Jehooval on tugev jõud

„Tema suure võimu ja tugeva jõu tõttu ei puudu neist ainustki!” (JESAJA 40:26)

1., 2. a) Millisest füüsilisest energiaallikast me kõik sõltume? b) Miks võib öelda, et Jehoova on kogu jõu esmane allikas?

JÕUD on miski, mida paljud meist peavad iseenesestmõistetavaks. Näiteks me ei mõtiskle tavaliselt elektrienergia üle, mida tarbime valgustuseks ja kütteks, ega selle üle, kui lihtne on elektririistu sisse lülitada. Üksnes ootamatu voolukatkestuse korral teadvustame, et ilma elektrita jääks elu suurlinnades praktiliselt seisma. Valdav osa elektrienergiast, millest me sõltume, on kaudselt pärit Maa kõige usaldusväärsemast energiaallikast – Päikeselt. * See reaktor põletab igas sekundis viis miljonit tonni tuumakütust ja kiirgab Maale elu alalhoidvat energiat.

² Aga kust on päikeseenergia pärit? Kes konstrueeris selle taevase jõujaama? See oli Jehoova Jumal. Laul 74:16 ütleb temale viidates: „Sina oled valmistanud valguse ja päikese!” Jah, Jehoova on kogu jõu esmane allikas, nagu ta on ka kogu elu allikas (Laul 36:10). Me ei tohiks kunagi lakata hindamast tema jõudu. Prohvet Jesaja kaudu tuletab Jehoova meile meelde, et peaksime tõstma oma pilgu üles, vaatama selliseid taevakehi nagu päike ja tähed ning mõtisklema selle üle, kuidas need on olemasollu tulnud. „Tõstke oma silmad kõrgele ja vaadake: kes on loonud need seal? Tema, kes nende väe viib välja täiearvuliselt, kes nimetab neid kõiki nimepidi! Tema suure võimu ja tugeva jõu tõttu ei puudu neist ainustki!” (Jesaja 40:26; Jeremija 32:17.)

3. Millist kasu me saame Jehoova väe ilmingutest?

³ Kuna Jehooval on tugev jõud, võime olla kindlad, et Päike kiirgab jätkuvalt valgust ja soojust, millest meie elu sõltub. Ent me loodame Jumala väe peale veel paljus muus peale oma füüsiliste põhivajaduste. Lunastus patust  ja surmast, tulevikulootus ning usalduse panemine Jehoova peale on kõik lahutamatult seotud tema väega (Laul 28:6–9; Jesaja 50:2). Piiblis on palju näiteid, mis kinnitavad, et Jehooval on jõudu luua ja lunastada, päästa oma rahvas ja hävitada oma vaenlased.

Jumala jõud on nähtav tema loomistöös

4. a) Millist mõju avaldas Taavetile öise taeva silmitsemine? b) Mida näitavad taevakehad Jumala jõu kohta?

⁴ Apostel Paulus selgitas, et Looja „igavest väge ... nähakse ... tema tegudes” (Roomlastele 1:20). Sajandeid varem elanud laulukirjutaja Taavet, kes karjasena tõenäoliselt sageli öist taevast silmitses, tajus Universumi suursugusust ja selle Looja vägevust. Ta kirjutas: „Kui ma näen su taevast, su sõrmede tööd, kuud ja tähti, mis sa oled rajanud, siis mis on inimene, et sa temale mõtled, ja inimese poeg, et sa tema eest hoolitsed?” (Laul 8:4, 5). Hoolimata vähestest teadmistest taevakehade kohta, mõistis Taavet, et hiigelsuure Universumi Looja kõrval on tema väga tähtsusetu. Tänapäeval on astronoomidel palju enam teadmisi Universumi hiiglaslike mõõtmete ja jõu kohta, mis seda alal hoiab. Näiteks ütlevad nad, et igas sekundis kiirgab Päike sama palju energiat, kui seda vabaneb 100 000 miljoni megatonni trotüüli plahvatamisel. * Vaid murdosa sellest energiahulgast jõuab Maale, ometi piisab sellest, et meie planeedil kõiki eluvorme alal hoida. Samas pole Päike sugugi kõige võimsam täht maailmaruumis. Osa tähti kiirgab vaid ühes sekundis sama palju energiat kui Päike kogu päeva jooksul. Kui palju jõudu peab küll olema nende taevakehade Loojal! Eliihu hüüatas põhjendatult: „Kõigevägevam – temani me ei jõua, tema on suur jõult” (Iiob 37:23).

