Otsigem Jehoovat valmistatud südamega

IISRAELI preester Esra oli silmapaistev uurija, õpetlane, käsikirjade ümberkirjutaja ja käsuõpetaja. Tänapäeva kristlastele andis ta ka head eeskuju, kuidas kogu südamest Jumalat teenida. Mil moel? Ta jäi Jumalale andunuks isegi siis, kui elas Babülonis – linnas, kus vohas ebajumalate ja deemonite kummardamine.

Esra andumus Jumalale ei tekkinud lihtsalt iseenesest. Ta tegi selle kallal tööd. Tõepoolest, ta ütleb meile, et ta „oli oma südant valmistanud Jehoova käsuõpetust nõudma ja täitma” (Esra 7:10, meie kursiiv).

Elades maailmas, mis on õige jumalakummardamise suhtes vaenulik, tahab Jehoova rahvas ka tänapäeval teha nagu Esragi kõik, mida Jehoova nõuab. Uurigem siis üheskoos, mil viisil saame meiegi valmistada oma südant – sisemist isiksust, mis hõlmab mõtteid, hoiakuid, soove ja ajendeid –, et ’nõuda ja täita Jehoova käsuõpetust’.

Südame valmistamine

„Valmistada” tähendab „seada valmis mingil eesmärgil: kohaldada mingiks konkreetseks kasutuseks, rakenduseks või korrastuseks”. Kui sa oled Jumala Sõna täpselt tundma õppinud ja oma elu Jehoovale pühendanud, siis on su süda osutunud päris kindlasti valmistatuks, millist seisundit võib võrrelda Jeesuse mainitud „hea maaga” tähendamissõnas külvajast (Matteuse 13:18–23).

Kuid sellest hoolimata vajab meie süda pidevat tähelepanu ja puhastamist. Miks? Kahel põhjusel. Esiteks: kahjulikud kalduvused võivad meis kergesti juurduda nagu umbrohi aias. Seda eriti just neil „viimseil päevil”, mil Saatana elukorralduse „õhuvald” on täidetud rohkem kui kunagi varem lihaliku mõtteviisi kahjulike seemnetega (2. Timoteosele 3:1–5; Efeslastele 2:2). Teine põhjus on otseselt seotud maaga. Kui jätta maa hooletusse, võib see peagi ära kuivada, paakuda ja viljatuks muutuda. Või siis käib aiast hoolimatult läbi liiga palju inimesi, kes maa kõvaks trambivad. Meie südame piltlik maa on samasugune. See võib muutuda viljatuks, kui see on jäetud hooletusse või kui selle trambivad kõvaks inimesed, kellele meie vaimne heaolu üldsegi korda ei lähe.

Kui tähtis on seega meil kõigil rakendada ellu Piibli manitsust: „Hoia oma südant enam kui kõike muud, mida tuleb hoida, sest sellest lähtub elu!” (Õpetussõnad 4:23).

Tegurid, mis muudavad meie südame „maa” viljakaks

Arutlegem mõningaid tegureid või omadusi, mis muudavad meie südame „maa” viljakaks, nii et see tagab jõudsa kasvu. Loomulikult on palju tegureid, mis meie südame seisundit parandavad, kuid siin käsitleme neist kuut: vaimsete vajaduste teadvustamist, alandlikkust, ausust, jumalakartust, usku ja armastust.

„Õnnelikud on need, kes on teadlikud oma vaimsetest vajadustest,” ütles Jeesus (Matteuse 5:3, UM). Nagu füüsiline nälg tuletab meile meelde, et on vaja süüa, nii hoiab meid teadlikkus vaimsetest vajadustest vaimse roa näljas. Inimese loomuses on ihaldada sellist rooga, sest see annab elule mõtte ja eesmärgi. Meie teadlikkust selle vajaduse suhtes võib nüristada  Saatana maailma surve, või mis puutub uurimisse, siis ka lihtsalt laiskus. Siiski ütles Jeesus: „Inimene ei ela ükspäinis leivast, vaid igaühest sõnast, mis lähtub Jumala suust!” (Matteuse 4:4).

