisid haiged ja vaesed kogeda jäävaid õnnistusi – midagi palju enamat, kui seda olid lühikesel eluajal kogetud hüved või paar toidukorda (Johannese 6:26–30).

Arendagem Kristuse meelt tänapäeval

14. Kuidas mõjutab Kristuse meel meie kuulutustööd?

¹⁴ Keegi meist ei arvaks, et Kristuse meel on midagi sellist, mida näidati üles üksnes 1. sajandil – Jeesuse ning algkristlaste poolt, kellele Paulus kirjutas: „Meil on Kristuse meel!” (1. Korintlastele 2:16). Samuti tunnistaksime kõhklemata, et oleme kohustatud kuulutama head sõnumit ja tegema inimesi jüngriteks (Matteuse 24:14; 28:19, 20). Siiski tasuks meil mõtiskleda enda motiivide üle, mis ajendavad meid seda tööd tegema. Meid ei peaks ajendama pelgalt kohusetunne. Armastus Jumala vastu on peamine põhjus, miks me osaleme teenistuses, ning Jeesust jäljendada tähendab muu hulgas kuulutada ja õpetada kaastundest ajendatuna (Matteuse 22:37–39).

15. Miks on kaastunne meie kuulutustöö tähtis osa?

¹⁵ On tõsi, et alati ei ole kerge suhtuda kaastundlikult neisse, kes ei jaga meie uskumusi, eriti kui väljendatakse ükskõikset, tõrjuvat või vaenulikku suhtumist. Ent kui me kaotaksime armastuse ja kaastunde inimeste vastu, minetaksime ülitähtsa motivatsiooni kristlikus teenistuses osalemiseks. Kuidas siis kaastunnet kasvatada? Võiksime püüda vaadata inimesi läbi Jeesuse silmade, kes nägi, et nad olid „piinatud ja vintsutatud otsekui lambad, kellel ei ole karjast” (Matteuse 9:36). Kas pole paljud  tänapäeva inimesed just sellised? Valeusu karjased on nad hooletusse ja vaimsesse pimedusse jätnud. Seepärast ei tea nad ei seda, millist usaldusväärset juhatust pakub Piibel, ega seda, et Jumala Kuningriik loob varsti maa peale paradiislikud tingimused. Nad püüavad toime tulla igapäevaelu raskustega – sealhulgas vaesuse, perekondliku ebakõla, haiguste ja surmaga –, ilma et neil oleks Kuningriigi lootust. Meil on see, mida nad vajavad: elupäästev hea sõnum Jumala Kuningriigist, mis taevas juba valitseb!

16. Miks peaksime tahtma head sõnumit teistega jagada?

¹⁶ Kui sa mõtiskled sel moel oma kaasinimeste vaimsete vajaduste üle, kas ei ajenda su süda sind tegema kõik selleks, et rääkida neile Jumala armastavast eesmärgist? Jah, meie tööd peab ajendama kaastunne. Kui meie tunded inimeste vastu on samasugused, nagu olid Jeesusel, paistab see välja meie hääletoonist, näoilmest ja õpetuslaadist. Kõik see teeb meie sõnumi ligitõmbavamaks neile, kes on „igavese elu suhtes õigesti meelestatud” (Apostlite teod 13:48, UM).

17. a) Millistel viisidel me saame väljendada armastust ja kaastunnet teiste vastu? b) Miks ei peaks me valima, kas teeme heategusid või osaleme kuulutustöös?

¹⁷ Meie armastus ja kaastunne peaksid ilmnema muidugi igas eluvaldkonnas. Me peaksime olema lahked hädaliste, haigete ja vaeste vastu ehk tegema nende kannatuste leevendamiseks kõik, mida me mõistlikkuse piires suudame. See hõlmab seda, et oleme nii sõna kui teoga toeks neile, kellelt surm on armastatud inimese röövinud (Luuka 7:11–15; Johannese 11:33–35). Siiski ei peaks taolised armastuse, lahkuse ja kaastunde väljendused saama meie peamisteks heategudeks, nagu see on mõningate halastustöötegijate puhul. Sellest palju jäävamat kasu toovad pingutused, mida ajendavad needsamad jumalikud omadused, kuid mis väljenduvad meie kristlikus kuulutus- ja õpetustöös. Meenuta, mida Jeesus ütles juudi usujuhtide kohta: „Te maksate kümnist mündist ja tillist ja köömnest ja jätate kõrvale, mis on tähtsaim käsuõpetuses, õigluse ja halastuse ja ustavuse! Seda tuleks teha, aga teist mitte jätta tegemata” (Matteuse 23:23). Jeesus ei teinud seda või teist – ta ei valinud, kas aidata inimesi nende füüsilisi vajadusi silmas pidades või õpetada neile eluandvaid usulisi tõdesid. Ta tegi mõlemat. Siiski on päris selge, et tema õpetustöö oli kõige tähtsam, sest sellest on inimestele kasu igaveseks ajaks (Johannese 20:16).

18. Mida peaks Kristuse meele uurimine meid tegema ajendama?

¹⁸ Kui tänulikud me võime Jehoovale olla, et ta on paljastanud meile Kristuse meele! Evangeeliumide kaudu mõistame paremini, millised mõtted, tunded, omadused, teguviisid ja prioriteedid olid suurimal inimesel, kes kunagi on elanud. Meie osa on lugeda seda, mida Piibel Jeesusest räägib, mõtiskleda selle üle ja rakendada seda ellu. Pidagem meeles: kui me tõesti tahame tegutseda nagu Jeesus, peame kõigepealt arendama samasuguseid mõtteid, tundeid ja väärtushinnanguid, mis olid temal – nii hästi, kui me ebatäiuslike inimestena seda suudame. Olgem siis täis otsustavust arendada ja tuua esile Kristuse meelt. See on parim elulaad, parim moodus inimesi kohelda ning parim viis – nii meil kui teistel – saada lähedaseks armastava Jumala Jehoovaga, keda Jeesus täiuslikult peegeldas (2. Korintlastele 1:3; Heebrealastele 1:3).

Kuidas sa vastaksid?

• Mida annab Piibel teada selle kohta, kuidas Jeesus sageli hädalisi aitas?

• Mida Jeesus rõhutas, kui ta oma järelkäijaid juhendas?

• Kuidas me võime ilmutada „Kristuse meelt” oma tegemistes?

[Küsimused]

 [Lehekülje suurune pilt lk 23]

[Pilt lk 24]

Mis on parim, mida kristlased teiste heaks teha võivad?