5. Milliseid tõendeid Jehoova tugevuse kohta võib näha tema tegudes?

 ⁵ Kui me sarnaselt Taavetiga ’uurime Jehoova tegusid’, näeme tema jõudu kõikjal – tuules ja lainetes, kõues ja välgus, võimsates jõgedes ja majesteetlikes mägedes (Laul 111:2; Iiob 26:12–14). Ja nagu Jehoova Iiobile meelde tuletas, annavad ka loomad tunnistust Tema tugevusest. Üks neist on jõehobu. Jehoova ütles Iiobile: „Vaata tema ristluude rammu ... ta kondid [on] otsekui raudtalad!” (Iiob 40:15–18). Ka metshärja hirmuäratav jõud oli Piibli aegadel hästi teada, ning Taavet palvetas, et ta pääseks „lõukoera suust ja metshärgade sarvist” (Laul 22:22; Iiob 39:9–11).

6. Mida sümboliseerib härg Pühakirjas ja miks? (Vaata allmärkust.)

⁶ Härja tugevuse tõttu kasutab Piibel seda looma Jehoova jõu sümbolina. * Nägemuses  Jehoova troonist nägi apostel Johannes nelja olendit, kellest ühel oli härja nägu (Ilmutuse 4:6, 7). Ilmselt kujutavad need keerubid Jehoova nelja põhiomadust, millest üks on jõud. Ülejäänud kolm on armastus, tarkus ja õiglus. Kui jõud on Jumala isiksuse sedavõrd tähtis omadus, on oluline saada selge ettekujutus tema väest ning mõista, kuidas ta seda tarvitab. Nii võime temaga lähedasemaks saada ning tema eeskujul kasutada õigesti jõudu ja võimu, mis meil endil on (Efeslastele 5:1).

„Vägede Jehoova, Iisraeli Vägev”

7. Miks me võime kindlad olla, et hea saavutab kurja üle võidu?

⁷ Pühakirjas nimetatakse Jehoovat tiitliga „kõigeväeline Jumal”, mis toonitab seda, et me ei tohiks kunagi alahinnata tema jõudu ega kahelda tema suutlikkuses võita oma vaenlased (1. Moosese 17:1; 2. Moosese 6:3). Saatana kõlbeliselt laostunud maailm võib näida kindla ja kõigutamatuna, ent Jehoova silmis on rahvad „otsekui tilk ämbris ja neid peetakse kübemeks kaalukaussidel” (Jesaja 40:15). Jumala jõudu silmas pidades pole kahtlustki, et hea saavutab kurja üle võidu. Praegusel ajal, kui kurjus sedavõrd lokkab, võime ammutada lohutust teadmisest, et „vägede Jehoova, Iisraeli Vägev” kaotab kurja igaveseks (Jesaja 1:24; Laul 37:9, 10).

8. Millised taevased väed on Jehoova käsutuses ja mis osutab nende võimsusele?

⁸ Väljend „vägede Jehoova”, mis esineb Piiblis 285 korda, osutab samuti Jumala jõule. Need „väed” koosnevad määratust hulgast vaimolenditest, kes on Jehoova käsutuses (Laul 103:20, 21; 148:2). Ühe ööga surmas kõigest üks neist inglitest 185 000 Assüüria sõdurit, kes ohustasid Jeruusalemma (2. Kuningate 19:35). Kui mõistame Jehoova taevaste vägede võimsust, ei heiduta vaenlased meid nii kergesti. Prohvet Eliisa ei sattunud ärevusse, kui ta oli lõksu võetud terve armee poolt, kes teda otsis, sest erinevalt oma sulasest nägi ta ususilmadega hiigelsuurt taevast sõjaväge, kes teda toetas (2. Kuningate 6:15–17).

9. Miks peaksime sarnaselt Jeesusega olema kindlad selles, et Jumal on meie kaitsja?

⁹ Ka Jeesus oli teadlik inglite toetusest, kui mõõkade ja nuiadega relvastatud jõuk Ketsemani aias tema juurde tuli. Käskinud Peetrusel mõõga tuppe pista, ütles Jeesus talle, et vajadusel võiks ta paluda oma Isalt „enam kui kaksteist leegioni ingleid” (Matteuse 26:47, 52, 53). Kui me samamoodi oleme teadlikud sellest, kui võimsad taevased väed on Jumala käsutuses, toetume ka meie kõhklematult Jumalale. Apostel Paulus kirjutas: „Mis me siis ütleme selle kohta? Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu?” (Roomlastele 8:31).