Sõnasõnalises mõttes edendab korrapärane, tasakaalustatud ja tervislik toitumine füüsilist tervist, samuti kasvatab see organismis vajadust järgmise toidukorra järele, kui õige aeg on käes. Samamoodi on ka vaimses mõttes. Võib-olla ei pea sa end eriti uurimishimuliseks, ent kui sa teed Jumala Sõna lugemise endale igapäevaseks harjumuseks ja uurid Piiblil põhinevaid väljaandeid korrapäraselt, võid avastada, et su isu kasvab. Tegelikult hakkad sa igatsusega ootama igat järgmist piibliuurimise korda. Niisiis, ära anna kergelt alla; tööta kõvasti, et arendada tervet vaimset isu.

Alandlikkus pehmendab südant

Alandlikkus on eluliselt tähtis tegur, et süda oleks valmistatud, sest see muudab meid õpetatavaks ning aitab meil armastavaid nõuandeid ja parandamist varmamalt vastu võtta. Mõtle kuningas Joosija heale eeskujule. Tema valitsusajal leiti ürik, mis sisaldas Moosese kaudu saadud Jumala käsuõpetust. Kui Joosija kuulis selle käsuõpetuse sõnu ja taipas, kui palju olid tema esiisad puhtast kummardamisest kõrvale kaldunud, käristas ta oma riided lõhki ja nuttis Jehoova ees. Miks puudutas Jumala Sõna nii sügavalt selle kuninga südant? Lugu räägib, et tema süda „pehmenes”, nõnda et ta end Jehoova sõnu kuuldes alandas. Jehoova pani tähele Joosija alandlikku, vastuvõtlikku südant ja õnnistas teda sellele vastavalt (2. Kuningate 22:11, 18–20).

Alandlikkus aitas Jeesuse „kirjatundmatutel ja õppimatutel” jüngritel mõista ning rakendada vaimseid tõdesid, mida ei taibanud need, kes olid küll „targad ja mõistlikud”, kuid seda vaid „liha poolest” (Apostlite teod 4:13; Luuka 10:21; 1. Korintlastele 1:26). Viimased ei olnud valmis Jehoova sõna vastu võtma, sest nende süda oli uhkusest kõvastunud. On siis midagi imestada, et Jehoova vihkab uhkust? (Õpetussõnad 8:13; Taaniel 5:20.)

Ausus ja jumalakartus

Prohvet Jeremija kirjutas: „Süda on petlikum kui kõik muu ja äärmiselt rikutud – kes suudab seda mõista?” (Jeremija 17:9, EP 97). See petlikkus ilmneb mitmel moel, näiteks siis, kui hakkame midagi väära tehes endale vabandusi otsima. Samuti ilmneb see siis, kui püüame oma isiksuse tõsistele puudustele näiliselt veenvaid õigustusi tuua. Ausus seevastu võib meil aidata tõele näkku vaadata ja seega petlikku südant võita, nõnda et me saame end parandada. Laulukirjutaja ilmutas niisugust ausust, kui ta palvetas: „Uuri mind, oo Jehoova, ja pane mind katsele; puhasta mu neerud ja mu süda.” On selge, et laulukirjutaja oli valmistanud oma südant võtma vastu puhastamist ja katselepanemist Jehoova poolt, ehkki see võis tähendada oma ebapuhaste iseloomujoonte tunnistamist, et neist võiks lahti saada (Laul 17:3; 26:2, UM).

Jumalakartus, mis hõlmab ’kurja vihkamist’, on võimas abivahend selles puhastusprotsessis (Õpetussõnad 8:13). Olles küll Jehoova heldusest ja headusest teadlik, ei unusta teda tõepoolest kartev inimene kunagi seda, et Jehooval on vägi karistada ja isegi surmata neid, kes on talle sõnakuulmatud. Jehoova näitas, et need, kes kardavad teda, ka kuuletuvad talle, kui ta ütles iisraellaste kohta: „Oleks neil ometi niisugune süda, et nad mind kardaksid ja peaksid alati kõiki mu käske, et nende ja nende laste käsi igavesti hästi käiks!” (5. Moosese 5:29).

On selge, et jumalakartuse eesmärk pole mitte hoida meid ärahirmutatuna allaheitlikkuses, vaid ärgitada meid kuuletuma armastavale Isale, kelle kohta me teame, et tema südames on meie parimad huvid. Tõepoolest, selline jumalakartus ülendab ja valmistab ka rõõmu, mille kohta on tuua küllaldaselt näiteid Jeesuse Kristuse elust (Jesaja 11:3; Luuka 12:5).

Valmistatud süda on rikas usus

Tugeva usuga süda teab, et mida iganes Jehoova nõuab või oma Sõna kaudu õpetab,  on see alati õige ja meie parimates huvides (Jesaja 48:17, 18). Taolise südamega inimesele valmistab sügavat rahulolu selle ellurakendamine, mis on kirjas Õpetussõnad 3:5, 6: „Looda Jehoova peale kõigest südamest ja ära toetu omaenese mõistusele! Õpi teda tundma kõigil oma teedel, siis ta teeb su teerajad tasaseks!” Usupuuduse all kannatavale südamele võib aga tunduda vastumeelne loota Jehoovale, eriti veel, kui see nõuab mingeid ohvreid, nagu elu lihtsustamist, et võtta tähelepanu keskmesse Kuningriigi huvid (Matteuse 6:33). Jehooval on tõesti põhjust pidada uskmatut südant „kurjaks” (Heebrealastele 3:12).

Meie usk Jehoovasse kajastub paljudes valdkondades, ka selles, mida me koduseinte vahel teeme. Võtkem näiteks põhimõtte, mis on kirjas Galaatlastele 6:7: „Ärge eksige, Jumal ei anna ennast pilgata, sest mis inimene külvab, seda ta ka lõikab!” Meie usk selle põhimõtte paikapidavusse on näha muu hulgas sellest, milliseid filme me vaatame, milliseid raamatuid me loeme, kui palju me Piiblit uurime ja ka sellest, millised on meie palved. Tõepoolest, tugev usk, mis innustab meid külvama „Vaimule”, on võtmetegur, et meie süda oleks valmistatud Jehoova Sõna vastu võtma ja sellele kuuletuma (Galaatlastele 6:8).

Armastus – suurim omadus

Rohkem kui kõik muud omadused teeb meie südame maa Jehoova Sõnale vastuvõtlikuks armastus. Seepärast iseloomustas Paulus armastust, võrreldes seda usu ja lootusega, kui „suurimat neist” (1. Korintlastele 13:13). Süda, mida täidab armastus Jumala vastu, tunneb temale kuuletumisest sügavat rahuldust ja rõõmu, ning loomulikult ei ole see Jumala nõudmiste suhtes rahulolematu. Apostel Johannes ütles: „Sest see on Jumala armastus, et me peame tema käske, ja tema käsud ei ole rasked!” (1. Johannese 5:3). Kooskõlas sellega lausus Jeesus: „Kui keegi mind armastab, küll ta peab minu sõna, ja minu Isa armastab teda” (Johannese 14:23). Pane tähele, et niisugune armastus leiab vastuarmastust. Jah, Jehoova armastab sügavalt neid, kes armastusega tema ligi tulevad.

Jehoova teab, et me oleme ebatäiuslikud ja patustame pidevalt tema vastu. Ja ikkagi ei hoia ta meist eemale. Jehoova otsib oma sulastes „siirast südant”, mis ajendab meid teda meelsasti teenima „sõnakuuleliku hingega” (1. Ajaraamat 28:9). Jehoova loomulikult teab, et heade omaduste arendamine südames ning seeläbi vaimu vilja ilmutamine nõuab meilt aega ja pingutusi (Galaatlastele 5:22, 23). Seetõttu on ta meiega kannatlik, „sest ta teab, millist tegu me oleme; tal on meeles, et oleme põrm” (Laul 103:14). Jeesus peegeldas samasugust hoiakut ega kritiseerinud kunagi oma jüngreid nende vigade pärast karmilt, vaid aitas ja julgustas neid kannatlikult. Kas ei innusta selline Jehoova ja Jeesuse osutatud armastus, halastus ja kannatlikkus sind seda enam neid armastama? (Luuka 7:47; 2. Peetruse 3:9.)

Kui sulle vahel tundub, et juurida välja sügavale tunginud umbrohusarnaseid harjumusi või kobestada kivinenud iseloomujoonte kamakaid on ränk töö, siis ära masendu ega kaota julgust. Selle asemel tööta paranemise nimel edasi ja ole ’püsiv palves’, mis tähendab ka sagedast püha vaimu anumist Jehoovalt (Roomlastele 12:12). Tema lahke abiga võib olla ka sinu süda just nagu Esragi süda täielikult valmistatud „Jehoova käsuõpetust nõudma ja täitma”.

[Pilt lk 31]

Esra jäi Jumalale andunuks isegi Babülonis

[Pildi allikaviide lk 29]

Garo Nalbandian