10. Kelle kasuks Jehoova oma jõudu rakendab?

¹⁰ Meil on niisiis igati põhjust usaldada oma kaitsjana Jehoovat. Ta kasutab oma jõudu alati heal otstarbel ning kooskõlas oma teiste omadustega – õigluse, tarkuse ja armastusega (Iiob 37:23; Jeremija 10:12). Kui vägevad inimesed rõhuvad sageli vaeseid ja alandlikke, et nende arvelt kasu saada, siis Jehoova „tõstab põrmust üles vaevase” ja ta on „võimas päästma” (Laul 113:5–7; Jesaja 63:1). Nagu mõistis Jeesuse tagasihoidlik ja lihtne ema Maarja, rakendab „Vägev” oma jõudu omakasupüüdmatult nende kasuks, kes teda kardavad; ta alandab suurelised ja ülendab alandlikud (Luuka 1:46–53).

Jehoova ilmutab oma väge enda teenijatele

11. Millist jumaliku väe demonstratsiooni nägid iisraellased aastal 1513 e.m.a.?

¹¹ Mitmel korral on Jehoova oma teenijatele enda väge näidanud. Ühel korral tegi ta seda Siinai mäe juures aastal 1513 e.m.a. Tol aastal olid iisraellased juba näinud muljetavaldavaid tõendeid Jumala väe kohta.  Kümme laastavat nuhtlust näitasid Jehoova tugevust ja Egiptuse jumalate jõuetust. Ka tõendas Jumala tugevust iisraellaste peatne läbiminek Punasest merest ja vaarao sõjaväe hukk. Kui nad kolm kuud hiljem Siinai mäe jalamil olid, pakkus Jehoova neile võimalust saada tema „omandiks kõigi rahvaste hulgast”. Nemad omalt poolt tõotasid: „Me teeme kõik, mis Jehoova on öelnud!” (2. Moosese 19:5, 8). Siis demonstreeris Jehoova muljetavaldaval viisil oma väge. Siinai mägi suitses ja vabises keset müristamist, välku ja valju sarvehäält. Rahvas, kes eemal seisis, oli kohkunud. Ent Mooses ütles neile, et see kogemus peaks sisendama neisse jumalakartust – kartust, mis ajendaks neid kuuletuma kõigeväelisele ja ainsale tõelisele Jumalale Jehoovale (2. Moosese 19:16–19; 20:18–20).

12., 13. Milliste asjaolude tõttu jättis Eelija oma ülesande sinnapaika ja kuidas Jehoova teda tugevdas?

¹² Mitu sajandit hiljem, kui Eelija elas, toimus Siinai mäe juures veel üks jumaliku väe demonstratsioon. See prohvet oli juba näinud Jumala väe ilminguid. Iisraeli rahva ärataganemise pärast oli Jumal ’sulgenud taeva’ kolmeks ja pooleks aastaks (2. Ajaraamat 7:13). Sellest tuleneva põua ajal toitsid Eelijat kaarnad Kriti jõe ääres ning hiljem hoolitses Jumal tema toidu eest sel moel, et suurendas ime läbi ühe lesknaise kasinat jahu- ja õlitagavara. Jehoova andis Eelijale koguni väe selle lesknaise poeg surnuist üles äratada. Ja viimaks, Karmeli mäe juures toimunud dramaatilises katses tõelise Jumala väljaselgitamiseks langes taevast tuli ja hävitas Eelija ohvri (1. Kuningate 17:4–24; 18:36–40). Kõigest sellest hoolimata lõi Eelija kartma, kui Iisebel teda varsti pärast seda tappa ähvardas (1. Kuningate 19:1–4). Ta põgenes maalt, arvates, et tema töö prohvetina on tehtud. Et teda julgustada ja tugevdada, demonstreeris Jehoova talle oma jumalikku väge.

¹³ Kui Eelija koopas peidus oli, näitas Jehoova talle aukartustsisendaval moel kolme jõudu, mis tema käsutuses on: tugevat tuult, maavärinat ja lõpuks tuld. Aga kui ta Eelijaga rääkis, tegi ta seda „vaikse, tasase” häälega. Ta andis talle tööd juurde ning teatas, et maal on veel 7000 ustavat Jehoova kummardajat (1. Kuningate 19:9–18). Kui me sarnaselt Eelijaga vahel kaotame julguse väheste tulemuste pärast teenistuses, võime paluda Jehoovalt „üliväga suurt väge” – väge, mis võib meid tugevaks teha, et suudaksime head sõnumit lakkamata kuulutada (2. Korintlastele 4:7).

Jehoova vägi tagab tema tõotuste täitumise

14. Mida Jehoova isikunimi näitab ja kuidas on tema vägi seotud tema nimega?

¹⁴ Jehoova vägi on lähedaselt seotud ka tema nimega ja tema tahte täideviimisega. Ainulaadne nimi Jehoova, mille tähendus on „tema põhjustab [kellekski, millekski] saamist”, osutab sellele, et Jehoova põhjustab enese saamise oma tõotuste Täideviijaks. Miski ega keegi ei saa takistada Jumalat teostamast oma eesmärke, ükskõik kui ebausutavaks skeptikud neid ka ei peaks. Jeesus ütles kord oma apostlitele: „Jumalal on kõik võimalik!” (Matteuse 19:26).

15. Kuidas tuletati Aabrahamile ja Saarale meelde, et Jehoovale ei ole miski võimatu?

¹⁵ Näiteks: Jehoova tõotas kord Aabrahamile ja Saarale, et nende järeltulijatest saab suur rahvas. Siiski jäid nad veel paljudeks aastateks lastetuks. Nad mõlemad olid juba väga vanad, kui Jehoova teatas, et lähitulevikus see tõotus täitub, ning Saara naeris. Selle peale kostis ingel: „Kas peaks Jehooval midagi olema võimatu?” (1. Moosese 12:1–3; 17:4–8; 18:10–14). Neli sajandit hiljem, kui Mooses kogus lõpuks kokku Aabrahami järeltulijad (keda oli nüüd suur rahvas) Moabi  lagendikel, tuletas ta neile meelde, et Jumal oli oma tõotuse täitnud. Mooses ütles: „Sellepärast et ta armastas su vanemaid ja valis nende järglased pärast neid, ja et ta ise viis sind oma suure rammuga Egiptusest välja, ajades su eest ära rahvad, suuremad ja vägevamad sinust, et sind viia ja sulle anda pärisosaks nende maa, nagu see tänapäeval on” (5. Moosese 4:37, 38).

16. Millest oli tingitud saduseride ekslik arusaam, et surnute ülestõusmist ei ole?

¹⁶ Sajandeid hiljem noomis Jeesus sadusere, kes ei uskunud ülestõusmist. Miks nad keeldusid uskumast Jumala tõotust, et ta toob surnud ellu tagasi? Jeesus ütles neile: „Te ... ei tunne pühi kirju ega Jumala väge” (Matteuse 22:29, EP 97). Pühakiri kinnitab, et „kõik, kes on haudades, kuulevad tema [Inimese Poja] häält ning tulevad välja” (Johannese 5:27–29). Kui me teame, mida Piibel ütleb ülestõusmise kohta, annab meie usk Jumala väesse meile veendumuse, et surnud tõusevad üles. Jumal „neelab surma ära igaveseks ajaks! ... Jah, Jehoova on rääkinud!” (Jesaja 25:8).

17. Millisel eelseisval päeval tuleb meil erilisel viisil ilmutada usaldust Jehoova vastu?

¹⁷ Lähitulevikus saabub aeg, mil igaühel meist tuleb erilisel viisil näidata, et ta usaldab Jumala päästejõudu. Kurat-Saatan korraldab rünnaku Jumala rahva vastu, kes näib olevat kaitsetu (Hesekiel 38:14–16). Siis rakendab Jumal oma suurt väge meie kasuks ning kõik peavad tundma, et tema on Jehoova (Hesekiel 38:21–23). Kui kasvatame usku ja usaldust Kõigeväelise Jumala vastu praegu, siis suudame seista kindlatena sel otsustaval ajal.

18. a) Miks tasub mõtiskleda Jehoova väe üle? b) Millist küsimust arutatakse järgmises artiklis?

¹⁸ Kahtlemata on meil palju põhjusi mõtiskleda Jehoova jõu üle. Mõtiskledes Suure Looja tegude üle, tahame alandlikult teda ülistada ja tänada selle eest, et ta kasutab oma väge nii targalt ja armastavalt. Kui me usaldame vägede Jehoovat, ei suuda keegi meid hirmutada. Meie usk tema tõotustesse jääb kõikumatuks. Samal ajal aga pidagem meeles, et meie inimesed oleme loodud Jumala näo järgi. Järelikult on ka meil väge – ehk küll piiratud määral. Kuidas me võime jäljendada Loojat oma jõu ja võimu kasutamises? Seda arutatakse järgmises artiklis.

[Allmärkused]

Kas sa oskad vastata neile küsimustele?

• Kuidas ilmneb Jehoova jõud tema loomistöös?

• Milliseid vägesid võib Jehoova kasutada, et oma rahvast toetada?

• Millistel puhkudel on Jehoova oma väge demonstreerinud?

• Milline tagatis leidub selle kohta, et Jehoova täidab oma tõotused?

[Küsimused]

[Pildid lk 10]

„Tõstke oma silmad kõrgele ja vaadake: kes on loonud need seal?”

[Allikaviide]

Foto: Malin, © IAC/RGO 1991

[Pildid lk 13]

Mõtisklemine Jehoova jõu üle kasvatab usku tema tõotustesse